← Eesti

3-20-353/7

Obsah (4)§ 152§ 104§ 108§ 109

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-20-353 Haldusasi XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.2020 e

§ 152lg 1 p 4).

Kui eelnimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3). Kaebaja on menetluse lõpetamisega nõus (dtl 73). Seetõttu lõpetab kohus haldusasja menetluse. 1

(2)
  1. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse. PPA tunnistas 09.03.2020 kaebajale tehtud ettekirjutuse kehtetuks. Kuivõrd lahkumisettekirjutus on kehtetuks tunnistatud, ei saa kaebajat ilma uut lahkumisettekirjutust tegemata välja saata. Seetõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
  2. Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 30 eurot. Kuna kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja lõpetas haldusasja menetluse, tuleb tasutud riigilõiv kaebajale tagastada (

§ 104lg 5 p 4).

5. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude summas 600 eurot väljamõistmist kokku 5 tunni eest. Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lg 6).

Kohus mõistab välja ainult üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

Kohus selgitab, et kohtu 09.03.2020 kirja, millega määrati 11.03.2020 tähtaeg, ei ole enne tähtaja saabumist esindajale kätte toimetatud. Kohtul ei ole

§ 152lg 2 alusel võimalik enne kaebaja seisukoha saamist menetlust lõpetada.

Seega ei oma ka tähtsust, kas menetluskulude hüvitamise avaldus võib olla hilinenud, sest ilma kaebaja nõusolekuta ei ole niigi võimalik menetlust lõpetada. Vastustaja 09.03.2020 vastusest nähtub, et vastustaja on nõustunud kohtu esialgse hinnanguga, et ettekirjutuses on põhjendamispuuduseid. Sama nähtub ka ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise otsusest. Seega on vastustaja tunnistanud ettekirjutuse kehtetuks selle tõttu, et kaebaja pöördus kohtusse. Vastustaja ei ole avaldanud muid põhjuseid, kuidas ta tunnistas ettekirjutuse kehtetuks kohtumenetlusest sõltumatult. Seega tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. Arvestades kaebuse mahtu ja sellele lisatud lisade kogumise vajadust, ei pea kohus kaebuse koostamisele kuulunud 5 tundi ülemääraseks, vaid mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus mõistab kaebaja menetluskulud vastustajalt täies ulatuses välja. Poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.