Obsah (12)

§ 113§ 122§ 65§ 121§ 64§ 68§ 2§ 25§ 18§ 16§ 1191§ 27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 13.-15. augustil 2019, 21. augustil 2019, 7. oktoobril 2019, 9

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kõrgmaa Süüdistatav Sergei Pragi ringkonnaprokurör Jaanika Elukoht XXX; viibimiskoht Viru Vangla; isikukood 38706102233, XXX, XXX, emakeel – XXX, ei tööta Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: - 06.10.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 122

järgi,

§ 65lg 2 alusel vangistusega 2 aastat ja 11 päeva.

Tõkend - vahistamine, vahistamise algus 22.02.2019 Kaitsja Vandeadvokaat Deniss Matvejev RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 311-313 ja 315, kohus otsustab: Mõista Sergei Pragi õigeks

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati ajavahemikus 21.02.2019 kell 23:30 - 22.02.2019 kell 00:04 aadressil 1 Kangelaste 3-21, Narva asuvas korteris tahtliku tapmise eesmärgil noaga A S kolme rinnaõõnde mitteulatuva haava tekitamises vasakul pool seljal. Tunnistada Sergei Pragi süüdi

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi, s.o ajavahemikus 21.02.2019 kell 23:30 - 22.02.2019 kell 00:04 aadressil XXX asuvas korteris tahtliku tapmise eesmärgil noaga A S eluohtliku rinnaõõnde ulatuva vasakut kopsu vigastava haava vasakul pool rindkerel tekitamises ja ühe kõhuõõnde mitteulatuva haava kõhu eesseinas tekitamises ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Mõista Sergei Pragi õigeks

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdistuse osas, milles teda süüdistati 06.09.2018 kella 01:50 paiku aadressil XXX asuvas korteris kannatanu V Z kehalises väärkohtlemises ja aadressil XXX asuva hoone juures kummardudes kannatanu V Z rusikaga näkku löömises. Tunnistada Sergei Pragi süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi (episoodid 06.12.2017 ja 06.10.2018, kus kannatanuks on S T ning 06.09.2018 episoodis selles, et ta tänaval aadressil XXX kaks korda lõi kannatanu V Z jalaga kehasse ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust. Vastavalt

§ 64

lg 1, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Sergei Pragile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.12.2017 kuni 09.12.2017, s.o 3 (kolm) päeva, alates 06.08.2018 kuni 07.08.2018, s.o 2 (kaks) päeva, alates 06.10.2018 kuni 08.10.2018, s.o 3 (kolm) päeva, kokku 8 (kaheksa) päeva ja mõista Sergei Pragile lõplikult ärakandmisele 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 22.02.2019. Sergei Pragile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ning tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Asitõendid: - CD-R plaat (2

1. tk)ja DVR-R plaat (2
2. tk)- jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - puuteproovid, kaapeproovid, kampsun, nuga, jope, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis aadressil Tiigi 9, Narva (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 2411, 2410, 2435) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Sergei Pragilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot sundraha ja 5000 (viis tuhat) eurot ja 56 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Seoses süüdistatava Sergei Pragi osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda osa menetluskuludest, s.o osa kaitsjatasust 950 (üheksasada viiskümmend) eurot ja 56 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o 1400 (üks tuhat nelisada) eurot, riigi kanda. 2 Määrata, et Sergei Pragil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 4000 (neli tuhat) eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700054063 ning selgitus „Sergei Pragi, 1-19-4629 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Sergei Pragi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 21.02.2019 kell 23:30 - 22.02.2019 kell 00:04 aadressil XXX asuvas korteris tekkinud konflikti käigus tahtliku tapmise eesmärgil lõi korduvalt noaga A S erinevatesse kehapiirkondadesse, sh rindkere vasakusse piirkonda, tekitades A. S järgmised vigastused: rinnaõõnde ulatuva vasakut kopsu vigastava haava vasakul pool rindkerel, ühe kõhuõõnde mitteulatuva haava kõhu eesseinas, kolm rinnaõõnde mitteulatuvat haava vasakul pool seljal. Rinnaõõnde ulatuv vasakut kopsu vigastav haav vasakul pool rindkerel ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse ulatuslikkust, paiknemist, löökide arvu ning S. Pragi poolt valitud kuriteo vahendit arvestades, tahtis S. Pragi kannatanut tappa, kuid tänu erakorralisele meditsiinilisele abile jäi kannatanu surm saabumata ning kuritegu S. Pragi tegevusest sõltumatult lõpule viimata. Oma tahtlike tegudega pani Sergei Pragi toime teise inimese tapmise katse, s.o pani toime

§ 113lg 1 – 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 06.10.2018 kella 21:00 paiku asudes aadressil XXX oleva maja juures haaras juustest ning lõi rusikaga näkku oma elukaaslast S T, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (punetus, kriimustused). Samuti tema 06.09.2018 kella 01:50 paiku aadressil XXX asuvas korteris haaras V Z peast ning lõi teda näoga vastu kummutit, lüües katki tema nina. Pärast seda V Z lahkus korterist ning Sergei Pragi järgnes kannatanule ning tänaval aadressil XXX asuva hoone lähedal, paiskas kannatanu sõiduteele ja lõi V Z kaks korda jalga kehasse, seejärel kummardus ja lõi kannatanut rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (hematoomid). Samuti tema 06.12.2017 kella 13:30 paiku viibides alkoholijoobes aadressil XXX asuvas korteris, lõi oma elukaaslast S T käega näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. 3 Oma tahtlike tegudega pani Sergei Pragi toime teise inimese tervise kahjustamise, valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, lähisuhtes, s.o pani toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. Kohus, hinnanud kogumis kohtu poolt vastu võetud ja kohtuistungil uuritud tõendeid, asub seisukohale, et Sergei Pragi suhtes esitatud süüdistus

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi on kohtuliku uurimise tulemusena osaliselt tõendamist leidnud, kuna kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud tõsikindlalt tõendamist see, et kõik süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanu A S tekitatud vigastused tekitas süüdistatav Sergei Pragi. 2. Eeltoodust tulenevalt tuleb Sergei Pragi õigeks mõista

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati ajavahemikus 21.02.2019 kell 23:30 - 22.02.2019 kell 00:04 aadressil XXX asuvas korteris tahtliku tapmise eesmärgil noaga A S kolme rinnaõõnde mitteulatuva haava tekitamises vasakul pool seljal. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist see, et Sergei Pragi süüdistuses toodud ajal ja kohas tahtliku tapmise eesmärgil lõi korduvalt noaga A S erinevatesse kehapiirkondadesse, s.h rindkere vasakusse piirkonda, tekitades A. S järgmised vigastused: rinnaõõnde ulatuva vasakut kopsu vigastava haava vasakul pool rindkerel ja ühe kõhuõõnde mitteulatuva haava kõhu eesseinas. Kohus nõustub sellega, et tervisekahjustuse ulatuslikkust, paiknemist, löökide arvu ning Sergei Pragi poolt valitud kuriteo vahendit arvestades tahtis süüdistatav kannatanut tappa, kuid tänu erakorralisele meditsiinilisele abile jäi kannatanu surm saabumata ning kuritegu Sergei Pragi tegevusest sõltumatult lõpule viimata. Seega on kohtu hinnangul süüdistusaktis antud Sergei Pragi tegevusele õige karistusõiguslik hinnang kvalifitseerides tema poolt toime pandu

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

Kohtu eeltoodud seisukoha põhjendused on leitavad kohtuotsuse I alapunktis. 3. Sergei Pragile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ka

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et ta kahel korral, s.o 06.12.2017 ja 06.10.2018 kehaliselt väärkohtles enda elukaaslast S T ja 06.09.2018 kehaliselt väärkohtles kannatanu V Z. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud süüdistatava Sergei Pragi süü kõikides eeltoodud kuriteoepisoodides täielikult tõsikindlalt tõendamist. Sellest tulenevalt on põhjendatud mõista Sergei Pragi süüdi kahel korral enda elukaaslase S T kehalises väärkohtlemises süüdistuses toodud ajal ja kohas. Samuti on põhjendatud mõista Sergei Pragi süüdi selles, et ta 06.09.2018 tänaval aadressil XXX kaks korda lõi kannatanu V Z jalaga kehasse. Süüdistatav Sergei Pragi tuleb õigeks mõista süüdistuses

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdistuse osas, milles teda süüdistati 06.09.2018 kella 01:50 paiku aadressil XXX asuvas korteris kannatanu V Z kehalises väärkohtlemises ja aadressil XXX asuva hoone juures kummardudes kannatanu V Z rusikaga näkku löömises, kuna eeltoodud kannatanu kehaline väärkohtlemine kohtuliku uurimise tulemusena tõsikindlalt tõendamist ei leidnud. Kohtu eeltoodud seisukoha põhjendused selle süüdistuse kuriteoepisoodide osas on ära toodud kohtuotsuse II alapunktis.

1. Kohtuotsuse III alapunktis toob kohus välja, milline karistus tuleb mõista Sergei Pragile seoses tema poolt toime pandud kuritegudega ning ka seisukoha selles osas, mida tuleb teha süüdistatavale kohaldatud tõkendiga (IV). Ka võtab kohus seisukoha kohtuotsuses asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete (V) ning menetluskulude suuruse ning hüvitamise osas (VI).
2. Kohtule esitatud lähisuhtevägivalla infoleht 30.03.2017 (KoTo, tõendite köide I, tl 140) pole kasutatav iseseisva tõendina ning seda ei ole ka võimalik kasutada isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel, kuna Sergei Pragile ei inkrimineerita kehalise väärkohtlemise toimepanemist selles infolehes toodud ajal ja seetõttu tuleb see tõend jätta 4 tõendikogumist välja. KrMS § 3051 lg 3 kohaselt ei välista tõendi esialgne vastuvõtmine selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. I
3. Sergei Pragile esitatud süüdistus

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi 6.1. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi Kr

MS) §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 6.

