Obsah (16)

§ 657 § 651 § 230 § 5 § 232 § 442 § 653 § 445 § 173 § 168 § 190 § 163 § 174 § 175 § 177 § 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-18369 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-To

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostja 1 vastuhagi rahuldamata 946,80 euro väljamõistmiseks. Ringkonnakohus teeb on tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kostja 1 vastuhagi osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata, s.t mõistab hagejalt kostja 1 kasuks välja lisaks maakohtu poolt väljamõistetule 946,80 eurot. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse ja mõistab menetluskulud välja kaotanud poolelt. Lisaks tuleb muuta ka riigi tuludesse väljamõistetava riigilõivu summat. Kostja 1 apellatsioonkaebus rahuldatakse. 35.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja 1 vastuhagi 946,80 euro väljamõistmiseks ja jaotas menetluskulud. Ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. 36. Hagejal ja kostjal 1 ei ole apellatsiooniastmes enam vaidlust selle üle, et nende kaasomandis oleval S kinnistul tehti korduvalt ebaseaduslikku metsaraiet, sh sügisel 2015, mille osas alustas Keskkonnainspektsioon väärteomenetluse, ning 21.10.2015 Keskkonnainspektsiooni kirjaga anti hagejale luba kinnistult ebaseaduslikult raiutud 8

(12)metsamaterjal metsast välja vedada. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes endiselt selle üle, kui palju sai hageja metsamaterjali võõrandamisest tulu. Maakohus leidis, et kostja 1 ei ole tõendanud, et hageja sai S kinnistult metsamaterjali võõrandamisest tulu rohkem kui 6000 eurot. Apellatsioonkaebuses heidab kostja 1 maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist.

Hageja väitis maakohtu istungil, et ta võis saada M müügist 6000 eurot. Kuigi hageja ei osanud kinnitada, millises koguses ta puitu OÜ-le V võõrandas, vaidles ta vastu kostja 1 arvutuskäigule (II kd, tl 187). Hageja hinnangul tõendab tema väidet 6000 euro saamise osas OÜ V maksekorraldus (III kd, tl 31).
Kostja 1 toob esile, et võttes aluseks OÜ V esitatud arvetelt nähtuvad S kinnistult tarnitud metsamaterjali sortimendi ja kogused ning 19.10.2015 metsamaterjali võõrandamise lepingu nr 2 lisas 1 fikseeritud metsamaterjali hinnad (III kd, tl-d 12–27), oli hageja müüdud metsamaterjali hinnaks mitte vähem kui 14 904,47 eurot. Arvestades eeltoodud hinnast maha metsamaterjali ülestöötamise hinna 6274,46 eurot, sai hageja kostja 1 hinnangul metsamaterjali võõrandamisest tulu mitte vähem kui 8630,01 eurot, millest kostjale 1 kuulus AÕS § 71 lg 2 alusel 3106,80 eurot. Kostja 1 hinnangul tõendab esitatud maksekorraldus vaid seda, et sellises summas tehti hagejale ülekanne, kuid ei tõenda, et hageja ei võinud tegelikult saada tulu suuremas summas. 39.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud poolt ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna kostja 1 tõi esile asjas esitatud tõendite alusel arvutuskäigu eeldatava hageja tulu suuruse kohta, tekkis hagejal kostja 1 väidete ja esitatud tõendite kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktid saadud tulu suuruse kohta ning neid väited omakorda tõendada.

§ 5

lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega pidid pooled kohtumenetluses tõendama enda väidet tulu suuruse kohta.

Kuna apellatsioonkaebuse vastuses ei selgitanud hageja vastuseks kostja 1 arvutuskäigule omalt poolt, miks ta sai metsamaterjali võõrandamisest tulu üksnes 6000 eurot ja mitte nii palju kui esitatud dokumentide järgi võis eeldada, andis ringkonnakohus hagejale täiendava tähtaja seisukoha esitamiseks. Hageja ühtegi vastuväidet kostja 1 arvutuskäigu kohta ei esitanud ja jäi oma seisukoha juurde, et saadud tulu tõendab vaid OÜ V maksekorraldus.
Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (

§ 232lg 1).

42. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebusega selles, et maakohus lähtus tulu suuruse hindamisel ekslikult üksnes 07.12.2015 maksekorraldusest ning jättis kostja 1 viidatud tõendid alusetult kõrvale ja hindamata, rikkudes

§ 442lg 8 kohustust hinnata 9

(12)kõiki tõendeid, mistõttu järeldas maakohus vääralt, et kostja 1 ei ole tõendanud, et hageja sai tulu rohkem kui 6000 eurot. See annab ringkonnakohtule aluse hinnata asjas kogutud tõendid ümber (

§ 653). 43.

