KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11720 Tsivii

) § 116 lg 1 alusel kohaldatakse hagita perekonnasjades

§-s 110 sätestatut. Kuna laps on Eesti kodanik, siis võib Eesti kohus

§ 110lg 1 p 1 kohaselt asja lahendada.

Kuna lapsel ei ole Eestis elukohta, siis on avaldust pädev lahendama

§ 110lg 6 kohaselt Harju Maakohus.

1. Maakohus keeldus
2. augusti
3. a määrusega

§ 371

lg 1 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest, kuna avaldus ei allu Harju Maakohtule. Maakohus lähtus kohtualluvuse kontrollimisel Euroopa Liidu Nõukogu 27. novembri 2003. a määruse (EÜ) nr 2201/2003 (edaspidi Brüssel II bis määrus) regulatsioonist (

§-d 69 lg 1, § 75 lg 1, § 70 lg 1 ning § 70 lg 4). Brüssel II bis määruse artikli 8 lg 1 alusel saab lapse hooldusõiguse küsimust menetleda lapse hariliku viibimiskoha järgne liikmesriigi kohus. Maakohus leidis, et lapse elukohaks on Soome Vabariik. Lisaks on lapse elukohana alates 28. märtsist 2017 rahvastikuregistrisse kantud Soome Vabariik. Maakohus leidis, et lapse harilikuks viibimiskohaks tuleb pidada tema elukohta Soome Vabariigis. Laps on Soome elama asumisel integreerunud sealsesse sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata avaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti kohtualluvust puudutavaid õigusnorme, kui leidis, et vaidlus ei allu Harju Maakohtule. Maakohus ei kontrollinud Brüssel II bis määruse artiklis 8 lg 2 sätestatud üldise kohtualluvuse erandeid. Avaldaja tugineb Brüssel II bis määruse artiklile 12 lg
2. Brüssel II bis määruse artikkel 12 lg 3 p a mõlemad alternatiivsed eeldused on täidetud. Esiteks on lapsel oluline side Eesti Vabariigiga, sest ta on Eesti Vabariigi kodanik. Lisaks on lapsel side Eesti Vabariigiga ka ühe vanemliku vastutuse kandja elukoha kaudu, sest emale teadaolevalt on isa alaline elukoht jätkuvalt Eestis. Mh on ema avalduse esitamisega Harju maakohtule sõnaselgelt Brüssel II bis määruse artikkel 12 lg 3 p b kohaselt tunnustanud enda ja lapse nimel Eesti kohtute pädevust asja lahendada. Maakohtul tulnuks asja menetlusse võtmise otsustamisel kindlaks teha, kas ka lapse isa tunnustab asjas Eesti kohtute pädevust. Seega ei välista EL määruse kohtualluvuse sätted iseenesest vaidluse allumist Harju Maakohtule. Lisaks on Harju Maakohus pädev avaldust lahendama

-i kohtualluvust puudutavate sätete kohaselt.

§ 116

lg 1 alusel kohaldatakse hagita perekonnasjades

§-s 110 sätestatut. Kuna laps on Eesti kodanik, siis võib Eesti kohus

§ 110lg 1 p 1 kohaselt asja lahendada.

Kuna lapsel ei ole Eestis elukohta, siis on avaldust pädev lahendama

§ 110lg 6 kohaselt Harju Maakohus.

Täiendavalt on kõik tsiviilasja menetlusosalised Eesti Vabariigi kodanikud. Samuti on ema ja laps Eestiga jätkuvalt tihedalt seotud, mh Eestis elavad sugulased, keda nad mitu korda aastas külastavad. Seetõttu on menetlusosaliste, sh lapse suhtes kõige otstarbekam ema avaldust menetleda Eesti Vabariigi kohtus. 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kaebus jätta rahuldamata.