1. Sergei Pragile on esitatud süüdistus tapmiskatse toimepanemises, mis seisneb selles, et ta ajavahemikus 21.02.2019 kell 23:30-22.02.2019 kell 00:04 aadressil XXX asuvas korteris tekkinud konflikti käigus tahtliku tapmise eesmärgil lõi korduvalt noaga A S erinevatesse kehapiirkondadesse põhjustades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse ulatuslikkust, paiknemist, löökide arvu ning S. Pragi poolt valitud kuriteo vahendit arvestades tahtis S. Pragi kannatanut tappa, kuid tänu erakorralisele meditsiinilisele abile jäi kannatanu surm saabumata ning kuritegu S. Pragi tegevusest sõltumatult lõpule viimata. 6.
2. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma (§ 25 lg 2). 6.
3. Kohtuistungil Sergei Pragi ennast süüdi ei tunnistanud selles, et ta pani toime kannatanu A S tapmise katse. Süüdistatava ütluste kohaselt tema S noaga ei löönud. Ta teab A S. Nad koos olid Ahtme psühhiaatriakliinikus. Ta teab A S umbes 1, 5 aastat. A. S elab XXX ja tema arust üksinda. Ta kohtus S 20.02.
4. Ta tuli haltuurast, siis nägi enda tuttavat, võtsid viina. Ta läks A. S juurde, et võtta nokamütsi ära, siis A. S küsis, kas ta on üksinda. Ta vastas, et jah. A. S lasi teda sisse, andis nokamütsi ja ütles: „Tule edasi hakkame jooma“. Siis nad jõid ja siis uuesti jõid. Ta nagu jäi magama kell 11 õhtul kuskil umbes. Siis teda J äratas ülesse, et M ja A toimus kaklus, et M tegi kulmu A katki, et kuskil siin veri jooksis. Ta viis kannatanu pesema. J on J T. M perekonnanimi on K. See M oli siin kohtus tunnistaja. Ta ei oska öelda, kuidas tuli S korterisse J T, sest kui ta tuli oli J juba seal. Ta ei oska öelda, miks J T ütles, et tuli A. S korterisse koos temaga, aga ta täpselt mäletab ja on 100% kindel, et ta tuli üksinda. Tema kutsus S korterisse M K. S korteris oli E A, aga kuskil umbes pool 10 õhtul, kuskil niimoodi 9, pool 10 õhtul. See oli
5. veebruaril. Selles korteris oli ka A G. Need isikud jõid. Ta ei oska öelda, millega, kuhu ja millisel põhjusel M K lõi A. S. Sellepärast, et ta magas, aga kulmust veri tuli. M vastas, et lõi rusikaga. Seal ei olnud vaja kiirabi kohale kutsuda. Tol päeval kiirabi ei tulnud kohale. Tal ei olnud mingit tüli või kaklust A S. Kahjuks jääb ta vastuse võlgu ta ei tea, kas keegi torkas A. S noaga. Ta teab, et
6. veebruaril 2019 A S oma korteris sai kehavigastusi ja noahaavu. Ta ei tea, kuidas need haavad A S tekkisid. Ta tuli kööki ja A. S juba vedeles maas. Ta püüdis A. S viia diivanile. Kannatanu on kõhn, aga rasked kondid vist. Ta üksinda ei saanud hakkama, ta palus abi. Keegi talle vastu ei tulnud. Siis ta püüdis A. S üksinda põrandat pidi lohistada, tuppa viis ja rohkem ei saanud. Seda ta ei mäleta, kas A. S pärast seda iseseisvalt kõndis, läks korterist välja. S korteri köögis nägi ta nuga. Kui ta mälu ei eksi, siis oli nuga valge musta mustriga. Kahjuks ta võttis selle noa enda kätte. Ta ehmus ja tahtis viia seda peitu. Ta kordab, et ta ehmatas, ta ei saanud aru. Ta läks noaga välja. Ta vaatas õues ümbrust, üle tee läks ja peitis seal noa. Ta tuli tagasi S korterisse pärast seda. Ta mäletab, kes korteris oli – E A, Ž T, M K ja V Z. Keegi kutsus kohale politsei või kiirabi, aga enne seda muidugi võttis aega, mõtlemisaega. Mõtlemisaega oli vaja, sest kui ta avastas A köögis pikali maas, siis ta palus J kutsuda kiirabi välja, kuna tal ei olnud mobiiltelefoni, siis J kartis seda teha, sest viimasel oli tingimisi peal, siis kui ta tuli tagasi, siis J juba rääkis kiirabiga. 5 6.
7. Kohus, hinnates süüdistatava S. Pragi eeltoodud ütluste usaldusväärsust, leiab, et ta on andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused selles osas, et tema ei ole löönud süüdistuses toodud ajal ja kohas kahel korral noaga kannatanu A S. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et süüdistatav S. Pragi on kannatanu noaga löömise osas andnud erinevas menetlusstaadiumis kardinaalselt erinevad ütlused, oskamata kohtu jaoks usutavalt põhjendada enda erinevasisuliste ütluste andmise tagamaad. Kohus rahuldas süüdistatava ristküsitlemisel prokuröri taotluse KrMS § 293 lg 1 ja KrMS § 289 lg 1 alusel ja avaldas süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuröri poolt taotletud ulatuses: „Astusin S päris lähedale ja lõin teda noaga, ei mäleta kuhu nimelt vist külge“. 6.
8. Süüdistatav S. Pragi selgitas enda erinevasisulisi ütlusi sellega, et esiteks ta oli väga julmas pohmellis. Teiseks tuldi tema juurde ilma uurijata, ilma advokaadita, operatiivtöötajad ja ütlesid, et sul vedas, et nad teavad teda ja nad ütlesid, et ta kõik tunnistaks üles ja ütlesid kõik, mis seal toimus. Muidu nad ähvardasid teda vägivallaga. Ta on XXX, ta niigi kardab vanglat. Teda ähvardatakse veel vägivallaga, muidugi ta ehmatas ja ütles kõik niimoodi. Ta veelkord ütles, et see ei olnud ülekuulamine. Ta selgitab veelkord, et talle öeldi niimoodi öelda. Kui ta neid ütlusi andis, siis tema ütluste andmise juures viibis kaitsja. Tal ei tulnud sellist pähegi, et kaitsjaga rääkida. Kui teda vahistati, siis tal ei olnud võimalik selgitada, mis juhtus. Kui kohus otsustas tema suhtes vahistamise kohaldamise, siis anti küll talle kohtus sõna. Ta rääkis, et tunnistab end süüdi, aga ta räägib veelkord, et teda ehmatati. Ta ütleb kaitsjale, et viimane hakkab asjad käiku viima, siis ta hakkab seal vanglas ei tea mida tegema. Nüüd ta näeb, et karistuse tulek ja see ei ole nalja asi. 6.
9. Kohtu jaoks ei tundu eluliselt usutav see, et julm pohmell tingib andma ennast süüstavaid detailseid ütlusi raske esimese astme kuriteo toimepanemises ning ka ei tundu usutav see, et operatiivtöötajad on huvitatud sellest, et just S. Pragi võtaks kannatanul esinenud noahaavade tekitamise enda peale ning vastasel korral ähvardavad teda vägivallaga. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11). Riigikohus on korduvalt märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid oluline on hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10). Eeltoodud süüdistatava põhjenduste, miks ta muutis enda ütlusi, tegelikkusele mittevastavust kinnitab lisaks ka see, et ta ei ole enda kaitsjale ega ka eeluurimiskohtunikule avaldanud varasemalt seda, et ta on ennast alusetult süüstanud ning kohus ei näe ühtegi mõistliku põhjendust, mis takistas süüdistataval varasemalt kohtuistungil avaldatud versiooni väljatoomist toimunust, sest juba tõkendi vahistamine kohaldamise taotluse arutamisel peaks olema selge see, et naljast on asi kaugel, kuna otsustatakse kahtlustatavalt vabaduse võtmise põhjendatuse üle. 6.
10. Seda, et süüdistatav S. Pragi ei ole usaldusväärne tõendiallikas selles osas, kas ta lõi kannatanu A. S noaga süüdistuses toodud ajal ja kohas tõendab ka ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 2019-020 (KoTo, tõendite köide I, tl 76-81), kust nähtub, et ka eksperdile on süüdistatav avaldanud samuti, et sooritas temale süüks pandava teo. Uuritav enda sõnul täpselt kõike ei mäleta, kuna oli olnud alkoholijoobes. Uuritava sõnul ohver tülitses köögis seltskonnakaaslasega ja uuritav läks vahele ja lõi ohvrit noaga. Uuritav saab aru, et sooritas kuriteo ja nüüd ootab teda ees karistus. 6.
11. Kohus hinnates käesolevas kuriteoepisoodis ütlusi andnud teiste isikuliste tõendiallikate, s.o tunnistajate J T, M K ja E A ning kannatanu A S usaldusväärsust leiab, et kõige usaldusväärsemaid ütlusi on andnud käesoleval juhul viimati nimetatu, sest kohtuistungil ei selgunud midagi sellist, mille tõttu ka tema puhul ei saa välistada seda, et ta on moonutanud tõde endale soodsas suunas. Ka ei selgunud kohtuistungil, et tal esineks mingi põhjus alusetult süüstada kedagi tema korteris viibinud isikutest. Pigem nähtus kohtuistungil, et kannatanu üritas toimunu ebaõiglussisu pisendada, tuues välja, et tegemist ei olnud noahaavadega, vaid kõigest torgetega. Kannatanu on 6 enda täiendaval ülekuulamisel enda noaga torkamist võrrelnud koguni nõelatorkega. Kohtu eeltoodud seisukohta ei muuda ka see, et kannatanu esialgsel ülekuulamisel ei osanud vastata, kes tekitas talle ülejäänud viis haava, kuid teistkordsel ülekuulamisel ei välistanud ta, et need tekitas J T, kuna ta oli kindel selles, et tegemist oli naisterahvaga. Kohus nõustub prokuröriga selles, et üldjuhul mäletavad isikulised tõendiallikad toimunut seda paremini, mida vähem aega on möödunud toimepandust ning käesoleval juhul ilmnes kannatanu ütlustest vastupidine. Samas kohus leiab, et kannatanu on andnud eeltoodule eluliselt usutava selgituse, arvestades ka tema suhtumist talle tekitatud noahaavadesse, mille kohaselt talle teatati haiglas, et Sergei Pragi võttis kõik enda peale ning seetõttu ei pidanud ta vajalikuks osutada teisele isikule, kes tekitas ülejäänud noahaavad. Kannatanu on enda eelnevates ütlustes välja toonud, et politseitöötaja on öelnud, et S. Pragi võttis kõik enda peale. Ka oli ta arvamusel, et kohus loob ise korra majja. Politseitöötaja teatas ka, et kuivõrd mõlemad olid psühhiaatriaravil, siis tuleb lihtsustatud kohtumenetluse variant. Kohtu hinnangul saab eeltoodud kannatanu selgitustest välja lugeda selle, et ta oli esialgselt kohtuistungil tema ülekuulamisel teinud kaalutletud taktikalise otsustuse selle kohta, et ei jaga enda kahtlusi selles osas, kes tekitas talle ülejäänud noahaavad. Seda kinnitab ka kannatanu poolt välja toodu seoses enda täiendavate ütlustega teise noaga lööja suhtes, mille kohaselt ta arvas, et asi on kombes, tal pretensioone polegi. 6.
12. Seda, et kannatanu ei soovinud talle teadaoleval põhjusel kedagi süüstada talle noahaavade tekitamises kinnitavad ka tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mille kohus avaldas seoses kaitsja taotlusega KrMS § 289 lg 1 alusel kontrollimaks kannatanu usaldusväärsust. Kaitsja avaldas järgmised kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Ma ei tea, kes mind lõi, sest oli hämar ning mina olin juba küllaltki purjus“. Kannatanu on seda vastuolu enda kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel, mille kohaselt vahejuhtumist alates mõned päevad hiljem ta ei tundnud isikut, kes teda noaga lõi, nüüd aga otse nimetas Sergei Pragi selgitanud sellega, et tal läkski meelest tema nimi ära haiglas olles. Tal on säärane progresseeruv haigus, XXX, mis ei määrata niisama. Tal on niigi halb olla. Ta kindlalt teab, et Sergei Pragi lõi teda, kui seda pidada löögiks. Sergei on kergelt torganud. Algselt ta ei mõistnudki, millega tegu. Ta ei öelnud eelnevalt, et tegemist oli Sergei Pragiga, kuna tal läks meelest ära. 6.
13. Kohus hinnates seda kannatanu selgitust, miks viimane kohe haiglas ei osutanud Sergei Pragile kui teda noaga löönud isikule, leiab, et kannatanu selgitus, mille kohaselt ei tulnud talle süüdistatava nimi meelde, on eluliselt igati usutav, arvestades kannatanul esinevat haigust, alkoholijoovet ning ka tema seisundit seoses noahaavadega, millele vahetult eelnes ka peatrauma. Nimelt tuleneb 21.02.2019 kiirabikaardist (KoTo, köide I, tl 44), et kell 22:11 saabus haiglasse patsient A S, kelle diagnoosiks oli - S01 Lahtine peahaav. Kaasuv haigus: Z72 Eluviisiga seotud probleemid. Z72.1 Alkoholi tarvitamine. Trauma üks tund tagasi. Samas ei ole kohtul alust kahelda süüdistatava poolt välja toodus, kuna keegi kohtumenetluse pooltest seda ei vaidlustanud, et kannatanu tõi haiglas ütlusi andes selle isiku, kes talle tekitas noahaavu, eritunnusena ära mustad kulmud. Selles, et süüdistataval S. Pragil on mustad tumedad kulmud veendus kohus kohtuistungil süüdistatavat vahetult nähes ning ka asitõendi vaatlusprotokollist 06.03.2019 koos CD plaadiga ja fototabeliga (KoTo, köide I, tl 24-42) nähtub, et S. Pragi erilisteks tunnusmärkideks on tihedalt koos tumedad kulmud, vasaku põse peal olev sünnimärk ning heledad silmad. Ka kohtuistungil oli kannatanu kõhklusteta veendunud selles, et kahel korral lõi teda noaga just mustade kulmudega isik. Nimelt tuleneb kannatanu A. S ütlustest, et küll ta mäletab, et lähedal oli nägu, ei võinuks siis segi ajada, mustad kulmud. 6.
14. Kohus leiab, et ka teine kohtuistungil toimunud kannatanu ütluste avaldamine kaitsja taotluse rahuldamise tulemusena KrMS § 289 lg 1 alusel ei anna alust asuda seisukohale, et kannatanu on ebausaldusväärne tõendiallikas. Kohus rahuldas kaitsja taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel seoses sellega, et kaitsja tõi välja, et kannatanu ütlustes esineb vastuolu selles, kes tema korteris viibisid. Nimelt selle ülekuulamise ajal kannatanu ütles, et korteris oli kolm isikut: tema, Jevgenia ja süüdistatav, kuid ta on varasemalt nimetanud isikute teist hulka. Kaitsja avaldas järgmised 7 kannatanu kohtueelsel ülekuulamisel antud ütlused: „Kui ma tulin teist korda tagasi, nägin, et peale J ja temaga koos tulnud noormehe on veel üks noormees bordoo värvi jopes, igatahes mulle tundus nii“. Kannatanu selgitas seda vastuolu enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel sellega, et ka hetkel talle tundub, et bordoo värvi jopes isik on küll olnud. Võimalik, et keegi oli korteris. Magamistoas ta ei käinud. 6.
15. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine vastuolusid kannatanu kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil antud ütluste vahel. Nimelt on kannatanu enne kaitsjapoolse taotluse esitamist andnud kohtuistungil ütlused, mille kohaselt ta on hoo järel korrast ära, talle tundus, et bordoo värvi jopes keegi seal ringi käimas oli. Seega on ka kannatanu enda kohtuistungil antud ütlustes möönnud, et peale J T ja Sergei Pragi võis tema korteris olla veel isik, kellel oli seljas bordoo värvi jope. 6.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kannatanu usaldusväärsete ütlustega on tuvastatud see, et süüdistatav Sergei Pragi tekitas talle süüdistuses toodud ajal, s.o 21.02.2019 kell 23:3022.02.2019 kell 00:04 ja kohas, s.o aadressil XXX asuvas korteris kaks noahaava. Nimelt on kannatanu selles enda ütluste kohaselt 100% kindel ning kohtuistungil ei selgunud midagi sellist, miks peaks kannatanu alusetult süüstama Sergei Pragit. 6.
17. Kannatanu A S ütluste kohaselt seda sündmust, milles ta kannatanu on, mäletab ta ähmaselt, mitte täiesti. See oli veebruaris sellel aastal, paberites kirjas. Enne seda kui ta noahaavadega haiglasse sattus oli ta kodus aadressil XXX. Ta oli kodus üksi. Ž helistas fonolukku. Ta käib aegajalt koos seltskonnaga külastamas. Ž perekonnanime ta ei mäleta, nimi on J. Õhtul helistas Ž fonolukku ja tuli külla. Ž kui tuli tema juurde, fonolukku helistas oli koos süüdistatavaga. Korterisse tulid Ž ja süüdistatav Sergei Pragi. Tema juuresolekul peale nende isikute õhtul talle veel külalisi ei tulnud. Nad võtsid korteris napsu. Ta ei mäleta, kas tal oli selle napsitamise ajal kellegagi külalistest konflikti. Ta oskab seda selgitada, kuidas ta noahaavad sai. Tegemist ei ole noahaavadega, need on kõigest torked. Saage aru, tal õmblused tegemata jäidki. Tal oli haigushoog peal ja selle tõttu ütles kord arstile, miks talle määrati Haloperidol. Kui tal on hoog peal, ta nutma ei puhke, kuid silmad hakkavad tahtmata vett jooksma ja kogu lugu. Ta mäletab, et lahkus algselt, sest jäi alkoholist puudu. Ta tuli kohale, istub see kena paarike põrandal, naeravad, töötab televiisor, valgust sisse ei lülitata. Ta kõike ei mäletagi, oli poolhämar. Laevalgusti oli juba katki löödud sisenedes. Ta astus, ei asunud ikka põrandale istuma, istus kas diivani või tabureti peale ja siin tuligi see hoog peale. Ta hakkas pead murdma, et mis juhtub, astudes tundub korter pime olevat. Tal on raske seda selgitada, milles see hoog väljendus. Kui tal oleks teada, nägu ja muu ka muutub, inimesed on öelnud. Selle tõttu on ta psühhiaatriahaiglas olnud. Ta selle hoo ajal lihtsalt istus, vaatas telerit, kehvalt mäletab, keegi lõi talle vastu otsmikku. Ta ei mäleta, mis sellest löögist juhtus. Ta ise ei löönud kedagi. Ta ei löö kedagi ega ropenda kunagi. Ta tol hommikul tablette võttis, kuid tablettide manustamisel ei tohi alkoholi juua ja siis midagi taolist juhtuski. Ta ütleb veel korra, et talle tundub, et ta on ilmselt teda maha rahustanud või kombata soovinud, uurides, mis kannatanul viga. Sugugi ei naernud keegi selle üle. Süüdistatav torkas teda, kahel korral täpselt. Sergei Pragi torkas teda vasakusse rinnapiirkonda, et üks torge oli sinna piirkonda. Sergei Pragi torkamise ajal viibis veel korteris see Ž, kellest ta rääkis. Tal oli seljas sviiter, teksapüksid vist kui Sergei Pragi teda noaga torkas. Väga pime oli korteris, valgusti kuppel oli katkine. Külalised tõid kaasa pisut rohkem kui pool pudelit puskarit. Ta viibis esimeses suures toas kui talle tekitati noalööke. Tema kehal oli seitse haava. Ta mäletab ainult kahe noahaava tekitamist. Need tekitas Sergei. Ta ei tea, kes tekitas ülejäänud viis haava. Tal olid noahaavad vasakul küljel. Pärast seda kui ta sai noahaavad ta avas ukse ja lahkus, silmad olid pisaraid täis. Ta lahkus tänava peale. Tal ei ole meeles see isik, kes tekitas talle ka suurema arvu lööke. Keegi ei saanud aru, et mis oli selle noaga torkamise põhjuseks. Sergei Pragi torkas teda 21.02.2109 vasakule poole rindkerel. Ta ei mäleta, kas sellel päeval 21.02.2019 eelnevalt käis ka tema korteris kiirabi. Samal päeval enne kella 23:30 ilmselt mitte. Enne nende tulekut tal ei olnud kindlalt vaja arstiabi sellel päeval eelnevalt. Tema teada ei naasnud ta korterisse kui teda oli kahel korral noaga torgatud. Tänaval 8 olles pöördus ta kellegi poole öeldes kutsuge kiirabi, sest verd jooksis vahetpidamata. Ta mäletab kui läks trepist alla ja lõpp. Tal aeg nagu olematuks muutub, ta ei mäleta seda, mis on eelnevalt toimunud ja muud. Asi on selles, et vormiriietuses politseitöötaja, kes käis tema juures haiglas ja kellele andis ütlusi on öelnud, et too (S. Pragi) võttis kõik enda peale. Haiglas toimunud ülekuulamisel ta ei mäletanud, kes teda noaga on löönud ja kohtus nimetas S. Pragit selle tõttu, et too on politseitöötaja sõnul võtnud kõik enda peale. Seal oli poolhämar, ta võib ikka eksida, ent naisterahvas oli. Talle tundus, et tegemist on T. T torkas teda noaga noh, naba piirkonda, siis kohta, tema arvates, siin kah, kuid sellest ei jää laikugi ega pea sääsest elevanti tegema, õlga. Küll tema istus, oli istumas. Ta torkas tal päikesepõimiku piirkonda, rinda noaga. Ta ei torganud talle külge noaga. Ta torkas talle õlga noaga. Vabandust, tema ütles haiglas teda noaga löönu kohta mitte perekonnanime, vaid „mustade kulmudega isik“. 6.
18. Kohus leiab, et kannatanu ütluste vastavust tegelikkusele selles osas, et kaks noahaava, sh eluohtliku noahaava tekitas süüdistuses toodud ajal ja kohas talle süüdistatav tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll 22.02.2019 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide I, tl 1-17), kuna kõikidest kannatanu elukohas olevatest tubadest aadressil XXX leiti verejälgi ning köögist kampsun, millel lõigatud augud ning köögist ühtegi nuga ei leitud, mida ei saa tavapäraseks pidada, sest üldjuhul on võimalik igast majapidamisest, kus on köök, leida vähemalt üks nuga. Arvestades seda, et süüdistuses on piirdutud kuriteo toimepanemise koha määratlemisel korteriga XXX, siis arvestades seda, et kohus arutab kriminaalasja süüdistuse järgi, olles seotud selle sisuga, siis puudub kohtu hinnangul vajadus tuvastada seda, kas kannatanule tekitati noatorked köögis, elutoas või toimus eeltoodud tegevus mõlemas nimetatud ruumis. Ka viimast võimalust ei saa täielikult välistada, arvestades avastatud verejälgi, lohistamisjälge ning noahaavade rohkust ja seda, et eeltoodud protokolli fotolt nr 14 (KoTo, tõendite köide I, tl 11) nähtuvalt on kannatanu elukoha põrandal elutoas näha nuga klaaspurgi juures, millele ei ole paraku kriminaalasja kohtueelsel uurimisel tähelepanu pööratud ning seda lähemalt uuritud. Seega ei ole välistatud, et osad haavad on tekitatud selle noaga, mis ei ole fotolt nähtuvalt terava otsaga ning mis aitab selgitada seda, miks kõik haavad ei ulatunud rinnaõõnde. 6.
19. Eeltoodud protokolli kohaselt jõudes elutuppa avastati, et põrandal roosat värvi kiudeplaat ning läve juures asub pruun punast värvi vaipkatte. Elutoa ukse vastas, seina juures seisab beeži värvi kattega diivan, millel asuvad kolm tekki, kaks patja (vaata foto nr 11). Diivani esiküljel on avastatud veremäärdumised. Kahe vaipkatte vahemaal põrandal on avastatud kuivanud vereloik suurustega 15x30 cm, mis on nr 2 märgistatud (vaata foto nr 12). Diivani ees seisab taburet (vaata foto nr 13), millel seisab taldrik kuivanud pelmeenidega, kilekott leivaga, seisab WC-paberi rull, mis on verega määrdunud, mahlakarp, kruus, klaasipurk (vaata foto nr 14). Tabureti all vaipkattel avastatud 1, 5 l õlu plastikpudel, terasest kauss, klaas purk, suitsu otsad. Diivani kaugemal otsal on avastatud vere määrdunud halli värvi särk ning diivani ja sektsioonikapi vahel põrandal avastatud veremäärdumine ja tilgad alal 25x14 cm (vaata foto nr 15). Vaadates vasakule, sisenedes elutuppa esikust näeme köögiukse ava kaudu, et köögipõrandal, mis on oranži värvi lävelt 70 cm kaugusel asub tume halli värvi kootud kampsun, mis on nr 3 märgistatud (vaata fotod nr 16-17). Kampsuni ja köögi läve vahel põrandal avastatud veretilgad ja lohistamisjäljed. Kampsuni lähivaates kraeõmbluse juures seest poolt asub tootja silt-LIVERGY casual (vaata foto nr 18) ning kampsun on verega määrdunud, kampsunil on avastatud lõigatud augud. Kampsun pakendatakse paberkotti (pakk nr 1). Köögis seisab punast värvi istmekattega puutool, köögilaud, mis on sinist värvi kilega kaetud ja laual asub lõikelaud, millel on lusikas, tass, Liptoni tee pappkarp, WC paberi rull. Laud seisab nurgaga akna suunas (vaata foto nr 19). Köögi vasakpoolse seina juures asub kapp 9 kraanikausiga, milles on mustad nõud: pott, taldrikud, kahvlid, lusikad, pann (vaata foto nr 20). Ühtegi nuga ei ole avastatud. 6.
20. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll 23.02.2019 koos fototabeliga (KoTo, tõendite toimik I, tl 18-23), kus on vaadeldud aadressil XXX leitud kootud kampsunit ning ka kannatanu enda ütlustes kinnitas, et just selline riideese tal seljas oli kui talle tekitati noahaavad. Selle protokolli kohaselt vaatluseks pakend tehti lahti ja välja võetud tumehalli värvi kootud kampsun, mis on tagurpidi keeratud asetatakse valget värvi paberile (vaata foto nr 1). Vaatluseks esitatud kampsun on verega määrdunud enamasti seest poolt esiküljel. Kampsun eest poolt nööbid ülevalt poolt 4 tükki lahti, keskmised 4 tükki kinni ja alumine on lahti. Kampsun keeratud õiget pidi ja pildistatud (vaata foto nr 2). Kampsun rinna piirkonnas on verega määrdunud. Kampsuni esiküljel vasakult poolt 17 cm kaugusel keskmise äärelt ja õla õmblusest 6 cm kaugusel asub lõike laiusega 10 mm (vaata fotod nr 4, 5). Kampsuni taga küljelt vasakult poolt alumisel avastatud kaks lõigatud auku, mis on märgistatud numbritega 2 ja
