Obsah (5)

§ 96§ 99§ 100§ 101§ 97

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-14117 X.X.ja X.X. hagi X.X.vastu elatise suurendamise nõudes 1440 eurot (2x((180-100)x9)) ki

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101

lg 2).Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

1. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. 2
2. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-33-11 märkinud, et alates 01.07.2010.a saab elatise muutmise nõude aluseks olla TsMS §
3. TsMS § 459 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt on poolel pärast kohtulahendi jõustumist, millega on välja mõistetud perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud või on ilmnenud uued asjaolud, mis tingivad vajaduse muuta varasemat kohtulahendit.
4. Hageja on põhjendanud elatise muutmise hagi esitamist elukalliduse tõusuga ning lastega seotud kulude suurenemisega.
5. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
3. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 05.02.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16192 on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis 100 eurot kuus ühe lapse kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
4. Hagejad soovivad hagiavalduse kohaselt elatist 180 eurot kuus, hilisemas seisukohas asus hagejate seaduslik esindaja seisukohale, et hagejad on nõus ka 150 euroga kuus ühe lapse kohta ehk 300 eurot kuus kokku.
5. Kostja on avaldanud, et tema netosissetulek on keskmiselt 650 eurot kuus. Hageja väidab, et ei ole võimeline lastele elatist tasuma summas 180 eurot kuus. Kostjal on kaks last, seega tuleks kostja sissetulek jagada kolmeks (2 last + kostja) 650/3=216,67 eurot. Samas tuleb arvestada, et väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole võimeline tasuma elatist 180 eurot kuus kummalegi hagejale. Vastasel juhul jääks kostjal enda ülalpidamiseks 290 eurot, millega tuleks kostjal tasuda ka kõik püsikulutused. Kohus on seisukohal, et sellises summas ei ole kostja võimeline elatist tasuma ilma, et ta satuks ise majanduslikult raskesse olukorda. Kostja on ise väljapakkunud, et on võimeline maksma elatist 130 eurot hageja kohta.
6. Lõplikes seisukohtades leidis kostja, et ta ei ole võimeline elatist tasuma rohkem kui 100 eurot ühele lapsele, kuna käesoleva eriolukorra tõttu on väidetavalt tema tööandja raskustes ning võib-olla teda koondatakse. Kostja ei ole nimetatud väidete tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Kohus ei saa arvestada elatise väljamõistmisel asjaoluga, et võib-olla kostja sissetulek tulevikus väheneb või ta koondatakse. Käesoleval tsiviilasja lahendamisel saab kohus arvestada ikkagi ainult esitatud tõendeid ning kostja hetke majanduslikku olukorda.
7. Justiitsministeeriumi tellimusel on tehtud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt uurimus lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest. Nimetatud uurimuse kohaselt on leitud, et kui peres kasvab kaks last on ühe lapse eeldatavad ülalpidamiskulud keskmiselt 349 eurot kuus (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf).
8. Kostja on palunud, et kohus võtaks arvesse ka hagejatele makstavaid riiklike peretoetusi. Hagejate seadusliku esindaja kontole laekub riiklik peretoetus 60 eurot lapse kohta.
9. Riigikohus on
10. juuni 2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutanud. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
11. Kohus on seisukohal, et kui võtta aluseks ühe lapse ülalpidamiseks kuluva summana 349 eurot, siis peavad mõlemad vanemad panustama lapse ülalpidamisse võrdselt. Lisaks 3 eelnevale tuleb arvestada ka hagejatele makstava riikliku peretoetusega summas 60 eurot kuus (349-60)= 289; 289/2=144,50 eurot ühe vanema kohta ühe lapse ülalpidamiseks eelduslikult kuluv summa kuus. Kohtu hinnangul on mõistlik arvestades ka kostja sissetulekut, mõista kostjalt hagejate kasuks elatis summas 280 eurot kuus ehk 140 eurot ühe lapse kohta.
12. Kohus leiab, et on põhjendatud muuta Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 05.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-17-16192 ning hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 05.02.2018 (tsiviilasi nr 2-17-16192) otsusega X.X.väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta ning suurendada väljamõistetud elatise summat ning välja mõista X.X.X.X.kasuks elatis 140 eurot alates 17.04.2020 kuni X.X.täisealiseks saamiseni, so 31.07.
13. Muuta Tartu Maakohtu Võru kohtumaja
14. veebruar 2018 (tsiviilasi nr 2-1716192) otsusega X.X.väljamõistetud elatise suurust, suurendada väljamõistetud elatise summat ning välja mõista X.X.X.X. kasuks elatis 140 eurot alates 17.04.2020 kuni X.X. täisealiseks saamiseni, so 30.07.
16. Hagejad soovisid elatise suurendamist alates 01.10.
17. Kohus on seisukohal, et elatis suurendamine alates 01.10.2019 – 16.04.2020 tuleb jätta rahuldamata. Kostja on maksnud menetluse kestel elatist summas 200 eurot. Tagasiulatuvalt elatise suurendamise nõude väljamõistmisel peaks kostja maksma ühele hagejale hüvitist summas 261,33 eurot, kahe lapse peale kokku 522,66 eurot. Kostja sissetuleku juures ei ole mõistlik sellise summa tagasiulatuv väljamõistmine, kuna see võib kostja panna raskesse majanduslikku olukorda ning ei teeni enam ülalpidamise andmise eesmärki. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et elatise suurendamise nõue alates 01.10.2019 kuni 16.04.2020 tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
18. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
20. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
22. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 4