) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. X X ja X X on alaealiste hagejate vanemad (t lk 10-17), kostja ei ela hagejatega koos. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hagejad on palunud välja mõista elatise miinimummääras, kohtuistungil nõustunud elatisega kokku 650 eurot kuus. Sellest tulenevalt ei pea hagejad oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (
).
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kolmas ja neljas lause sätestavad: „Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.“ Kostja on nõus tasuma hagejate huviringide eest otse huviringidele, kuid ei ole nõus tasuma elatist hagejate emale. Vanemad võivad sellisel viisil elatise tasumises omavahel kokku leppida, kuid kohus ei pea võimalikuks kohtuotsusega määrata ülalpidamise andmist sellisel viisil. Hagejate ema väitel on varasemalt selline kokkulepe ka olnud, kuid kostja on jätnud lastaia arve tasumata. Arvestada tuleb ka sellega, et hagejatel on muid kulusid kui huviringid – söök, riided ja jalanõud, 2 transport, elamiskulud, raamatud, mänguasjad jms. Kohtu hinnangul tuleb elatis tasuda hagejate emale. Kostja on väitnud ka seda, et oli kokkulepe, et kostja tasub hagejate arveid, kuid enne tuleb lahendada varaga seonduvad küsimused (vara kirjutatakse laste nimele). Kohus selgitab, et lastel tekivad kulud igapäevaselt ja ülalpidamise andmist ei saa edasi lükata kuni muude küsimuste lahendamiseni. Mis puutub kinnisvara ja muu vara laste nimele kirjutamist, siis sellega saab küll kindlustada laste tulevikku (eelkõige, kui nad saavad ise täiskasvanuks), kuid see ei taga laste igapäevaste kulude kandmist. Hagejad on nõus elatisega kokku summas 650 eurot ja kohtu hinnangul on sellises ulatuses elatise väljamõistmine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja elatise alates 16.09.2019 X Xi kasuks 201 eurot, X Xi kasuks 173 eurot, X Xi kasuks 146 eurot ja X Xi kasuks 130 eurot. Elatis on välja mõistetud kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad on esitanud taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks täies ulatuses.
Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei mõjuta asja lahendust. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.