21. Auk nr 2 asub kampsuni alumiselt äärelt 17 cm kaugusel ja külje õmblusest 6 cm taga suunas. Auk nr 3 asub kampsuni alumiselt äärelt 11 cm kaugusel ja külje õmblusest 7 cm taga suunas. Pildistamiseks aukudesse asetatud lõigatud paberitükid (vaata foto nr 7). Eeltoodud tõendist nähtub, et kampsun on mh määrdunud rinna piirkonnas ning ka kannatanu ütluste kohaselt just sinna Sergei Pragi teda noaga torkas. 6.
22. Ka asitõendi vaatlusprotokollist 06.03.2019 koos fototabeliga (KoTo, köide I, tl 24-42) nähtuv haakub eeltoodud usaldusväärsete tõenditega ning kinnitab seda, et kannatanu ütlused selles osas, mille kohaselt just Sergei Pragi lõi teda süüdistuses toodud ajal ja kohas kahel korral noaga vastavad tegelikkusele. Nimelt tuleneb sellest protokollist, et esimeseks vaadeldavaks objektiks on DVD-R-plaat kirjega 19233000216 Juhtum 3100190095207 (M: )>Narva PJ>2019>02>22>XXX video Teataja J T tel XXX 22.02.19 kell 00:04 kestus 05:
23. Telefonikõne on tehtud Häirekeskusesse 22.02.
24. a kell 00:04 telefoninumbrilt XXX. Kõne kestab 5 minutit ja 33 sekundit. Teataja räägib vene keeles meeshäälega. Teataja teatab: „Meil on siin noahaav“. Teataja vastuseks küsimusele, mis seal juhtus: „Nooh … kaklus“. Teataja: „Mmm … mis aadress? A, kauplus Ookean, … noh kauplus Ookean ühesõnaga ja XXX korter“. Keegi naishäälega isik taustal: „5-korruseline“. Keegi meeshäälega isik taustal vastuseks, mis aadress: „XXX“. Keegi meeshäälega isik taustal: „Ta tuli väljast ja üleni verine“. Teataja: „Ta tuli väljast … vot“. Küsimusele, kas meesterahvas on teadvusel vastas teataja: „Jah, seni“. Teataja vastab küsimusele, aga kuidas ta hingab, normaalselt või raskelt: „Ma ei tea, kuidas ta seal on. Ta tuli väljast…“. Teataja: „…hingab. Aga hindab. Aga ta tuli väljast, kukkus maha ja kõik“. Keegi meeshäälega isik taustal: „… tal on terve külg vot näha“. Küsimusele, kuhu teda susati vastas keegi teine meeshäälega isik taustal. „Paremasse külge“. Teataja: „Paremasse külge ja verejooks … Maksa“. Ametniku küsimusele, kas teda susati noaga vastas teataja: „no nähtavasti jah, noaga“. Teataja: „2 noa(haava), 2 noa (haava), ma vaatasin. Ametniku küsimusele, kas ta on näost kahvatu vastas teataja: „Jah. Te sõidke, palun, kiiremini“. Keegi meeshäälega isik taustal: „Ta hingab. Tulete, vaatate“. Teataja küsib kelleltki: „kui palju aega on möödas, kui ta tuli?“. Keegi meeshäälega isik taustal: „No pool tundi“. Ametniku küsimusele, kui vana on kannatanu vastas teataja: „no minu vanune. Nelikümmend … ee…
25. Keegi meeshäälega isik taustal „XXX“. Küsimusele, kuidas tema nimi on vastas teataja: „XXX … XXX“. Ametniku küsimusele, aga see on teie tuttav või kes ta teile on vastas teataja: „Ja, ja tuttav. Vot me tõstsime ta üles, ta tuli“. Ametniku küsimusele, aga kes teda noaga suskas vastas teataja „Me ei tea“. Keegi meeshäälega isik taustal vastas: „No ei ole tähtis“. Teataja: „Vot ta tuli juba nii ja kukkus. Kõik“. Ametniku küsimusele, aga see on teie tuttav vastas teataja: „Jah. Palun sõitke kiiremini“. Teataja teatas, et tema nimi on J T. Keegi meeshäälega 10 isik taustal küsimusele, kuidas on teie perekonnanimi vastas: „Pragi“. Eeltoodud tõendist tuleneb seega see, et 22.02.2019 kell 00:04 teatati Häirekeskusesse, et kannatanul on noahaavad ning arvestades telefonikõnes kõlanud nimesid on alust arvata, et sündmuskohal olid nii J T kui ka Sergei Pragi. Kohus, olles kahel korral kuulanud kohtuistungil J T üle, leiab, et välistada ei saa seda, et vaatamata sellele, et eeltoodud protokollis on avaldaja puhul täheldatud, et rääkija räägib vene keeles meeshäälega, siis tegemist on ikkagi J T, kes ametnikule infot edastab. 6.
26. Seda, et süüdistatav Sergei Pragi viibis sündmuskohal kui kannatanule tekitati noahaavad viimase korteris tõendab ka eeltoodud protokollis vaadeldud neljas salvestus. Nimelt on see videosalvestus tehtud patrullpolitseiniku rinnakaameraga elumaja trepikojas, kestab 1 minut ja 46 sekundit. Trepikojas seisavad kaks patrullpolitseinikku ja meesterahvas siniste pükste ja mustade kingadega jalas, seljas on ülevalt eest lahti nööbitav punane kampsun, eest lahtine valge soojustusvoodriga tume jope (isik tuvastatud kui Sergei Pragi, ik XXX), edaspidi Pragi). Trepikojas on pime, kuid videosalvestust teostanud patrullpolitseinik valgustab osaliselt taskulambiga Pragit (vt Foto nr 3). Pragi erilisteks tunnusmärkideks on tihedalt koos tumedad kulmud, vasaku põse peal olev sünnimärk ning heledad silmad. Videosalvestust teostanud patrullpolitseinik (PP) küsis: „Te puhkasite korteris, jah?“. Pragi: „Jah“. PP: „Olite neljakesi?“ Pragi: „Jah“. PP: „A oli ka siin?“ Pragi: „Ei“. PP: „Aga kus tema oli?“ Pragi: „Tema läks traumapunkti“. PP: „Aga mida ta traumapunktis tegi?“. Pragi: „Tal oli justnagu pea lõhki“. PP: „Läks ja tuli siia, jah?“. Pragi: „Jah. Ma tegin talle lahti“. PP: „Ja tema oli noa (haavaga), jah üleni oli?“. Pragi noogutab positiivselt vastuseks. PP: „Millises jopes ta oli?“. Pragi: „Sinine selline, teate, kuidas see … Suusatajad sõidavad. Teil on ka…“. Pragi: „No selline kerge, sinine“. Pragi: „Vot ta tuli, ühesõnaga … kukkus maha“. Pragi: „Kukkus maha. Ma hakkasin teda, ühesõnaga, üles tõstma. Tema üldse audis. Ja Ž hakkas kiirabi kutsuma. Videosalvestust teostanud patrullpolitseinik: „- aga kustkohast on tal peas vigastused saadud?“. Pragi: „- ta kukkus vastu radiaatorit“. PP: „Korteris?“. Pragi: „Jah“. PP: „Köögis või kus?“. Pragi: „Ei, see on … Kus on televiisoriga tuba, ühesõnaga. Oli kiirabi väljakutse, uskuge. PP: „aga kui ammu?“. Pragi: „Pagan, no tund aega vist“. PP: „Tund aega tagasi juba käisid, jah?“. Pragi: „Kiirabi käis. Ta võeti kaasa ja viidi ära. Mis kell oli?“. Sellest tõendist nähtuv kinnitab lisaks eeltoodule kohtu veendumust selles, et süüdistatav S. Pragi ei ole usaldusväärne tõendiallikas, kuna ta on ka politseiametnikule avaldanud erinevalt kohtuistungil toimunust teistsuguse versiooni kannatanul esinenud noahaavade tekitamise koha osas. Ka ei mäletanud ta kohtuistungil seda, kas samal päeval oli kannatanul vaja kiirabi abi, kuid videosalvestusest nähtuvalt on ta selle kohta andnud patrullpolitseinikule detailsed ütlused. Samuti ei leitud korterist kannatanu sinist kerget jopet, mis oleks veremäärdumistega ja millel oleks lõigatud augud, mis kinnitab seda, et noahaavad tekitati kannatanule korteris nagu kannatanu on enda ütlustes välja toonud. 6.
27. Selles protokollis vaadeldud teine videosalvestus on samuti kooskõlas kannatanu A. S ütlustega selles osas, et toas oli hämar ja tuld põlema ei saanud panna. Nimetatu ka suurendab tema kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist on teiseks vaadeldavaks objektiks videosalvestus, mis on tehtud patrullpolitseiniku rinnakaameraga, näitab liikuvat, helilist ja värvilist pilti ning kestab 6 minutit ja 18 sekundit. Videosalvestus algab sellest, kuidas vähemalt kolm patrullpolitseinikku jõuavad aadressil XXX asuvasse korterisse. Toas on pime, tuli põlema ei lähe. Toas on kuulda mitme isiku häält. Samuti videosalvestuse pildile jäävad mitmed kiirabi töötajad. Taustal on kuulda mehe häält (edaspidi Isik 1):- ise see endale ei ole reaalne. Üks patrullpolitseinikest (edaspidi Politseiametnik 1) valgustades taskulambiga põrandal lebava isiku peale (edaspidi Kannatanu) ning pöördudes kellegi poole: - Nii et see mitte teie teda 11 juhuslikult? Isik 1: - ei, ei. Me ise kutsusime politsei ja kiirabi täpsemalt. Kiirabi naistöötaja küsib kannatanult isikut tõendavat dokumenti. Üks politseiametnikest küsib Kannatanu käest: - kuidas teie nimi on?. Kannatanu: - A. Politseiametnik: - A, mis juhtus? A? S? Kuid vastust ei järgne. Sama küsimuse esitab ka kiirabi töötaja, kuid vastust taas ei järgne. 6.
28. Ka kinnitab eeltoodud tõendis vaadeldud kolmas videosalvestus kannatanu ütlusi selles osas, et just enda kodus sai ta noahaavad ning ka see tõend kinnitab kohtu seisukohta selles osas, et kannatanu ei kibele avaldama seda, kes talle noahaavad tekitas, eelistades sellele küsimusele vastusena vaikida. Selle tõendi kohaselt kolmas videosalvestus on tehtud patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning jäädvustab põrandal kõhuli lebavat kannatanut. Kannatanul on ülakeha paljas ja jalas on sinised teksapüksid. Kannatanu selg on verine (vt Foto nr 1). Kõrval olevad kiirabi töötajad loevad üle kannatanu haavad ning saavad kokku 3 haava. Hiljem (01:34 min alates videosalvestuse algusest) pööravad kiirabi töötajad ja patrullpolitseinikud kannatanu selja peale ümber, et panna ta pehmele kanderaamile. Ümber pöörates on näha, et kannatanul on kõht samuti verega koos (vt Foto nr 2). Kiirabi töötajad ja patrullpolitseinikud viivad kannatanu kanderaamiga korterist välja. Videosalvestust teostanud patrullpolitseinik küsib kannatanult: - S, kus see juhtus? Kannatanu: - minu juures kodus. Videosalvestust teostanud patrullpolitseinik: - sinu juures kodus? Aga kes see oli? Kannatanu: - ei olnud. Peale seda tõstavad patrullpolitseinikud kannatanu kiirabi autosse ning videosalvestus lõpeb. 6.
29. Ka SA Narva Haigla 28.02.2019 vastusele nr 2-1.5/493-1 (KoTo, tõendite toimik I, tl 43) lisatud kiirabikaart 9000321NARVA9120190222002949 22.02.2019 (KoTo, tõendite toimik I, tl 45) tõendab seda, et 21.02.2019 tekitati A S noahaavad. Nähtuvalt eeltoodud tõendist teatatud 00:04, väljasõit 00:07, haiglasse 00.20, vaba 00:
30. Patsient A S. Diagnoos: Põhihaigus: T01 Mitut kehapiirkonda haaravad lahtised haavad. Trauma 23:30 21/2/19 kodus. Mehhanism: teravtrauma, lõikevigastus. Piirkond ja iseloom: (rindkere – vasak pool, kõht – keskel ülakõhus, selg – vasak alaselg, pea) haav, verevalum; 3 haava vasakul küljel selja poolt, haav epigastria piirkonnas, haav ülas osas rinnakorvis vasakul. Pea, näo hematoomid. Pealae piirkonnas õmmeldud haav. Anamnees ja kaebused - Patsient pidurdatud, sõnadest, sai löögi noaga oma korteris, rohkem teavet patsient ei öelnud. Kiirabi saabumisel patsient lamas kõhuli toa põrandal. Läbivaatusel verejooksu ei ole. 6.
31. Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega on täielikult kooskõlas ka SA Narva Haigla statsionaarne epikriis (haigusloo nr: XXX) (KoTo, tõendite toimik I, tl 49-51), mille kohaselt on patsiendi nimi A S. Põhihaigus T01.1 Rindkere ja ühtlasi kõhtu, selja alaosa ning vaagnat haaravad lahtised haavad. Kaasuvad haigused S31.7 Kõhu, selja alaosa ja vaagna lahtised hulgihaavad Välispõhjused X99.08 Rünne terava esemega. Kodu, muu täpsustatud tegevusega. Kirjeldused – Kaebused, anamnees: 22.02.2019 00:29 – Saabus kiirabiga. Kaebused lõikehaavad kõhukoopas ja rindkere piirkonnas. Üldseisund raske. Lõikehaavad rindkere piirkonnas vasemal pool proektsioon 1 r/r 0,5*2, 0 cm, tungib rindkere koopas. Lõikehaav epigastriumis 0,5*1, 5 cm, selja piirkonnas vasemal pool 0,5*2, 5 cm, 0,5*1, 5 ja 1, 0*2, 0 cm ei tungi. Üldseisund raske. Uuringute kokkuvõte – vasakpoolne hemopneumotooraks, nahaalune õhkemfüseem. Tõenäoline vasaku kopsu ülasagara torkevigastus. Vasaku neeru torkevigastus, väike perirenaalne hematoom. Kõhuseina hematoomid vasakul. 6.
32. Seda, et Sergei Pragi torgates kannatu ütluste kohaselt talle vasakule poole rindkerel tekitas sellise tegevusega eluohtliku tervisekahjustuse on tõendatud ekspertiisiaktiga nr 19E-IDI0016 (KoTo, tõendite köide I, tl 52-56), mis on kohtu hinnangul kohtukõlblik tõend, kuna jälgitav on see, kuidas ekspert on enda seisukohtadeni jõudnud. Selles ekspertiisiaktis kohtuarst-ekspert M J 12 leiab, et A S esinesid haiglasse saabumisel järgmised vigastused: üks rinnaõõnde ulatuv, vasakut kopsu vigastav haav vasakul pool rindkerel, mida kinnitavad kliinilised andmed õhu ja vere esinemisest rinnaõõnes; üks kõhuõõnde mitteulatuv haav kõhu eesseinas; kolm rinnaõõnde mitteulatuvat haava vasakul pool seljal. Esitatud ravidokumentides oleva kirjelduse kohaselt oli kannatanul kokku viis haava. Peale hulgihaavade esinesid kannatanul haiglasse saabumisel verevalumid näol ja peas, mis võisid tekkida kõva tömbi eseme toimel. Rinnaõõnde ulatuv, vasakut kopsu vigastav haav vasakul pool rindkerel, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse; ülejäänud vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui neli nädalat. 6.
33. Kohtu siseveendumust selles, et kaks noahaava, millest üks oli eluohtlik, tekitas kannatanu A S süüdistatav Sergei Pragi süüdistuses toodud ajal ja kohas suurendab ka süüdistatava läbivaatuse protokoll 22.02.2019 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide I, tl 59-67), mille kohaselt läbivaatusega tuvastati Sergei Pragi teksade pinnal tumepruuni värvi plekid. Vasaku püksisääre põlve piirkonnas valiti esipinnalt välja plekk mõõtmetega 10 x 15 mm, millelt võeti proov ja testiti keemiareaktsiooni TERTRABASE abil, mis astub reaktsiooni teksade pinnalt võetud proovis sisalduva hemoglobiiniga. Antud juhul on testi tulemus positiivne, mis annab aluse arvata, et teksadelt leiti verejäljed. Antud plekilt võeti kahe steriilse tampooniga DNA proovid, mis pakiti spetsiaalsesse karpi. Foto nr 3 – Vaade vasakule püksisäärele. Noolega märgitud plekk, millelt võeti DNA proov. Foto nr
34. Vaade parema püksisääre alumisele osale, millelt avastati pruuni värvi plekid. Paremalt peopesalt avastati pindmine nahavigastus – lõikehaav pikkusega 15 mm (vaata foto nr 6). Foto nr
35. Vaade peopesadele. Noolega märgistatud lõikehaava koht paremal peopesal. Foto nr
36. Vaade paremale peopesale. Noolega märgistatud lõikehaava koht paremal peopesal. 6.
37. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga 05.03.2019 (KoTo, tõendite köide I, tl 7375) nähtub see, et vaadeldavaks objektiks on nuga, mis avastati 22.02.2019 ütluste olustikuga seostamise käigus kahtlustatava Sergei Pragiga. Nuga üldpikkusega 23, 5 cm on tera 12 cm pikkusega, tera laius keskmises osas on 2 cm. Käepide plastmassist valget värvi, pikkusega 11, 5 cm. Teral ja käepidemel ühel küljel avastati kiri: „Messi Verona“. Noa teral ja käepidemel on visuaalsel vaatlusel eristatavad verekahtlased määrdumised. Vere tuvastamiseks verekahtlastest määrdumistest kasutati värvusreaktsioonil põhinevat vere kiirtesti Tetrabase. Veretesti läbiviimiseks niisutati steriilset vatitampooni destilleeritud vees. Tampooni hõõrumisel vastu verekahtlast määrdumist võeti puuteproov, millele tilgutati Tetrabase-lahust. Tetrabase-lahus on kahekomponentne reaktiiv. Tetrabase-meetod põhineb erütrotsüütides (punastes verelibledes) leiduva hemoglobiini hemiini-rühma (hemoglobiini komponent) kindlakstegemisel, mille olemasolul ilmneb tampoonil sinine värvusreaktsioon. Test oli positiivne, mis näitab vere olemasolu teral ja käepidemel. Noa tera otsalt, kus tuvastati vere olemasolu, võeti DNApuuteproov (pakend nr 1). Noa käepidemelt, kus tuvastati vere olemasolu, võeti DNA-puuteproov (pakend nr 2). Noa käepide ülemiselt osalt võeti puuteproov (pakend nr 3). Pärast vaatlust pakiti nuga paberkarpi. 6.
38. Seda, et eeltoodud asitõendi protokollis vaadeldi just seda nuga, millega Sergei Pragi tekitas kannatanule süüdistuses toodud ajal noahaavad tõendab ekspertiisiakt nr XXX (KoTo, tõendite toimik I, tl 83-90), mille kohaselt tera pinnalt võetud proovist (pakend nr 1, kahel tampoonil; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov XXX) saadi DNA-analüüsil täisprofiil. See DNA-profiil on kokkulangev A S DNA-profiiliga, kuid mitte Sergei Pragi DNA-profiiliga. A S DNA-profiiliga 13 kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) hüpotees – saadud DNA-profiil pärineb A S; 2) vastandhüpotees – saadud DNA-profiil pärineb tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
39. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A S võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. 6.
40. Ütluste ja olustikuga seostamise protokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite toimik II, tl 5462) tõendab seda, kuidas õnnestus leida nuga, millega kannatanule tekitati noahaavad. Nimelt nähtub sellest protokollist, et isikuks, kelle ütlusi seostatakse on Sergei Pragi. Sergei Pragile tehti ettepanek näidata kohta, kuhu ta viskas noa. Noateral olid selle protokolli kohaselt nähtavad pruuni värvi kuivanud verega sarnased tilgad. Nuga võeti ära ja pakiti paberkotti. Foto nr 4 (KoTo, köide nr 2, tl 59) – Sergei Pragi näitab trafopunkti aadressil XXX maja XXX vastu, kus ta viskas noa. Foto nr 5, 6 – Sergei Pragi näitab kohta trafopunkti kõrval, kus nimelt ta viskas noa, Foto nr 7 (KoTo, köide nr 2, tl 61) – Sergei Pragi näitab nuga lumes. Eeltoodud tõendist nähtub seega see, et süüdistatav S. Pragi juhendamisel leiti nuga, millega tekitati kannatanule noahaavad. Süüdistatav ei eitanud ka kohtuistungil, et just tema läks nuga peitma, kuna ehmus ära. Seega on süüdistatav kohtu hinnangul andud usaldusväärseid ütlusi selles osas, et tema viis kannatanu korterist noa ära ning peitis selle. Samas kohus ei pea süüdistatava ütlusi selles osas, et noa peitmise põhjuseks oli ära ehmumine eluliselt usutavaks. Kui Sergei Pragil ei oleks mingit seost kannatanule tekitatud noahaavadega, siis puuduks tal kohtu hinnangul vajadus asuda kõrvaldama kuriteo toimepanemise vahendit ning tema tegevus oleks suunatud kannatanule kiire arstiabi kutsumisele. Arvestades süüdistatava ütlustes nimetatud mõtlemisaega enne kiirabi kutsumist, mille esinemises kohtul alust kahelda ei ole, siis ka see viitab sellele, et eesmärgiks oli vabaneda kuriteo toimepanemise jälgedest ning leida süüst vabastav selgitus toimunule. Seega ka süüdistatava Sergei Pragi käitumine verejälgedega noaga näitab kogumis teiste tõenditega seda, et tema kohtuistungil antud süüd eitavad ütlused ei vasta tegelikkusele. 6.
41. Seda, et põhjendatud on asuda seisukohale, et Sergei Pragi oli selleks isikuks, kes kannatanut vaadeldud noaga torkas kinnitab ka ekspertiisiakti nr XXX punkt kaks, mille kohaselt käepidemelt võetud proovist (pakend nr 2, kahel tampoonil; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov XXX) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A S DNA-profiiliga (vt tõepärasuhet arvamuspunktist nr 1). Saadud tulemuste alusel ei saa kindalt välistada Sergei Pragilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 6.
42. Seda, et süüdistatav pani süüdistuses toodud ajal ja kohas toime talle inkrimineeritava kuriteo tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll 05.04.2019 koos fototabeliga (KoTo, köide nr I, tl 91-104), mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on 22.02.2019 ülekuulamise käigus äravõetud jope kahtlustatavalt. Vaatluse käigu kohaselt vaatlus teostati sisetingimustes, tehisvalguses. Vaadeldavaks objektiks on paberkotti (vt fotod nr 1 ja 2) pakendatud musta- valget – halli värvi kapuutsiga jope GINO suurusega XL: jope kapuuts, varrukad, esiosa küljed on musta- valget – halli värvi materjalist. Seljaosa ja esiosa keskosa on musta värvi materjalist. Jope alumine äär ja varrukate äär on tumehalli värvi materjalist. Jope esiosal asuvad kaks tõmblukuga küljetaskut. Jope tõmblukul puudub kelk. Jopel asuvad mustuse määrdumised kapuutsi voodril ja varrukatel. Jope välisel küljel asuvad tumepunast värvi verekahtlased määrdumised. Määrdumised markeeriti numbritega 1-8 (vt fotod nr 3 ja
43. Numbritega 1-8 markeeritud veremäärdumistele tehti 14 TETRABASE test. Testi tulemused on positiivsed, mis kinnitab seda, et tegemist on veremäärdumistega. 6.
44. Vastuse küsimusele, kelle veri oli kahtlustatava jopel, mida vaadeldi eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollis, annab ekspertiisiakt nr XXX (KoTo, tõendite toimik I, tl 105-112), mille kohaselt järgmistest ekspertiisiaktis ära toodud proovidest (võisid sisaldada eeltesti alusel verd): proov jope esiosa vasakul poolel numbriga 2 markeeritud vereplekist, altservast 22 cm ja tõmbelukust 5 cm kaugusel asuvast vereplekist (pakend nr 1-2, kahel tampoonil, proov XXX); proov jope tagaosa, kapuutsil, numbriga 7 markeeritud vereplekist, kapuutsi alumisest õmblusest 26, 3 cm ja kapuutsi keskmisest vasakust õmblusest 1, 5 cm kaugusel (pakend nr 1-4, kahel tampoonil, proov XXX); - proov jope tagaosal seljaosal numbriga 8 markeeritud vereplekist, altservast 34 cm, seljaosa keskel (pakend nr 1-5, kahel tampoonil, proov XXX) saadi DNAanalüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad A S DNA-profiiliga, kuid mitte Sergei Pragi DNA-profiiliga. A S DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiilide alusel arvutati tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) süüdistaja tõlgendus – saadud DNA-profiilid pärinevad A S; 2) kaitsja tõlgendus – saadud DNA—profiilid pärinevad tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
45. See tähendab, et antud DNAprofiilide saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb A S võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. 6.
46. Nimetatud usaldusväärsete tõenditega haakuvad ka tunnistaja A B ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt ta puutus Sergei Pragiga kokku 22.02.2019 seoses väljakutsega, et mees sai noahaava kõhtu. Kui nad jõudsid väljakutsele nägi ta toa põrandal lebamas kannatanu A, kes oli vööni alasti, et keha ülaosa oli ilma riieteta, oli näha noahaavu. Korteris oli verd. Korteris viibisid ka S, J, J, M. Hakati väitma, et kannatanu Aleksandr tuli vigastustega juba tänava pealt. Seda väitsid sisuliselt kõik, kes seal viibisid. Kõik, kes seal viibisid midagi rääkisid, kuid korterisse trepist üles minnes ei olnud trepikoja põrandal verd. Öeldi, et kannatanu tuli jopes olles, kui tuli korterisse. Nad vaatasid jope üle ja sellel ei olnud verejälgi või vigastusi. Nimetatud tõend kinnitab seega ka seda, et kannatanu A. S tekitati noahaavad tema kodus. 6.
47. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis leidis seega usaldusväärselt tõendamist see, et süüdistatav enda tegevusega täitis tapmise katse objektiivse koosseisu. Seda tõendab kaudse tõendina ka Viru Maakohtu 06.10.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-15-1958 (KoTo, köide I, tl 167188), mille kohaselt tunnistati Sergei Pragi süüdi