Hageja ja OÜ V vahel sõlmitud metsamaterjali võõrandamise lepingu p 7.1 kohaselt toimus metsamaterjali võõrandamisel hinna arvestamine metsamaterjali mõõtmise alusel. Lepingu p-st 7.1.1 tulenevalt toimus koguste arvestus vastavalt vastuvõtu kohtade mõõtmistulemustele. Lepingu lisas 1 sätestati metsamaterjali hinnad sortimentide kaupa ja märgiti, et hindadest arvestatakse maha metsamaterjali ülestöötamise ning autotranspordi hinnad, et saada nn laolõpphind. 44. OÜ V esitatud arvete kohaselt oli S kinnistult võõrandatud metsamaterjali koguseks mitte vähem kui 306,071 tm (III kd, tl-d 16-19 pöördel). Võttes aluseks OÜ V esitatud arvetel nähtuvad S kinnistult tarnitud metsamaterjali sortimendi ja kogused ning metsamaterjali võõrandamise lepingu lisas 1 fikseeritud metsamaterjali hinnad (III kd, tl 14), pidi hageja müüdud metsamaterjali hinnaks kujunema mitte vähem kui 14 904,47 eurot. Lisast 1 tulenevalt on eeltoodud hinnast põhjendatud maha arvestada metsamaterjali ülestöötamise kulud 6274,46 eurot (306,071 x 7 (järkamine) + 306,071 x 9 (väljavedu) + 306,071 x 4,5 (autotransport). Eeltooduga on ümber lükatud maakohtu seisukoht, et asjas ei ole tõendatud, et hageja tulu pidi olema suurem kui 6000 eurot. Hageja pidi saama S kinnistu metsamaterjali võõrandamisest tulu mitte vähem kui 8630,01 eurot (14 904,47 – 6274,46). Kuna S kinnistu 36/100-suurune mõtteline osa kuulub kostjale 1, siis tuleb AÕS § 71 lg 2 alusel hagejalt kostja 1 kasuks välja mõista 3106,80 eurot (36% 8630,01 eurost). Arvestades, et maakohus mõistis välja 2160 eurot, mõistab ringkonnakohus täiendavalt välja 946,80 eurot (3106,80 – 2160) ja kokku kuulub hagejalt kostja 1 kasuks väljamõistmisele 4734 eurot (1627,20 + 3106,80). 45.

§ 445

lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega tuleb hageja rahuldatud nõue kostja 1 vastu 30 530,70 eurot ja kostja 1 vastuhagi rahuldatud nõue 4734 eurot tasaarvestada ja kostjalt 1 kuuluba hageja kasuks väljamõistmisele 25 796,70 eurot. 46. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamise ulatuse osas ja teeb asjas uue otsuse, siis tuleb

§ 173lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.

47. Hageja hagi menetluskulud jäävad hageja kanda, kuna hagi jäi täielikult rahuldamata. Kostja 1 võttis vastuhagi osaliselt tagasi (4093,20 euro nõudes) ja ülejäänud osas vastuhagi (kaasomandi lõpetamise ja 4734 euro nõudes) rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude jaotuse määramisel ei saa praegusel juhul lähtuda üksnes tsiviilasja hinnast, kuna kaasomandi lõpetamise kui mitterahalise nõude hind ei ole võrreldav rahalise nõude hinnaga. Tuleb lähtuda sellest, et kostja 1 esitas 2 nõuet, millest kaasomandi lõpetamise nõue rahuldati täielikult ja rahalisest nõudest kostja 1 ca pooles osas loobus (

§ 168lg 4) ja pooles osas rahuldati. Seega on vastuhagi osas põhjendatud jätta menetluskuludest 25% kostja 1 kanda ja 75% hageja kanda. 10

(12)

Maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude suurust apellatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole. Seega tuleb väljamõistetavaid menetluskulude suurusi korrigeerida üksnes tulenevalt uuest menetluskulude jaotusest.
Hageja õigusabi kulude hüvitamise nõuet ei esitanud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv hagilt 300 eurot, mis jääb tema enda kanda.
Kinnisvara hindamise ekspertiisitasust (360 eurot) tuleb jätta 270 eurot (75%) hageja kanda ja 90 eurot (25%) kostja 1 kanda.
Kostja 1 menetluskulud on riigilõiv 80 eurot ja õigusabikulud 1092 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus leidis, et kostja 1 õigusabikulud on menetlusdokumente vaadates seotud põhiliselt vastuhagiga, v.a kohtuistungi kulu 2 tunni ulatuses, mida kohus luges 50% ulatuse (84 eurot) põhihagi kuluks ja 50% (84 eurot) vastuhagi kuluks.
Kostja 1 õigusabikuludest tuleb jätta 84 eurot kohtuistungi kulu põhihagilt hageja kanda ja ülejäänud 1008 eurost 756 eurot (75%) hageja kanda ja 252 eurot (25%) kostja 1 enda kanda. Seega jääb hageja kanda 84 + 756 = 840 eurot ja kostja 1 kanda 252 eurot. Tehes tasaarvestuse kinnisvara hindamise ekspertiisi kuluga, kuulub hagejalt kostja 1 kasuks väljamõistmisele 750 eurot (840 – 90).
Kostja I oli maakohtu 23.10.2018 määrusega vabastatud osaliselt vastuhagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 520 eurot. Vastuhagilt kuulus tasumisele riigilõiv 600 eurot. Vastuhagilt tasumisele kuuluva riigilõivu peab

§ 190

lg-te 3-5 järgi riigi tuludesse tasuma 75% ulatuses, s.o 450 eurot, hageja ja 25% ulatuses, s.o 150 eurot, kostja

Kostja 1 on vastuhagi esitamisel tasunud 80 eurot ja seega kuulub temalt riigi tuludesse väljamõistmisele 70 eurot (150 – 80) ning hagejalt kuulub riigi tuludesse väljamõistmisele 450 eurot.
Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldati täielikult, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (

§ 163lg 1).

55.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kostja 1 esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud: riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 84 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale 1 osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 1 tunni ulatuses tunnitasuga 84 eurot (käibemaksuga). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebuse koostamises. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja 1 menetluskulud välja mõista käibemaksuga.
Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses on põhjendatud ja vajalik menetluskulu nimekirjas märgitud ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 70 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

Seega rahuldab ringkonnakohus kostja 1 taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab hagejalt kostja 1 kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 84 eurot (käibemaksuga) ja riigilõivu 175 eurot, kokku 259 eurot. 58. Lähtudes

§ 177lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse 11

(12)jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 59.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing 12