Obsah (10)

§ 651§ 657§ 652§ 654§ 5§ 238§ 237§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 23.04.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-15285 Kohtuasi Puuhooldustö

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõla 6930 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras alates 17.11.2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni kui mitte üle põhinõude summa. Hageja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega ei ole pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid viivise määra osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, rahuldades osaliselt hagi. Ringkonnakohus täiendab

§ 657lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse põhjendusi.

8.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu, mida maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt ei korda neid.

1. Poolte vaidlus seisneb esmajoones selles, et kas OÜ Green Tending 4U juhatuse liikme poolt 4.11.2015 allkirjastatud garantiikiri (tlk 5) tõi kostjale kaasa varalise kohustuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Maakohus leiab õigesti, et kostja sõlmis lepingu oma majandus-ja kutsetegevuses ja on tõendite pinnalt asunud põhjendatud seisukohale, et tegemist on garantiiga. Garantii andmisega võtab garant endale kohustuse teha garantiilepingus nimetatud toiming, milleks on käesoleval juhul raha maksmise kohustus ehk sisuliselt on tehtud kokkulepe rahalise kohustuse täitmise tagamiseks. Menetluses pole toodud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid asuda teistsugusele seisukohale (nt tegemist võlatunnistusega nagu väidab kostja). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja nõue kostja vastu ei põhine käenduslepingule, vaid tegemist on garantiiga. Ringkonnakohus märgib, et garantii ja käendus on erinevad tagatise liigid. Garantii puhul on tagatise andja sooviks ja tahteks vastutada mitte 4 toetudes põhivõlgniku kohustusele (käendus) või koos temaga (kohustustega ühinemine), vaid põhivõlgniku asemel iseseisva, tagatavast võlasuhtest sõltumata võlasuhte alusel. Garantii sõnastuse kohaselt garanteeris kostja isiklikult OÜ Green Tending 4U (likvideerimisel) kohustuste täitmist arvest nr A253 tulenevate tehtud tööde eest. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et tegemist on garantiivastutusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et garantiist on selgelt arusaadav, millist kohustust kostja tagab ning maksegraafiku sõlmimata jätmine ei ole kohustuste täitmata jätmise alus. Maakohus on õigesti arvestanud, et hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist alates 17.11.
2. Kostja andis garantii 04.11.2015 ning kinnitas maksegraafiku koostamist hiljemalt 06.11.2015 ja esimese osamakse tasumist 16.
3. Puudub kahtlus, et pooled on pidanud osamakse tasumisel silmas samuti
4. aastat. Kuivõrd kostja oma kohustusi kokkulepitud ajaks ei täitnud, siis saab pidada mõistlikuks hageja õigust nõuda kogu võlgnevuse sissenõudmist alates 17.11.
5. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Lisaks märgib ringkonnakohus, et garantii tähtaja puudumine ei ole kohustuse täitmata jätmise alus, kuna tähtaja kokkuleppimine ei ole garantii kehtivuse aluseks tulenevalt VÕS § 155 regulatsiooni dispositiivsusest. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hagejal oli õigus nõuda võlgnevuse tasumist alates 17.11.
7. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei nõudnud hagejalt originaaldokumendi (garantiikirja) esitamist. Seadus ei kohusta pooli esitama kohtule dokumentide originaale. Kostja avaldas 10.10.2019 toimunud maakohtu istungil (tlk 75p), et ta ei vaidlusta allkirja õigsust kokkuleppel ja seega ei kerkinud maakohtu menetluses dokumendi originaali esitamise vajaduse küsimust.
8. Kostja heitis apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et kohus ei hinnanud kõiki tõendeid. Nimelt on kohus jätnud tähelepanuta tõendid, millega kostja soovis tõendada tema suhtes ähvarduse ja vägivalla kasutamist ja vastamata tehingu tühisuse väitele. Ringkonnakohus nõustub selles osas kaebajaga ja täiendab selles osas otsuse põhjendusi, kuid leiab, et nimetatud rikkumine ei ole viinud ebaõigele lahendile. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 96 lg-d 1-2 näevad ette, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Kostja tõi esile, et hageja seaduslik esindaja YY ilmus kostja juurde juba valmis kirjutatud garantiikirjaga ning nõudis sellele kostja allkirja. Kostjal ei jäänud muud valikut. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja Politsei-ja Piirivalveameti 05.06.2018 tõendi väärtoemenetluse alustamise kohta BB avalduse alusel tema auto kahjustamise kohta YY poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid TsÜS § 96 alusel asuda seisukohale hageja ja kostja vahelise kokkuleppe tühisuse osas. Ka kostja esitatud tõendid ei tõenda tema suhtes TsÜS §-s 96 nimetatud aluste esinemist. Ringkonnakohus märgib, et

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja tuli kõik oma vastuväidete aluseks olevad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid esitada maakohtus. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja kaebuse väited asuda maakohtust erinevale seisukohale hagi rahuldamise osas. 5 13. Asjaolu, et maakohus võttis hilinenult esitatud tõendid asja materjalide juurde, ei ole selline rikkumine, mis tooks kaasa igal juhul maakohtu tühistamise aluse. Kohus võtab vastu selliseid tõendeid, millel on asjas lahendamisel tähtsust (

§ 238lg 1).

Kohus on istungil esitatud tõendeid pidanud asjakohasteks ning on neile ka lahendi tegemisel viidanud. Kohus peab andma pooltele võimaluse oma väiteid tõendada. Tulenevalt

§ 237

ja 331 on kohtul õigus võtta ka hilinemisega esitatud tõendeid vastu juhul, kui see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. Kohus määras kostjale 10.10.2019 istungil ka tähtaja 01.11.2019 oma seisukoha avaldamiseks hageja poolt esitatud tõenditele. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kohus maakohtupoolset menetlusnormi rikkumist. 14. Kostja esitas apellatsioonkaebuses aegumise vastuväite. Ringkonnakohus tuvastab asja materjalide põhjal, et kostja ei ole maakohtus aegumise vastuväidet esitanud. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel vastavalt TsÜS §-le 143.

§ 651

lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda apellatsioonimenetluses aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Kostja avaldas kaebuses, et hageja nõue on aegunud. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Kuna garantiinõude maksmapandavus sõltub ainult garantiist endast ja see pole seotud põhinõude maksmapandavusega, siis ei ole ka aegumine seotud arve aegumisega. Aegumist saab kohus kontrollida alates garantii andmisest. TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1. Kohustus muutus sissenõutavaks 17.11.2015. Hageja esitas maakohtusse hagi 11.10.2018, st enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Seega ei ole kostja väide hageja nõude aegumise osas põhjendatud ja hageja on õigustatud nõudma võlgnevuse tasumist. Ringkonnakohus tuvastab, et hageja nõue ei ole aegunud. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

16. Maakohus määras hüvitatava kulu rahaliselt kindlaks, mistõttu teeb seda

§ 174lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

Juhindudes

§ 174

lg-st 1, määrab ringkonnakohus järgnevalt menetluskulude jaotuse alusel kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 108 eurot järgmiste toimingute eest: ringkonnakohtumenetluses nõustamine (38 eurot 1 töötunni eest), vastuse koostamine kaebusele (35 eurot 1 töötunni eest) ja lõplik arvamus (35 eurot 1 töötunni eest). Hageja märgib, et summad ei sisalda käibemaksu. Ringkonnakohus, vaadanud läbi hageja menetluskulud, määrab

§ 174

lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks, et hageja lepingulise esindaja kulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab need kulud kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing 6