§ 122

(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 121

lg 2 p 3) järgi (22-23.09.2014, 25.09.2014 episoodid kannatanu T suhtes) ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 9 kuud 21 päeva vangistust. Sergei Pragi mõisteti

25 lg 2, 4 - § 114 lg 1 p 1 ja

§ 25

lg 2, 4 - § 141 lg 2 p 2 järgi õigeks.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.10.2011 otsusega mõistetud ning kandmata jäänud karistuse 2 kuud ja 20 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 päeva vangistust.

§ 68

lg alusel arvati eelvangistuses oldud aeg 25.09.2014-06.10.2016, s.o 2 aastat 11 päeva vangistust karistusaja hulka ning loeti karistus kantuks. Nähtuvalt sellest kohtuotsusest on Sergei Pragi vastanud prokuröri küsimusele, et tema lõi A S noaga, kuid ei mäleta miks. Seega on süüdistatav ka varasemalt löönud teist isikut noaga ning ka kohtupraktika kinnitab seda, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Seega ka eeltoodu süvendab kohtu veendumust selles, et kannatanu A S ütlused selles osas, et kaks torget noaga tekitas talle süüdistatav Sergei Pragi vastavad tegelikkusele. Seda, et kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud tõsikindalt 15 tõendamist see, et kõik noahaavad kannatanule tekitas süüdistatav S. Pragi ning selles osas esineb kõrvaldamata kahtlus, mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, tõendavad ka ekspert M J kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta ei oska selgitada, kas need viis haava olid tekitatud ühe ja sama torke-lõikerelvaga. Esitatud ravidokumentide järgi, väga lühidalt toodud vigastuste kirjelduse alusel nende tekitamise ajavahemiku kohta öelda tema arvates võimalik pole. Ta ei oska öelda, kas need haavad olid enam-vähem samaaegselt tekitatud või osad haavad olid tekitatud varem ja siis näiteks poole tunni või tunni möödudes tekitati siis teised haavad. Ta kordab üle, et selle tuvastamine ei ole võimalik. 6.

