) § 173 lg 2). Kohus kontrollib, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama (
Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid. 1
Kohus leiab, et taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud
Taotluse esitaja ja distsiplinaararesti määranud major A. T. on taotluse esitamise ajal
Kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi (
Distsiplinaarvastutust raskendavaks asjaoluks on muu hulgas süüteo toimepanemine kaitseväelase poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus (
Distsiplinaarkaristuseks on muuhulgas distsiplinaararest (
Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (
Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks, ühele päevale vastab 24 tundi (
Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist (
Käesoleval juhul on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitatud 06.01.2020 ja distsiplinaarkaristus määratud 15.01.2020. Seega on distsiplinaarkaristus määratud
Kohus leiab, et reamees XX poolt sooritatud teo eest võib vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning temale seitsme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Jaoülema käsu täitmata jätmine, temaga vaidlemine ja tema vägivallaga ähvardamine on karistatav süütegu vastavalt
lg-le 1, § 167 lg-le 1, § 168 lg 2 p-ile 3, § 171 lg-le 2, KKS § 29 lg-le 7 ja KVSM p-ile
lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Distsiplinaarkaristuse määramise ajal oli Kalevi jalaväepataljoni ülem major A. T., millest lähtuvalt oli tal distsiplinaarvõim ja ta oli pädev ajateenijale distsiplinaararesti määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.