6.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti kohus võib

§ 70

lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus

§ 75

lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-1-16, p 12 ja selles viidatud
3. septembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-10, p 15 ning
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-10, p 13).
7. Brüsseli II bis määruse artikkel 61 järgi kohaldub määrus olukorras, kus lapse alaline elukoht (harilik viibimiskoht) on Euroopa Liidu liikmesriigis. Avaldaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu järeldust, et lapse alaline elukoht on Soome Vabariigis, ning arvestades avalduses esitatud asjaolusid lapse elukorralduse kohta, ei ole ringkonnakohtul põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Seega lähtus maakohus kohtualluvuse kontrollimisel õigesti Brüsseli II bis määruse regulatsioonist.
8. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et teatud tingimustel annab Brüsseli II bis määrus pädevuse ka nende riikide kohtule, kus ei ole lapse harilik viibimiskoht. Need erandid on sätestatud eelkõige Brüsseli II bis määruse artiklites 9, 10 ja
9. Artikliga 12 on kehtestatud piiratud võimalus esitada hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus ei ole lapse harilik viibimiskoht, kas sel põhjusel, et vaidlus on seotud pooleli oleva lahutusprotsessiga või seetõttu, et lapsel on oluline side selle liikmesriigiga. Euroopa Kohus on artiklit 12 lg 3 tõlgendanud
10. novembri
11. a otsuses kohtuasjas C-656/13 ja asunud seisukohale, et artikli 12 lg 3 alusel võib olla vanemliku vastutuse asjas pädev sellise liikmesriigi kohus, kus ei ole lapse harilik viibimiskoht, isegi juhul, kui valitud kohtus ei ole pooleli ühtegi muud menetlust (EKo C-656/13, p 52). Seega ei ole artikli kohaldamise eelduseks muude vanemate vaheliste menetluste olemasolu valitud kohtus ning artikli kohaldamisel tuleb kohtul selgitada välja järgmised asjaolud: kas lapsel on liikmesriigiga oluline side; kas kõik menetluse osapooled tunnistavad hagi esitamise ajal kohtu pädevust ning kas selline kohtualluvus on lapse parimates huvides. Artikli 12 lg 3 kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik nimetatud tingimused.
12. Kuivõrd maakohus ei toimetanud ema määruskaebust isale kätte ega küsinud temalt kui puudutatud isikult seisukohta määruskaebuse suhtes (rikkudes

§ 663

lg-t 3), vaid edastas määruskaebuse koheselt lahendamiseks ringkonnakohtule, toimetas ringkonnakohus

§ 664

lg 1 alusel ise määruskaebuse isale kätte ning küsis temalt määruskaebuse kohta seisukohta (ringkonnakohtu

1. septembri 2019 kiri, tl 22). Vastuses määruskaebusele oleks puudutatud isikul mh olnud võimalik avaldada oma seisukohta, kas ta tunnustab Eesti kohtute pädevust või eelistab vaielda lapse hooldusõiguse üle Soomes kohtutes.
2. Ringkonnakohus ei õnnestunud puudutatud isikule kohtu
3. septembri 2019 kirja, avaldaja määruskaebust ega vaidlustatud määrust esialgu kätte toimetada. Seejärel võimaldas ringkonnakohus lapse emal esitada täiendavat informatsiooni lapse isa võimalike kontaktandmete (nt e-posti aadress, telefoninumber, elukoha aadress) kohta. Avaldaja selgitas kohtule edastatud
4. novembri 2019 kirjas, et temale teadaolevalt peaks lapse isa põhielukoht olema jätkuvalt Eestis ning ema avalduses märgitud aadressil. Lapse emani oli samas jõudnud info, et lapse isa asub hetkel Soomes (tl 28). Ringkonnakohus saatis tähitud kirja ka lapse ema kirjas märgitud aadressile Soome Vabariiki, kuid kiri tagastati kohtule
5. detsembril 2019 (tl 29). Ringkonnakohus toimetas isale dokumendid kätte

§ 326lg 1 alusel postkasti panekuga avalduses märgitud aadressile XXX, Viljandimaa. Samuti on ringkonnakohus 3

§ 70

lg 4 sätestab, et

-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Kuna Brüssel II bis määrus reguleerib ammendavalt välismaise elemendi korral vanemate õiguste määramise kohtualluvust lapse suhtes, siis ei saa

-i sätteid rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimisel kohaldada, mistõttu

§ 116praeguses asjas ei kohaldu.

1. Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 16. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt eemal olevat kohtukoosseisu liiget Ande Tänavat Kaija Kaijanen. 17.

§ 696

lg 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 372

lg 5 esimese lause koosmõjus

§ 477

lg-ga 1 kohaselt võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Kaija Kaijanen 4