1. Eeltoodud isikulistest tõendiallikatest on kohtu hinnangul andud täielikult kohtukõlbmatud ütlused tunnistaja E A ning seda suure tõenäosusega seoses enda terviseseisundiga, s.o sügava puudega, mistõttu kohus jätab need tõendikogumist välja. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ta käinud A. S juures külas. Kui nad läksid koju, siis jah. Ta oli väga väsinud seismast, ta vaatas tähtede poole. Ta oli väsinud ja siis kohtas A S. Nad istusid vaatasid multikaid, mingeid multikaid televiisoris. See oli A S juures teisel korrusel või kolmandal. See oli ammu, eelmisel suvel. Ta ei ole selle aasta veebruarikuus kannatanuga kohtunud sel talvel. Ta nägi Sergei Pragit viimati päev enne seda ja justkui selle maja juures. Päev enne seda, kui tema tütar läks laagrisse. Ta on näinud A S noahaavadega, täitsa üleni oli verine. See oli suvel, suvi oli. Ta oli köögis kui oli üleni verine. Kannatanu oli enda korteri köögis. Kui ta nägi kannatanut üleni veres, siis oli korteris veel neli isikut, poiss jooksis välja nuga käes ja ütles, et kui tuleb tagasi tapab ära. Peale kannatanu oli veel arvatavasti mõrvar või tapja, ta ei tea. Peale kannatanu, tema oli korteris veel kaks isikut, kes võitlesid siis teineteisega. Oli meesterahvas nuga käes. Peale selle isiku, kellel oli nuga, kes oli veel naisterahvas, seal oli kaks neiut ja kaks noormeest. Mingi poiss sisenes siis, ta ei tea. See oli öösel kui ta kannatanut verisena nägi. Kui kannatanu veres oli ütles viimane, et palun ära tee seda, ära vägista mind. Kohale tuli politsei, kannatanu aga siis sidemes seotud kõndis. Kiirabi ei tulnud kohale. Kannatanu ütles, et teda läbi peksti täiesti. Ta korteris kuskil mujal verd ei näinud. Ta sai tol päeval A S kokku maja juures. Ta sai kannatanuga kokku väljas. Kohtudes oli S sidemega seotud pea. Pärast kohtumist läks ta koju, tal oli külm siis seistes. Ta läks S juurde. Kui ta tuli S juurde koju, siis kedagi ei olnud veel korteris. Seal oli ainult tema ja veel üks neiu. Korterist hüppas välja mingi poiss noaga, kes ehmus ära, jooksis minema. Noormees lahkus kodunt ja ta ütles: „Kuhu sa lähed?“ Ta kindlalt nägi, et noormehe käes oli nuga. Noa peal ei olnud verd. Ta ei tea selle poisi nime. S ta tunneb teist, vanemat meesterahvast. Ta ei tunne süüdistatavat. Sel päeval, millal vigastati S ei olnud süüdistatavat seal korteris. Ta ei tunne süüdistatavat. Küsimusele, kas süüdistatava käes oli see nuga vastas tunnistaja, et ei tunne süüdistatavat. Peale selle, et ta kannatanu juures vaatas multikaid ei teinud ta midagi. Alkoholi nad ei tarvitanud. Teised isikud, kes korteris olid, tarvitasid alkoholi. Võib-olla mõrvar ronis läbi akna, ta ei tea. Ta ei tea, milline see mõrvar välja nägi, mustad juuksed. Ta nägi mustade juustega mehe käes nuga A korteris. Mees justkui võttiski sealt noa. Ta ei tea, mida see mees selle noaga tegi. Ühel poisil kukkus see maha, teine aga võttis kätte ja läks välja. Ta ei tea, kas keegi noaga A ka lõi. 6.
2. Kohus peab tunnistaja E A eeltoodud ütluseid kohtukõlbmatuks tõendiks vaatamata sellele, et tema ülekuulamisel ei esitanud kumbki kohtumenetluse pool taotlust tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks seoses vastuoludega. Põhjus, miks kohus välistab eeltoodud tunnistaja ütlused tõendikogumist, on see, et neis on sisulised vastuolud ning pole võimalik täpselt aru saada, millest või kellest tunnistaja räägib. Nimelt esialgselt toob tunnistaja välja, et ta ei ole käinud A. S juures külas, kuid hiljem on ikkagi rääkinud kannatanul külas käimisest. Ka on ta välja toonud, et ta ei ole selle aasta veebruarikuus kannatanuga kohtunud sel talvel. Samas hiljem justkui räägib kannatanu korteris toimunust ja mingist mustade juustega mõrvarist. Ka on ta ütlustes välja toonud, 16 et nägi Sergei Pragit viimati päev enne seda ja justkui selle maja juures, kui tema tütar läks laagrisse. Hiljem on ta aga enda ütlustes välja toonud, et ta ei tunne süüdistatavat. Seega on eeltoodud tunnistaja kohtuistungil antud ütlused täis vastuolusid ning neis sisalduvad ka detailid, nt korterist hüppas välja mingi poiss noaga ning kannatanu olles veres on palunud ennast mitte vägistada, mis ei haaku teiste kogutud tõenditega ning mis veelgi suurendab kohtu veendumust selles, et tema ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta kui kohtukõlbmatud. 6.
3. Kohus leiab, et ka tunnistaja J T ütlused ei ole usaldusväärsed kannatanu korteris toimunu osas ning need tuleb jätta tõendikogumist välja. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt kui nad tulid A. S juurde külla, siis saidki tuttavaks. Nad tulid tema juurde külla tookord, kui see kõik toimus. Pärast mälu värskendamist teatas tunnistaja, et nad läksid A. S külla nagu kirjas
4. vastu
5. veebruari aastal
6. Ta ei läinud üksi, sest ta tuli sinna esimest korda, kindlasti tuli mitte üksi, ilmselt S koos sinna A juurde tulid. Ta mõtleb süüdistatav Sergei Pragit. Ta mäletab ainult kannatanu korteri asukohta, et samas majas, kus asub kauplus „Ookean“ ehk „1000 pisiasja“. Tema koos M K tulidki. Korteris olid tema, M K, Sergei Pragi ja kannatanu A S. Nad tulid kolmekesi A juurde. Nad seal korteris tarvitasid alkoholi, mida veel seal teha. A. S ei olnud seal kellegagi konflikti, korras oli, nad läksid kööki. Sergei, nad sisenesid kööki ja rääkisid seal midagi. Sergei Pragi ja A S läksid kööki. Nad rääkisid ja mingit karjumist ja midagi ei toimunud. Kust tema teab, mis edasi sai, mis seal köögis toimus, ta toas oli. Nad M K istusid toas. Kannatanu ja S. Pragi väljusid köögist, nad ei väljuks aknast, algselt väljus A, ütles ja maha kukkus. Ta ei mäleta, mida A. S ütles, kukkudes on kannatanu rääkinud midagi, oli teadvusel, pärast aga kutsuti kiirabi. Ta ei mäleta, millal ja kas väljus köögist Sergei Pragi. Tõesti oleks kergem, kui oleks talle ette loetud tema ütlusi. Ta ei näinud pealt, mis seal nende vahel toimus, kes keda lõi, ta ei näinud, nägi vaid, et A kukkus maha ja kogu lugu. Nemad, tema koos M istusid kõigest diivanil. Võib-olla väljus Sergei Pragi köögist kohe, võib olla mõne aja pärast, küll tema ei kirjutanud, kes ja kuhu väljus. Kust tema teab, kui Sergei Pragi köögist väljus, kas viimasel oli midagi käes. Tal ei olnud aega vaadata, kas kellelgi on midagi käes, oli vaja kohe kiirabi kutsuda. Ta ei näinud, ei pannud tähelegi, oli koos M A juures ja algselt ei saanud nad täiesti aru, mis on toimunud. 6.
7. Kohtule annab aluse pidada J T ebausaldusväärseks tõendiallikaks see, et ta on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütlusi oskamata kohtu hinnangul arusaadavalt ja usutavalt selgitada enda erinevasisuliste ütluste andmist. Kohus rahuldas prokuröri taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel seos vastuoludega tunnistaja ütlustes, mis puudutab seda, kas ta nägi, kas Sergei Pragil oli köögist väljudes midagi käes või mitte. Prokurör avaldas järgmise lause: „Seejärel tuli S köögist välja, nägin tal nuga käes.“ Tunnistaja J. T on selgitanud seda vastuolu enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel sellega, et ehk nägi, kuid ta ei mäleta, ta ütles ju, päriselt ei mäleta. Tal ei tule see ikkagi pärast teie juttu, värskendamist meelde. Siis kui ta andis ütlusi kohtueelses menetluses, siis mitte päriselt ta mäletas paremini, mõistke teda, tal olid probleemid, oli psühhiaatri arvel ja sai pensioni ka. Lisaks eeltoodule annab aluse kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses see, et see tunnistaja on talle teadaoleval põhjusel kohtuistungil andnud erinevasisulisi ütlusi selles osas, kas ta oli esimest korda kannatanu korteris. Ka on ta andnud erinevasisulisi ütlusi selles osas, kas kannatanu ja süüdistatava S. Pragi vahel toimus tüli. Tunnistaja A B ütluste kohaselt tunnistaja J T avaldas talle, et kannatanu ja süüdistatava S. Pragi vahel toimus tüli. Kohtuistungil antud ütlustes see tunnistaja on enda ütlustes aga välja toonud, et nad rääkisid ja mingit karjumist ja midagi ei toimunud. 6.
8. Hinnates tunnistaja M K ütluste usaldusväärsust leiab kohus, et tema poolt antud ütlused ei oma mingit tõenduslikku tähendust, kuna ta enamikele küsimustele vastates ei mäletanud toimunut ning isegi pärast seda kui kohus rahuldas prokuröri taotluse KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel ei meenunud talle see, kas kannatanu ja S. Pragi käisid koos köögis. Ka tõi ta välja, et seal on kirjas, et mingi vaidlus, ta ei tea, mis vaidlusega on tegu, kes vaidles. Ta ei tea, kus nad vaidlesid, ta ei mäleta. Kõik võib küll olla, nad jõid toas, köögis aga võis ta ei tea millegi järgi tulla. Ta mäletab seda, kuidas kiirabi kohale jõudis. Ta ei oska öelda, kas enne seda, kui kiirabi kohale jõudis keegi 17 korterist välja läks. Kiirabi viis kannatanu ära, hiljem tuli politsei kohale. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta tunnistajate J T ja M K ütlused tõendikogumist välja ka seetõttu, et need ei haaku omavahel. Ka nimetatud asjaolu tingib selle, et kohtu hinnangul on käesoleval juhul kõige usaldusväärsemaks isikuliseks tõendiallikaks kannatanu A S. Nimelt on tunnistaja J T välja toonud, et nad arutlesid M K toimunu üle ja kooskõlastasid seda, milliseid ütlusi anda. Seda ei kinnita aga M K enda kohtuistungil antud ütlustes. Tema ütluste kohaselt neil ei olnud omavahel J T juttu sellest, mida politseile rääkida. Kohus leiab, et ka eeltoodud tunnistajate omavahel mittehaakuvad ütlused ning J T poolt erinevas menetlusstaadiumis erinevasisuliste ütluste andmine ja ka kohtuistungil erinevasisuliste ütluste andmine selles osas, kas ta viibis kannatanu korteris esimest korda annab kohtule aluse asuda seisukohale, et tõsikindlalt ei ole tõendatud see, et kõik noahaavad süüdistuses toodud ajal ja kohas tekitas kannatanu A S süüdistatav Sergei Pragi. Seega kannatanu ütluseid selles, et kaks noahaava tekitas talle süüdistatav S. Pragi ei lükka ümber teised kohtu hinnangul usaldusväärsed tõendid. 6.
9. Tapmiskatset on võimalik toime panna nii kavatsetuse, otsese tahtluse kui ka kaudse tahtlusega (RKKK 3-1-1-128-06 p 6). Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-142-05). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. 6.
10. Kohus leiab, et Sergei Pragi pani tapmise katse toime kaudse tahtlusega. Kaudse tahtlusega tapmise piiritlemine teistest elu- ja tervisevastastest kuritegudest sõltub süüdlase käitumise objektiivsele (väline teopilt) ja subjektiivsele (sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Objektiivsete asjaolude alusel subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemine peab olema rangelt individualiseeritud kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-80-02 p 6.1; 3-1-1128-06 p-d 6 ja 9). Objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva (torke- või löögiriista) kasutamine. Kui tervisekahjustus on selline, mis võib põhjusliku ahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida elu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest elu ohustavast teost või kui tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmine ohtlikkus (RKKK 3-1-1-128-06 p 7). Isik peab võimalikuks ja möönab mistahes tagajärge, kui ta lööb noa või muu sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda (RKKK 3-1-1-85-96; 3-1-1-102-06; 3-1-1-9297). Ühekordne noalöök rindkere piirkonda ei ole Riigikohtu hinnangul selline tegu, mis annaks automaatselt alust rääkida tapmistahtlusest (RKKK 3-1-1-46-11 p 10). 6.
11. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse
12. augusti
13. a määrusega kehtestatud tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p-st 9 on rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav eluohtlik tervisekahjustus. Rääkimaks sellise haava tekitamise korral käitumisest mitte tahtlikult, vaid kergemeelsusega, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et oht elule ei realiseeru, s.t kannatanu ei sure. Seejuures lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest

§ 18lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.

aprilli

1. a otsus asjas nr 3-1-1-128-06, p 10). 18 6.
2. Kohus leiab, et Sergei Pragi lüües kahel korral kannatanut sellise terava noaga, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga 05.03.2019 (KoTo, tõendite köide I, tl 7375), elutähtsate organite piirkonda nägi selliseid noalööke tehes kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda, suhtudes kohtu hinnangul sellesse ükskõikselt. Nimelt ei ole kohtul alust kahelda tema ütlustes selles osas, et pärast kannatanuga juhtunut oli vaja mõtlemisaega ning arvestades ka seda, et selle asemel, et koheselt kutsuda kannatanule kiirabi läks ta hoopis nuga peitma, siis suhtus ta ükskõikselt kannatanu edasisse saatusesse. Lüües kannatanut A. S kahel korral rindkerre ja kõhtu, s.o elutähtsate organite piirkonda, ei kontrollinud Sergei Pragi sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis ta noaga löömisel mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist, põhjustades seetõttu kannatanu surma kaudse tahtlusega. Siinkohal arvestab kohus ka kohtuarst-ekspert M J poolt kohtuistungil välja toodut, mille kohaselt kui antud kannatanu puhul haav oleks olnud sügavam, siis see haav (kõhu eesseinas olev haav ülakõhu piirkonnas) võinuks ka olla eluohtlik. Seega tegutses Sergei Pragi tapmistahtlusega, kuna voluntatiivses mõttes möönis ta surma saabumise võimalust ja kuna tema tegevuse tulemusena jäi kannatanu surm saabumata tänu erakorralisele meditsiinilisele abile, mida tema ei kutsunud nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 23.02.2019 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide I, tl 18-23), siis on ta täitnud enda tegevusega ka tapmise katse subjektiivse koosseeisu ning tema käitumine on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud

§ 113- § 25 lg 2 järgi.

6.

1. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning nende esinemist ei ole ka kohtumenetluse pooled enda seisukohtades välja toonud. Ka puuduvad süüdistatava süüd välistavad asjaolud ning Sergei Pragi on süüvõimeline vaatamata SA Ahtme Haigla tõendist nr 2015 nähtuvale (KoTo, tõendite köide I, tl 166), millest nähtub, et Sergei Pragi on pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks. Alates 02.07.2003 kuni tänapäevani oli ta üheksa korda nende haiglas statsionaarsel ravil. Nimelt tuleneb ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr XXX (KoTo, tõendite köide I, tl 76-81), et Sergei Pragi põeb küll krooniliselt kulgevat vaimuhaigust (skisofreenia), kuid temal avaldub skisofreenia suhteliselt leebemalt, mistõttu Sergei Pragi on suuteline mõistma oma tegude tähendust ja neid juhtima. Tema ühiskonnaohtlikku teo sooritamine ei avaldunud uuritaval haiguslikke elamusi, mis oleksid võinud põhjustada uuritava suutmatust oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida ja seekaudu ohtlikuks osutuda oma vaimse tervise tõttu. II
2. Sergei Pragile esitatud süüdistus

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi 7.1.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Selle kuriteokoosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on erialakirjanduses välja toodu kohaselt tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8). Sergei Pragile esitatud süüdistus 06.10.2018 kella 21:00 paiku aadressil Pähklimäe tn 11, Narva kannatanu S T kehalises väärkohtlemises 19 7.

1. Sergei Pragi tunnistas ennast süüdi selles talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt ta kohtus S T
2. oktoobril
3. Kui ta mälu ei eksi, siis ta tuli tema juurde koju. Ta ei mäleta, kas nad kohtusid korteris või õues. Korteris vist. Tol päeval oli tüli S T. Põhjuseks oli see, et ta oli narkojoobes. Ta ei mäleta, kas selle tüli käigus ta lõi S T, aga jutud olid, et jah. Ta ei oska öelda, kas S T olid kehavigastused, kuna ta lahkus. Ta ei mäleta, kas S T kutsus politseid kohale, vist jah. Midagi ei õigusta tema käitumist sel päeval S T suhtes. Ta soovib midagi öelda S T seoses tema käitumisega esitatud süüdistuses. Ta palub vabandust. Ta ei mõistnud, mis ta tegi. Praegu mõistab ta, mida ta tegi. 7.
4. Kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele on kannatanu kehaline väärkohtlemine süüdistuses toodud ajal, s.o 06.10.2018 kella 21:00 paiku ja kohas, s. o aadressil XXX oleva maja juures tõendatud kannatanu S T kohtueelsel uurimisel antud usaldusväärsete ütlustega, mille kohus kohtuistungil avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Nimetatud kannatanu 06.10.2018 ülekuulamise protokollist (KoTo, tõendite köide I, tl 14-20) nähtub, et ta elab aadressil XXX koos poja R T (sünd XXX). Kuni
5. aasta septembrini elas ta koos ka endise elukaaslase Sergei Pragiga (sünd XXX), alates
6. aasta septembrist ta Sergei Pragiga koos ei ela. Ta elas Sergei Pragiga koos
7. aasta novembrist. 2017 aasta detsembris kasutas S tema suhtes juba füüsilist vägivalda ja ta kutsus politsei ning esitas avalduse. Alates
8. aasta septembrist käib S iga päev trepikoja juures ja istub pingil, ootab teda pingil ja palub, et ta jätkaks temaga kooselu. 06.10.2018 umbes kell 16:30 väljus ta koos poeg R trepikojast, S istus pingil. S hakkas teda paluma, et ta korterisse laseks. Ta keeldus. Umbes kell 21:00 tuli ta koos poeg R koju tagasi, S oli maja vastas pingil,
9. trepikoja juures. Ta läks trepikoja välisukse juurde. S tuli tema juurde ja hakkas nõudma, et ta korterisse laseks. Ta tundis S juures tugevat alkoholilõhna. S käitus tema suhtes väga agressiivselt. Ta läks koos pojaga XXX taha, S tuli neile järgi ja nõudis tema käest raha. Ta pöördus S poole ja sel hetkel haaras S tal parema käega paremalt poolt juustest, seejuures tõmbas juuksesalgu välja. Pärast seda lõi S parema käe rusikaga vastu tema paremat põske. Ta tundis tugevat füüsilist valu. Selle tulemusena on punetus parema põse piirkonnas ja kaks kriimustust kaela piirkonnas paremal pool. Ta jõudis pojaga koju ja kutsus kohe politsei. S sisenes trepikotta ja oli
10. korruse trepimademel. 7.
11. Eeltoodud ütlustest tuleneb seega see, et süüdistatav Sergei Pragi 06.10.2018 kella 21:00 paiku aadressil XXX kehaliselt väärkohtles kannatanut selliselt nagu on süüdistusaktis ära toodud, s.o haaras juustest ning lõi rusikaga näkku. Kannatanu ütlustest tuleneb ka see, et viimane tundis seoses süüdistatava tegevusega tugevat füüsilist valu. 7.
12. Kannatanu ütlustega haakub tema läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide I, tl 189-192), mille punkti 5 kohaselt kannatanu S T läbivaatuse käigus 06.10.2018 tuvastati viimasel punetus parema põse piirkonnas ning kaks kriimustust kaela piirkonnas paremal pool. Muid vigastusi ei tuvastatud. Fototabelist fotodelt nr 1 ja 2 on vaade kannatanu kehavigastustele ning fotol nr 2 nähtub kannatanu kaelal kaks kriimustust. 7.
13. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja CD plaadiga (KoTo, tõendite köide I, tl 193-204), mille kohaselt on vaadeldav objekt CD-plaat, millele on salvestatud 2 faili. Telefonikõne Häirekeskusesse oli tehtud 06.10.2018 kell 21:01 telefoninumbrilt XXX ning videosalvestus oli tehtud patrullpolitseiniku rinnakaameraga aadressil XXX. Vaadeldud on kõnesalvestust, mis oli tehtud Häirekeskusesse 06.10.2018 kell 21:01 paiku telefoninumbrilt XXX ja kestab 2 minutit ja 24 sekundit. Teavitajast naisterahvas räägib vene keeles. Ta teatab, et tal on selline probleem, et tema juurde kolib siin elukaaslane, vot meesterahvas ja nõuab raha. Meesterahvas on vist narko all. Ta väga kardab. Ta on väljas, helistab fonoluku kaudu ja nõuab raha. Ta ei lase teda koju, kuid ta kardab väga. Ta kardab, et meesterahvas on narkootikumide mõju all, kuna on narkomaan. Ta on praegu XXX,
14. trepikoda. Korteri nr XXX. 20 Teataja tõi ka välja, et meesterahvas tõstab käsi tema vastu. Tema nimi on S T, sünd XXX. Meesterahva nimi on Sergei Pragi, sündinud 10.06.
15. 7.
16. Eeltoodud protokollis on vaadeldud ka videosalvestust, mis samuti haakub eeltoodud tõenditega ja kinnitab seda, et kannatanu on usaldusväärne tõendiallikas ning süüdistuses toodud ajal ja kohas toimus tema kehaline väärkohtlemine. Vaadeldud on videosalvestust, mis on tehtud 06.10.2018 kell 21:16 paiku ning kestab 12 minutit ja 08 sekundit. Videosalvestus näitab liikuvat, värvilist ja helilist pilti ning on tehtud politseiametniku rinnakaameraga. Videosalvestus algab sellega, kuidas vähemalt kaks politseiametnikku lähevad trepikoja astmetest üles korrusele. Ühel korrusel on näha naisterahvast heledate õlgadeni juustega ning tumeroosa kampsuniga seljas, temal on täidlased huuled (vt fototabeli Foto nr 1). Naine selgitab, et meesterahvas on ülemisel korrusel ning ütleb, et ta on narkoainete mõju all. Mehe käitumine on agressiivne. Politseiametnikud panevad mehe käed raudu, viivad trepikojast välja. Väljas politseiametnikud otsivad mehe läbi ning toimetavad patrullkaubikusse. Natukese aja pärast läheb videosalvestust teostanud politseiametnik tagasi üles korrusele. Varem trepikojas vastu tulnud naine laseb politseiametniku sisse korterisse. Naine osutus varem Häirekeskusesse helistanud teatajaks, kelle nimeks S T. Kannatanu teatas, et ta elas Sergei Pragiga koos, kuu aega tagasi läksid vist lahku. Sergei Pragi kogu aeg käib. Kord temalt raha, kord on ta viimasele veel midagi võlgu. Pragi on sündinud XXX. Kannatanu tõi välja, et nad tulid praegu tänavale, Sergei Pragi haaras teda juustest. Vähe sellest, et ta jääb veel varsti kiilakaks ka. Vot tal kukuvad juuksed välja. S. Pragi nõudis pärast seda kui talle öeldi mine ikka mingit raha. Kannatanu ei võlgne talle mingit raha. Kõik see toimus tänaval. Ta püüdis meesterahvad kinni, nad saatsid teda koduni, et edasi hullemaks ei läheks. S. Pragi jälitas teda. Maja ees haaras ta teda juustest ja lõi näkku. Kannatanu ei tea, võib-olla homme tekib …..S. Pragi hoidis selja tagant niimoodi juustest kinni ja vot nagu rusikaga paremale poole lõuga. Ta püüdis meesterahvad kinni, ütles, et palun aidake. See toimus lapse juuresolekul, poiss oli koos temaga. S. Pragi ütles, et tapab ära. Kannatanu kardab, et süüdistatav ei jäta teda üldse rahule. Küsimusele, kas kannatanu avalduse kirjutab vastas ta, et teeb, teeb. Fototabelist nähtub videosalvestuselt tehtud foto nr 1, kus on nähtav naise kirjeldus. Fotol nr 2 meesterahvas istub trepiastme peal. Fotol nr 3 kannatanu näitab, kuhu teda lõi kahtlustatav Sergei Pragi (KoTo, tõendite köide I, tl 203). 7.
17. Ka lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, tõendite köide II, tl 1), mis on koostatud 06.10.2018 ja mis pole kasutatav iseseisva tõendina, tõendab kannatanu ütluste usaldusväärsust, kuna siit nähtub, et kannatanu on järjepidevalt andnud ühesuguseid ütlusi. Teate laekumise ajaks 06.10.2018 kell 21:
18. Väljakutse tehtud aadressile XXX. Lähisuhtevägivalla teate sisuks see, et elukaaslane on narkolaksu all, tahtis sisse ja raha, on kallale tulnud, teataja hirmul ja palub politseid. Peretüli toimus lapse juuresolekul. Kannatanuks on S T, kelle sünniajaks on XXX ja elukohaks XXX. Isikul tervisekahjustus. Vägivallatsejaks on Sergei Pragi, kes on sündinud 10.06.
19. Lapseks, kes viibis sündmuse juures, on R T. Kannatanu jäi sündmuskohale. Vägivallatseja politseiasutusse. Infolehe on täitnud patrullpolitseinik V K. Lisainformatsiooni/märkusena ära märgitud, et kannatanu näol vasakul pool nahapunetus. 7.
20. Seda, et süüdistatav viibis sündmuskohal kuriteo toimepanemise ajal tõendab ka tema kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (KoTo, tõendite köide II, tl 2-7), mille kohaselt peeti kinni Sergei Pragi 06.10.2018 kell 21:33 aadressil XXX ning vabastati 08.10.
21. 7.
22. Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-15 kohaselt valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel 21 inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Kohus leiab, et lisaks kannatanu valu tundmist jaatavatele ütlustele on arvestades süüdistavapoolseid süüdistuses nimetatud tegevusi (juustest haaramine ja rusikaga näkku löömine), mis eeltoodud usaldusväärsete tõenditega leidsid tõendamist, on kannatanule valuaistingu tekitamine süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. 7.
23. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, p 12). Toimepanija tahtlus avaldub

§ 121

koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (

§ 16lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist.

Kohus leiab, et S. Pragi pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 7.

1. Süüdistatav S. Pragi haarates kannatanul juustest selliselt, et tõmbas kannatanul juuksesalgu välja ning lüües rusikaga näkku sai kohtu hinnangul aru, et põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi ning möönis seda. 7.
2. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Seda, et Sergei Pragi oli talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel süüdiv tõendab ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 2019-005 (KoTo, tõendite köide I, tl 158-165), mille kohaselt Sergei Pragil on diagnoositud skisofreeniat, kuid antud haigus ei ole uuritaval põhjustanud olukorda, mil Sergei Pragi oleks viibinud ajutise vaimutegevuse häire all ja poleks olnud suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Temale inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal oli Sergei Pragi süüdiv. Sergei Pragile esitatud süüdistus 06.09.2018 kella 01:50 paiku aadressil XXX ja aadressil XXX V Z kehalises väärkohtlemises 7.
3. Süüdistatav eitas seda, et ta süüdistuses toodud ajal ja kohas kehaliselt väärkohtles kannatanu V Z. Tema ütluste kohaselt I B elas septembris 2018 kui ta ei eksi aadressil XXX. I B elas Sillamäel sellel aadressil V. Z. Ta külastas I. B
4. septembril
5. Ta pidi I. B võla ära maksma, et viimane maksaks edasi ära. Kui ta mälu ei eksi, siis ta pidi tagastama I. B 30 eurot. Sellel päeval ta kohtus Sillamäel V. Z seal all kui mere äärde minna alla, pargis. Nad koos V. Z jõid. Siis kuidagi V. Z helistas I. B, kes vastas. Nad riidlesid omavahel. Nad läksid I B kokku saama. V. Z oli kõrval. Nad läksid I B kodu poole. I. B ei olnud kodus, nad said väljas kokku. Ta andis I. B raha ära, siis tuli S ja tema andis S selle raha ära, kuna Irina oli talle võlgu. Sel päeval ta oli I B korteris. Ta ei mäleta kahjuks, mis kell oli. Nad jõid I B korteris. Keegi oli veel seal. See oli S. Ta kahjuks ei tea S perekonnanime. V Z oli koos temaga selles korteris. V Z nagu alati armukadetses. V Z tarvitas alkoholi. Tal ei tekkinud tüli V Z. Tal oli midagi põranda peal V Z, siis kui I B palus teda magama viia. V Z kägistas teda. Ta ei mäleta, kas V Z lõi teda. Tal oli V. Z midagi põrandal nagu suures toas väikese toa vahel. See koht, kus neil midagi oli põrandal V. Z ei ole nähtav selle korteri köögist. I B sellel ajal oli köögis ja käis kööki ja tuba pidi. Ta arvab, et I B nägi, mida neil oli V Z Selle kakluse või midagi veel käigus V Z ei saanud mingeid kehavigastusi. Ta püüdis nagu ennast 22 välja pugeda kuidagi kui V Z kägistas teda. Ta ei oska öelda, miks V Z kägistas teda. Kui ta ei eksi, siis I. B korteri esikus oli taburet. V Z lõi ennast selle tabureti vastu suures toas, aga mitte esikus. Ta lõi ennast taburetiga nina piirkonda. Ta ei tea, millisel põhjusel V Z seda tegi, aga viimane ütles, et tahtis teda kinni panna. Seejärel ta keeras pead ära ja tal hakkas paha, siis V Z läks korterist välja. Pärast seda tuli V Z korterisse tagasi. V Z tuli naabri juurest, tõi kotiga instrumendid, millega tahtis talle kehavigastusi tekitada. V Z ei õnnestunud seda teha. V Z jälle läks korterist välja. Tema oli köögis. Minut läks mööda, võttis aega ja I B ütles, et mine talle järgi, mine talle järgi. Ta läks V Z järgi. Ta kohtus V Z õues politseijaoskonna juures. Kohtumise ajal ta palus V Z tagasi tulla. V Z röökis, karjus, et ei lähe. Ta andis V. Z kõrvakiilu. V Z kukkus maha. Ta võib aimata, et V Z kukkus maha, et viimasel on jalad haiged. Oli juba selline olukord, et tegid nalja ja ta andis V Z jalahoobi ja viimane kukkus. See oli varem. Teisel päeval. V. Z karjus: „Appi, tapetakse“. Ta ei oska öelda, kas keegi abistas V. Z. Ta ehmus ja pani koju minema. Ta läks I B juurde. Tol õhtul tuli politsei, aga mingi kaks tundi läks mööda sellest. Ta ei oska öelda, kas V. Z tuli koos politseinikuga, sest kui ta tuli politseiga V. Z ei olnud ja nad ootasid nagu viimast. 7.
6. Ka kannatanu V Z andes kohtuistungil ütlusi ei kinnitanud seda, et süüdistatav Sergei Pragi teda süüdistuses toodud ajal ja kohas selliselt kehaliselt väärkohtles nagu on süüdistuses ära toodud. Tema ütluste kohaselt 2018.a septembri esimesel poolel elas ta koos I B. Täpselt aadressi ta nüüdseks ei mäleta, mis aadressil nad koos I B elasid, kuid Sillamäe linnas. Ta ei mäleta tänava nimetust. Ta oli I B nagu harilikult kui pere. Nad olid elukaaslased. Ta kohtus I B
7. septembril 2018, tol ajal elas ta temaga ka. Ta kohtas Sillamäel 05.09.2018 Sergei Pragi. S. Pragi ei kohanud teda Sillamäel mitte sageli. Ta nägi teda võib-olla kahel korral. 05.09.2018 Sergei Pragi helistas I ja pidi talle võlga raha tagasi tooma. Tal ei ole teada, kui palju raha oli Sergei Pragi võlgu I B. Ta kohtas Sergei Pragi Sillamäel 05.09.2018 elumaja kõrval pargis. Pärast seda kui ta kohtas Sergei Pragi nad seisid veidi aega, tarvitasid alkoholi, seal oli veel tuttavaid. Pärast seda läksid nad koju. Nad läksid sinna, kus ta elas koos I B. Sergei andis I B raha üle ja tema koos Sergeiga läksid poodi, ostsid veidi alkoholi ja läksid tema koju. Nad ostsid poest viina ja veel midagi, täpsemalt ei mäleta. Poest kaasas alkohol tulid nad I B juurde tagasi. Kui nad tulid tagasi, siis I B oli kodus. I tegi süüa, tema ja Sergei istusid ja võtsid napsu. Tal on raske vastata kui palju nad tarvitasid alkoholi koos Pragiga, sest ta ei mäleta kui palju. Tema ja Sergei Pragi vahel oli sel päeval konflikt. See konflikt tekkis, kuna ta armukadetses Sergei Pragi I B. Ta ei pidanud vastu. Talle tundus, et Sergei kallistas I ja algas kaklus. Nad kaklesid S koridoris, esikus. B korteris, kus nad elasid oli kaks tuba. Nende kaklus oli täitsa tavapärane kaklus. Kaklust alustas tema. Tema esimesena lõi S. Esikus, kus nad koos B elasid, puudus mööbel, seal oli ainult taburet ja kõik. Selle kakluse ajal ei löönud Sergei Pragi teda vastu nägu ega pead selle taburetiga. Ta võis selle kakluse ajal või pärast seda ennast lüüa näoga vastu seda taburetti. Ta oli stressis ja lõi ennast. Kakluse ajal I oli korteris. I nägi nende kaklust pealt. Tema ja Sergei vaheline kaklus lõppes sellega, et ta palja jalu jooksis tänavale välja, hiljem viskas I aknast välja tema jalatsid. Ta proovis ära minna, kuid Sergei Pragi jõudis talle järele. Järgnevalt hakkasid kaklema tänava peal politseijaoskonna juures. Seejärel läks S. Pragi koju tema aga jõudis pärast seda, kui oli veidi aega pikali maas tanklasse. Seejärel kutsusid tankla töötajad kiirabi. Ta ei oska kirjeldada, kuidas toimus nende kaklemine tänaval. Nad lihtsalt, seda ei suudaks nimetada kakluseks. S. Pragi haaras temast kinni paar korda, ta kukkus maha, sest tal on nõrgad jalad, tal on puue. Pragi haaras teda kinni tänaval lihtsalt jopest. Pragi tänaval toimunud rüseluse ajal teda jalgadega ei löönud, kuid kätega lõi. S. Pragi haaras jopest kinni küll ja lõi ainult ühel korral ja mille järel ütles ta: „Rahune maha ja mine koju“. S. Pragi lõi teda näkku vastu põske. Tal näol või kehal ei esinenud mingid endised või vanast ajast jäetud vigastused, võib-olla vanad sinikad. Ta tundis S. Pragi löögist natukene valu. Ta kukkumise järel ei kaotanud teadvust. Ta kaotas teadvuse ühel korral siis, kui jõudis tanklasse, seal kukkus maha, tal oli peapööritus ja siis tuli kiirabi kohale. Ta ei kaotanud teadvust siis, kui Sergei lõi teda. Ta kaotas siis, kui tuli tanklasse. Jutt käib sellest tanklast, mis asub Sillemäel bussijaama juures. Ta räägib Olerexi tanklast. Sinna 23 tuli politsei kutse järele. Tema oli selle kakluse algataja. Kui ta Sergei Pragiga korteris kakles, siis I nägi seda kaklust pealt. I oli köögis ja tegi süüa. I nägi seda kaklust, ta oli nende vaateväljas. I nägi, sest ta köögist tuli tuppa. Igalt poolt köögist on näha tuba, see koht, kus nad kaklesid. Kui Sergei Pragiga nad seal korteris kaklesid, peale I B ei olnud veel keegi korteris. Ta ei tea, millega ta seda kaklust alustas. Ta haaras Sergei kampsunist. Selle peale Sergei Pragi haaras teda kampsunist. Siin kohal hakkasid Sergei Pragiga kaklema. Nad justkui väikesed lapsed kaklesid. Füüsiline jõud puudus nii tema poolt kui Sergei Pragi poolt. Hiljem hakkas tal kahju, et kutsus politsei, sest tal ei olnud pretensioone Sergei Pragi vastu, sest ta alustas ise. 7.
8. Kohtuliku uurimise käigus selgus, et kannatanu V Z on andnud mitmel korral erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütlusi selles osas, milles seisnes süüdistatava poolt tema kehaline väärkohtlemine ja kes alustas kaklust. Kannatanu on selgitanud seda sellega, et politseis antud ütlused, kus ta ütles, et esimesena lõi teda Sergei ja lõi tänaval võisid olla öeldud nõnda, sest ta oli kuri armukadeduse pärast I B suhtes. Ta andis kohtueelses menetluses valeütlusi, kuna oli Sergei Pragi peale kuri. Ta ei oska vastata sellele küsimusele, mis peaks panema uskuma, et ta praegu räägib tõtt. Ta räägib praegu tõtt, et Sergei Pragi ei ole süüdi ehk lõi Pragi teda paar korda ainult selleks, et teda maha rahustada ehk tahtis teda meelemärkusele tuua. Ta jääb selle juurde, et täna kohtuistungil on ta rääkinud kohtule tõtt. 7.
9. Kohus leiab, et arvestades kannatanu selgitusi ja vastuolude rohkust tema erinevas menetlusstaadiumis antus ütlustes ei ole kuidagi võimalik pidada teda usaldusväärseks tõendiallikaks ning kohus jätab tema ütlused kõrvale andmaks hinnangut sellele, kas süüdistatav kehaliselt väärkohtles kannatanut selliselt nagu süüdistusakti kohaselt talle inkrimineeritakse. 7.
10. Kohtulikul uurimisel andis kohtuistungil ütlusi ka tunnistaja I B, kelle ütluste tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna kohtuistungil ei selgunud, et ta oleks andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevasisulisi ütlusi ning et ta oleks kuidagi huvitatud selle kriminaalasja lõpptulemusest. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt
11. a septembris elas ta koos V. Z. Pärast mälu värskendamist mäletas ta, mis aadressil nad elasid 2018.a septembris. See oli XXX. Sel ajal suhtlesid nad ka Sergei Pragiga, kuid mitte nii sageli. Ta kindlalt ei ütle seda, et Sergei Pragi käis neil sel aadressil külas. Selles korteris on Sergei Pragi olnud, kui toimus vahejuhtum V. Z. Täpset kuupäeva, kellaaega ta ei ütle, sest on möödas peaaegu aasta ja hetkel kindlalt ei tule meelde, kui toimus vahejuhtum. Pärast mälu värskendamist mäletab ta seda kuupäeva, see oli 05.09.
12. Tema mäletamist mööda, tema poolt antud ütluste järgi toimus kaklus Sergei Pragi ja V Z vahel. Talle tundus, et see kaklus toimus, kuna V. Z ja S. Pragi olid joobes, V. Z ütles seda, et see toimus armukadeduse tõttu tema suunas. Algselt läksid nad riidu, pärast aga toimus kaklus nende toas. Neil on kahetoaline korter. Kaklus toimus suures toas. Ta oli köögis, kui see kaklus toimus, köögi ja toa vahel. Ta nägi seda kaklust. Ta nägi seda kaklust algusest peale. Täpselt ta ei oska öelda, kes seda kaklust alustas. See, mis tal tuleb praegu meelde, nad viibisid köögis, tarvitasid alkoholi, seejärel toimus nende S ja V vaheline konflikt, hetkel ei oska täpsemalt neid asjaolusid öelda. Ta seisis, neil oli väike köök, keeras ja nägi, et V ja S olid juba põrandal kaklemas. Ta mäletab, et Sergei Pragi lõi V Z vastu nina, sest V hakkas verd jooksma, aga V siis proovis kägistada, sest Sergeil olid hiljem kriimustused kaelal. Ta ei saa öelda, kui kaua see kaklus kestis. Ta ei viinud neid lahku, kuid ütles ikka, et kaklust ära lõpetada. Ta ei oska öelda, mis põhjusel kaklus lõppes, arvatavasti rahunesid nad maha, ei oska öelda täpsemalt. V Z vere jooksmine oli tolleks hetkeks ainus vigastus, mida ta V Z nägi. Kui V Z istus diivani peale, siis ta nägi seda, et Z ninast verd jooksma hakkas. V Z istus diivani peale kakluse järel. Ta võib öelda, et nad justkui olid rahunenud pärast kaklust ja esikus oli neil väike tool ja V Z ise lõi ennast vastu seda tooli peaga. Ta ei oska öelda miks, võib-olla, kuna ta oli purjus või ta ei tea. V Z läks põlvili ja lõi ennast peaga. Sellest löögist ei näinud ta mingisuguseid vigastusi. Sergei Pragi oli sel ajal köögi ja toa vahel. Kui V Z ennast vastu seda eset lõi, siis ilmselt rääkis küll midagi, kuid hetkel ei tule meelde. Seejärel nende konflikt lõppes ära ja kõik. Nad on olnud korteris mõni aeg, kõik oli justkui hästi. Hiljem aga V jälle ei oska öelda, kas midagi talle tundus või hakkas ta midagi nägema, ta midagi ütles S ja lahkus 24 korterist. Sergei läks pahaseks ja läks talle järele. S karjus V Z midagi aknast, ta ei süvenenud sellesse ja hiljem läks välja. Ta ei tea, mis põhjusel S Z läks välja. Ta ei palunud, et Sergei Pragi läheks Z järgi. Algselt, kui V Z lahkus, siis ta palus S, et too tooks teda tagasi esimesel korral pärast kaklust kohe. V Z lahkus rohkem kui kaks korda korterist välja, ta ei oska kokku lugeda kui palju. Peale kaklust V Z läks korterist välja ja ta palus, et Sergei Pragi tooks Z tagasi, et too rahustaks ja and tuleksid mõlemad koos tagasi. Tema teada tulid nad koos tagasi koju. See uus sõnavahetus, mille peale V Z välja läks ja Sergei Pragi talle järgnes, see oli pärast seda. Sel juhul ta juba ise ei palunud, et Pragi talle järgi läheks. Neil juhtus see, et nad karjusid seal väljas teineteise peale ja juhtus, kas kaklus või midagi, seda ta ei näinud pealt juba. See kaklus, mis Pragil oli V Z oli tema teada armukadeduse tõttu, mitte midagi muud. Pärast mälu värskendamist tuli talle meelde, kes keda esimesena lõi. Esimesena lõi V. V lõi Sergei Pragi rusikaga näkku. Selle löömise järel saabus vastus Sergei Pragilt ja toimuski kaklus. V. Z rääkis küll midagi S. Pragile sel ajal, kui ta on löönud ennast vastu eset. Ta rääkis, et Sergei Pragil tulevad probleemid selle tõttu, et ta kirjutab avalduse tema kohta ja tal tulevad suured probleemid. See V Z käitumine ehk endale vigastuste tekitamine põhjustas tema soovi tekitada Sergei Pragile seadusega probleeme. Ta teab ainult V Z sõnade järgi, mis toimus Sergei Pragi ja V Z vahel, kui nad lõplikult lahkusid nende korterist. V. Z ütles, et kui nad väljusid korterist, et algselt väljus V hiljem jooksis talle järele Sergei, et nad jõudsid peatuseni ja Sergei lõi teda. V Z teatas talle seda teavet järgimise päeva hommikul helistades talle. Nad olid köögis, Sergei Pragil ja V Z algas justkui tüli, kui ta keeras, siis Vi lõi juba S. Ta sai näha, kui V esimesena lõi S, S lõi vastuseks, järgnevalt nad maha kukkusid ja algas kaklus. 7.
13. Eeltoodud tunnistaja ütluste kohaselt oli seega esmalööjaks 06.09.208 aadressil XXX V Z seoses armukadedusega. Samas ei tulene nimetatud isikulise tõendiallika ütlustest seda, et süüdistuses toodud ajal ja kohas oleks Sergei Pragi haaranud V Z peast ning löönud teda näoga vastu kummutit, kuid just sellist kehalist väärkohtlemist süüdistatavale süüdistusakti kohaselt süüks pannakse. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt lõi kannatanu ise enda näo vastu taburetti. Nimetatut on küll eluliselt raske uskuda, kuid üldteada on see, et alkoholijoobes olevad isikud käituvadki tihti arusaamatult ning kohtupraktika näitab seda, et armukadedusest tulenevalt on hullemaidki asju korda saadetud. 7.
14. Kannatanu V Z on pärast 06.09.2018 kell 01:50 läbi vaadatud. Nimelt nähtub tema läbivaatuse protokollist (KoTo, tõendite köide I, tl 127-132), et teda vaadeldi 06.09.2018 algusega kell 13:
15. Läbivaatusega tuvastati, et kannatanul V Z oli läbivaatuse momendil suborbitaalne hematoom, ninajuur on leukoplaastriga kinni. Mõlemal õlal ja külgedel on rohked ümarad erineva suurusega tumepunased ja pruunid torkehematoomid. V Z esinevaid kehavigastusi tõendab ka fototabel, kus fotodel 1-5 on nähtavad V Z esinevad kehavigastused. Arvestades seda, et kohus peab tunnistaja I B ütluseid usaldusväärseks, siis välistada ei saa, et ninaga seotud vigastused tekitas kannatanu endale ise. 7.
16. Seega eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et süüdistatav 06.09.2018 kella 01:50 paiku aadressil XXX asuvas korteris haaras V Z peast ning lõi teda näoga vastu kummutit, lüües katki tema nina. Süüdistatav ja tunnistaja I B on andnud omavahel haakuvaid ütlusi selles osas, et kannatanu lõi ise enda näo vastu taburetti. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava nende ütluste tegelikkusele vastavuses, mis on kooskõlas tunnistaja I B ütlustega. Seega, kuna kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud usaldusväärselt tõendamist see, et 06.09.2019 kella 01:50 paiku toimus süüdistatava poolt selline kannatanu kehaline väärkohtlemine nagu süüdistuses ära toodud, siis tuleb Sergei Pragi selles süüdistuse osas õigeks mõista, kuna talle inkrimineeritava kuriteo objektiivne koosseis on täitmata. 7.
17. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks viidata ka

§ 1191

lg-le 2, mille kohaselt kaklusest osavõtt ei ole süüline, kui toimepanija kaasati sellesse tema tahte vastaselt. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja I B ja süüdistatava ütlustes selles osas, et süüdistatav tuli võlga tagastama ning kakluse põhjuseks oli kannatanu V. Z armukadedus. Nimetatu annab aluse järeldada, et süüdistatav ei soovinud osaleda kakluses. 25 7.

1. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava ja tunnistaja I B ütlustes ära toodud kakluse põhjust, s.o kannatanu armukadetust, siis ei saa täielikult välistada ka seda, et korteris aadressil XXX toimunu osas oli tegemist mõlema isiku vastastikkusel kokkuleppel ja nõusolekul toimunud kaklusega. Riigikohtu praktikas (RKKK otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-10) on hädakaitseõiguse kontekstis asutud ka seisukohale, et kakluse näol on tegemist isiku teadliku eneseohustamisega, kus kõik kakluses osalejad arvestavad ründaja ja kaitsja rolli pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega, mistõttu nende tegevus ei ole käsitatav ründe tõrjumisena (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus nr 3-1-1-34-08, p 8). Osapoolte kokkuleppel toimunud kaklus välistab hädakaitseõiguse, kuna selles osalejad on enda tervise kahjustamisega nõustunud.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Karistusseadustikus sätestamata, nn seadusüleseks õigustavaks asjaoluks võib olla ka kannatanu nõusolek. Viimane on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Seega ei ole kannatanu nõusolekuna käsitatav lihtsalt õigushüve kahjustamise aktsepteerimine või vägivallateo kannatamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus nr 3-1-1-109-01, p 6.1). Nii ei ole näiteks teo passiivne talumine hirmust teo toimepanija ees vaadeldav nõusolekuna. Samas ei saa enesestmõistetavalt nõusoleku andmisele kehtestada vorminõuet - näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama -, vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt. Arvestades tunnistaja I B ütlusi, mille kohaselt kannatanu V Z tahtis, et süüdistataval tekiksid seadusega probleemid ja mis tingis tema poolt enda pea löömise vastu taburetti, siis ei saa välistada ka seda, et korteris toimunu osas oli tegemist mõlema isiku vastastikkusel kokkuleppel ja nõusolekul toimunud kaklusega, millele ei järgne kriminaalkorras karistamist. 7.
3. Nähtuvalt süüdistusaktist inkrimineeritakse Sergei Pragile 06.09.2018 peale kella 01:50 ka kannatanu kehalist väärkohtlemist tänaval aadressil XXX asuva hoone lähedal. Süüdistuse kohaselt seisnes kannatanu V Z kehaline väärkohtlemine selles, et süüdistatav Sergei Pragi paiskas kannatanu sõiduteele ja lõi kaks korda jalaga kehasse, seejärel kummardus ja lõi kannatanut rusikaga näkku. 7.
4. Süüdistatav S. Pragi on eitanud seda, et ta oleks süüdistuses toodud ajal kannatanut selliselt kehaliselt väärkohelnud. Ta tunnistab kõrvakiilu andmist süüdistuses toodud ajal ja kohas, mille tõttu kannatanu kukkus pikali. Kannatanu kohtuistungil antud ütlused kui ebausaldusväärsed jätab kohus eeltoodud põhjusel kõrvale andmaks hinnangu sellele, kas süüdistatav kehaliselt väärkohtles kannatanut tänaval aadressil XXX. 7.
5. Tunnistaja I B ei näinud pealt tänaval toimunud kehalist väärkohtlemist. Tema ütluste kohaselt see uus sõnavahetus, mille peale V Z välja läks ja Sergei Pragi talle järgnes, see oli pärast seda. Sel juhul ta juba ise ei palunud, et Pragi talle järgi läheks. Neil juhtus see, et nad karjusid seal väljas teineteise peale ja juhtus, kas kaklus või midagi, seda ta ei näinud pealt juba. Süüdistatav S. Pragi on enda ütlustes välja toonud, et tunnistaja I B palus tal minna V Z järgi. Seega sellesse süüdistuse ossa puutuvalt on tunnistaja I B ja süüdistatava ütlused vastuolulised ning nimetatu annab kohtule aluse pidada süüdistatava ütluseid selle süüdistuse osa osas ebausaldusväärseks, kuna need ütlused ei haaku ka alltoodud tõenditega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Kohtu hinnangul on põhjendatud pidada süüdistatava S. Pragi ütluseid ebausaldusväärseks selles osas, mis toimus tema ja kannatanu vahel tänaval ka seetõttu, et tema ütlused ei ole eluliselt usutavad, sest ainult kõrvakiilu andmisest kannatanu kukkumist isegi kui jaatada, et viimasel on nõrgad jalad kohus võimalikuks ei pea. Samas kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütlustes selles osas, et tänaval aadressil XXX asuva hoone lähedal, s.o õues politseijaoskonna juures jõudis ta kannatanule järele ning süüdistatava ütlustega loeb kohus 26 tuvastatuks selle, et tema poolt kannatanu kehaline väärkohtlemine toimus 06.09.2018 pärast 01:50 tänaval aadressil XXX asuva hoone lähedal. 7.
6. Seoses S. Pragile esitatud süüdistusega kannatanu V Z kehalises väärkohtlemises süüdistuses toodud ajal ja kohas on kohtuistungil ütlusi andnud ka tunnistaja K P, kelle ütluste tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Kohus leiab, et nimetatud tunnistaja ütlusi on võimalik KrMS § 66 lg 21 lg p 2 alusel käsitleda iseseisva tõendina jaatades seda, et tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus on küll eelpool leidnud, et kannatanu V Z ei ole usaldusväärne tõendiallikas, kuid kohtu hinnangul oli kannatanu tunnistaja K P suheldes vahetult tajutud asjaolude mõju all ning tal puudus alus moonutada tõde tuues välja, et ta tunneb valu roiete piirkonnas ning et tal oli kaklus Sergei Pragiga. 7.
7. Seda, et kannatanu ei moonutanud tõde avaldades tunnistaja K P, mis oli temaga just toimunud, tõendavad ka kannatanu V Z läbivaatuse andmed. Nimelt nähtub tema läbivaatuse protokollist (KoTo, tõendite köide I, tl 127-132), et teda vaadeldi 06.09.2018 algusega kell 13:
8. Läbivaatusega tuvastati, et kannatanul V Z oli läbivaatuse momendil suborbitaalne hematoom, ninajuur on leukoplaastriga kinni. Mõlemal õlal ja külgedel on rohked ümarad erineva suurusega tumepunased ja pruunid torkehematoomid. V Z esinevaid kehavigastusi tõendab ka fototabel, kus fotodel 1-5 on nähtavad V Z esinevad kehavigastused. Kohus leiab, et kannatanul tuvastatud vigastuste puhul külgedel on põhjendatud asuda seisukohale, et need on tekitatud jalgadega kehasse löömisega ning kuna vigastused on mõlemal küljel, siis pidi selliseid lööke olema ka rohkem kui üks. Tunnistaja I. B ütluste kohaselt ei toimunud korteris kannatanu sellist kehalist väärkohtemist, mille puhul esinevad õlal ja külgedel rohked ümarad erineva suurusega tumepunased ja pruunid torkehematoomid ning seega saab jaatada seda, et need tekitati tänaval. 7.
9. Ka asitõendi vaatlusprotokoll koos CD plaadiga (KoTo, tõendite köide I, tl 121-126) tõendab seda, et süüdistatav on kannatanut kehaliselt väärkohelnud süüdistuses toodud viisil ja kohas. Nimetatud tõendi kohaselt on vaadeldavaks objektiks Aweroc WebPlayeri kaudu CD-plaadile salvestatud üks helifail, mille puhul on tegemist kõnega, mis on tehtud häirekeskusesse 06.09.2018.a kella 01:53:12 paiku telefoninumbrilt XXX. Kõne kestab 4 minutit. Teataja räägib vene kees naishäälega ning teatab, et Olerexi juurde Sillamäel tuli meesterahvas ja palub kutsuda kiirabi. Tal on nägu verine ja ta hoiab millegipärast südamest kinni. Ta ei tea, mis temaga on. Ta just astus Olerexi sisse ja kukkus maha. Ta ütles, et kutsuge mulle kiirabi. Teataja arvab, et oli kaklus, sest tulijal on nina katki löödud ja verine. Ta on Sillamäel Olerexi tanklas XXX. Mehel on vanust kuskil 33-30 aastat. See juhtus temaga umbes 20 minutit tagasi. Teadvust ei ole ta kaotanud, kuid kaebab valu rinnas. Võib-olla, noh äkki tehti ribi katki või mis, ta ei teagi. Ta andis oma dokumendi, tema nimi on Z V, isikukood XXX. Nimetatud tõendist nähtuvalt on kannatanu kurtnud ka häirekeskusesse helistajale valu rinnas, mis samuti tõendab seda, et süüdistatav lõi kannatanut jalaga kehasse, kuna ka häirekesskusesse helistaja peab võimalikuks, et kannatanul on ribi katki tehtud. 7.
10. Eeltoodud tõenditega haakub ka kiirabikaart 10368215SILLAMÄE9220180906020023 06.09.2018 (KoTo, tõendite köide I, tl 133), mis on koostatud 06.09.2018 kell 02:33:
11. Selle tõendi kohaselt on sündmuskohaks XXX, Olerex AS Sillamäe tankla. Sündmus on äsja/vahetult toimunud. See juhtus alla 1 h tagasi. Tüüpjuhtumiks on peksmine ja peksa on saanud meesterahvas 30+, kellel on nina katki ja verine. Kohal olid 06.09.2018 kell 02:05:
12. Isiku hospitaliseerimine ei olnud vajalik. 7.
13. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et süüdistatav Sergei Pragi 06.09.2018 peale kella 01:50 aadressil XXX lõi V Z kaks korda jalaga kehasse. Usaldusväärselt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et süüdistatav oleks kannatanut löönud tänaval aadressil XXX asuva hoone lähedal ka rusikaga näkku olles kummardunud. Kannatanu V Z läbivaatusel on küll tuvastatud ka selline vigastus, mis viitab eeltoodud kehalise väärkohtlemise toimumisele, kuid arvestades seda, et kohus eelpool luges 27 tõendatuks selle, et 06.09.2018 kella 01.50 paiku aadressil XXX lõi kannatanu V Z ise enda peaga vastu taburetti, siis välistatud ei ole, et tal tuvastatud ninavigastus oli saadud juba varem seoses tema enda tegevusega või süüdistatava tegevusega korteris. Seega viimati nimetatud kehalise väärkohtlemise puhul kohus leiab, et esineb kõrvaldamata kahtlus, mis KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning sellest tulenevalt kohus mõistab süüdistatava S. Pragi õigeks selles süüdistuse osas, kus talle inkrimineeritakse 06.09.2018 peale 01:50 tänaval aadressil XXX kummardades kannatanu rusikaga näkku löömist. 7.
14. Eelpoolt kohus leidis, et usaldusväärselt leidis tõendamist see, et süüdistatav S. Pragi 06.09.2018 peale 01:50 tänaval aadressil XXX asuva hoone lähedal kehaliselt väärkohtles kannatanu V Z lüües kahel korral jalaga kehasse. Nimetatud tegevusega täitis ta kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Kohus leiab, et arvestades seda, et lööke oli rohkem kui üks ning kannatanul tuvastatud vigastusi, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et süüdistatav enda eelpool nimetatud tegevusega tekitas ka kannatanu V Z valu. 7.
15. Toimepanija tahtlus avaldub

§ 121

koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (

§ 16lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist.

Kohus leiab, et S. Pragi pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tulenevalt tunnistaja I. Boldõreva ütlustest sai süüdistatav vihaseks kannatanu peale ning järgnes viimasele tänavale. Enne seda veel karjus ka midagi aknast. Kohus leiab, et eeltoodud ütluste alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et S. Pragi lüües kannatanut korduvalt tahtis seda ja sai ka aru, et enda tegevusega põhjustab V. Z valu. Seega süüdistatav S. Pragi lüües jalaga kahel korral kannatanule vastu keha sai aru, et põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi ning möönis seda. 7.

1. Eeltoodust tulenevalt esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Seda, et Sergei Pragi oli talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel süüdiv tõendab ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 2019-005 (KoTo, tõendite köide I, tl 158-165), mille kohaselt Sergei Pragil on diagnoositud skisofreeniat, kuid antud haigus ei ole uuritaval põhjustanud olukorda, mil Sergei Pragi oleks viibinud ajutise vaimutegevuse häire all ja poleks olnud suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Temale inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal oli Sergei Pragi süüdiv. Sergei Pragile esitatud süüdistus 06.12.2017 kella 13:30 paiku XXX kannatanu S T kehalises väärkohtlemises 7.
2. Sergei Pragi tunnistas ennast süüdi selles talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt ta teab S T. Ta elab juba temaga
3. aastast. S T elas ta detsembris 2017 aadressil XXX. Kahjuks oli tal 06.12.2017 tüli S. T. S. T ei tahtnud kolida. S. T tahtis XXX jääda. Tol ajal ta oli purjus. Nagu jah ta lõi tol ajal S. T käega näkku. Ta ei oska vastata, kas S. T oli valus. S. T kutsus politsei. Ta palub vabandust S. T ei kutsunud, naabrid kutsusid. Midagi ei õigusta tema käitumist S. T suhtes sellel päeval. Ta mäletab, et lõi S. T üks kord. Ta ei oska öelda, millised kehalised vigastused S. T olid. Ta kohe lahkus tookord korterist. 7.
4. Seda, et süüdistatav ei ole ennast alusetult süüstanud ja tema kohtuistungil antud ütlused vastavad tegelikkusele tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja CD-plaadiga (KoTo, tõendite köide I, tl 141-152), kust nähtub, et ka politseijaoskonnas on Sergei Pragi tunnistanud seda, et neil oli eile õhtul kannatanuga konflikt. Ta andis ainult kõrvakiilu. 7.
5. Kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele on kannatanu kehaline väärkohtlemine süüdistuses toodud ajal ja kohas tõendamist leidnud kannatanu S T kohtueelsel uurimisel antud usaldusväärsete ütlustega, mille kohus kohtuistungil avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 28 ja lg 3 alusel. Nimetatud kannatanu 07.12.2017 ülekuulamise protokollist (KoTo, tõendite köide II, tl 8-13) nähtub see, et S T on andnud ütlused, mille kohaselt elab ta aadressil XXX koos oma poja R T, sünd XXX ja elukaaslase Sergei Pragiga, sünd XXX. S on arvel psühhiaatri juures Jõhvis, arst K. Eile, 06.12.2017, kella 13:30 paiku viibisid nad kõik kolmekesi kodus. Tema ja S vahel tekkis sõnaline konflikt seose sellega, et S tahab kolida teise korterisse, kuid tema koos pojaga kolida ei taha, vaid tahab üldse S lahku minna, sest viimane on väga agressiivine. Tema keeldumise peale hakata kolima, lõi S tema jaoks ootamatult talle käega näkku, sattus vastu näo vasakut poolt. Tal oli väga valus. Ta hakkas S peale karjuma ja umbes viie minuti pärast S rahunes. Tal oli valus, kuid politseisse ta juhtunust ei teatanud, traumapunkti ei pöördunud. Löömise hetkel viibis tema poeg toas ja toimuvat ei näinud. Sergei lõi teda korteri koridoris. Ta kardab S, sest viimane on haige ja ebaadekvaatne. Ta ei tööta kuskil, elab tema arvel. Nädal tagasi kirjutati S välja Ahtme psühhiaatriahaiglast, kus ta viibis nädala. Ta taotleb Sergei Pragile lähenemiskeeldu talle ja tema pojale. Tema sõnadest õigesti kirjutatud ja tema poolt läbi loetud. Ülekuulamise protokoll vastab tegelikkusele. 7.
6. Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja CD-plaadiga (KoTo, tõendite köide I, tl 141-152), mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on 05.09.2018 vanemuurija N S käest saadud CD-plaat, millele on salvestatud üks helifail ja 2 videofaili. Esmalt avati helifail. Kõne on tehtud Häirekeskusesse 07.12.2017 kella 21:12:39 paiku telefoninumbrilt XXX. Kõne kestab 1 minut ja 43 sekundit. Teataja räägib vene keeles naishäälega. Ta teatab, et elab Narva linnas. Neil on trepikojas selline olukord. Ta elab esimesel korrusel. Teise korruse korterit üüritakse. Korteris viibivad naine ja laps, laps on invaliid. Nende poole koputab purjus mees ja püüab ust maha lõhkuda. Keegi naabritest lasi ta trepikotta. Aadressiks on XXX. Ta karjub üle terve trepikoja, vannub. Teatajaks on T G. Järgmiseks avatakse VLC-meediaesitaja kaudu 2017/12/07 ja kell 22:41:37 formaadis esitatud videosalvestus. Videosalvestus on tehtud aadressil XXX patrullpolitseiniku rinnakaameraga. Videosalvestus näitab värvilist, liikuvat ja helilist pilti, mis toimub pimedal ja talvisel ajal, kestab 4 minutit ja 29 sekundit. Tegevus toimub kortermaja trepikojas. Videosalvestus jäädvustab vähemalt kaht patrullpolitseinikku, naiste- ja meesterahvast ning alaealist last. Videosalvestus algab patrullpolitseiniku (edaspidi nimetatakse Patrullpolitseinik 1) poolt naisterahva küsitlemisega korteri ukselävel. Naisterahvas räägib vene keeles (edaspidi Kannatanu, isik tuvastatud kui S T, ik XXX), Ta on tumedate ja pikkade juustega. Tal on seljas helepruuni värvi kampsun ja jalas tumedad püksid. Tema kõrval seisab alaealine