← Eesti

1-19-3785/40

1-19-3785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3785 (18233001643) Kohtukoosseis Eesistuja kohtu

§ 180

lg 3 alusel jätta osa (pool) menetluskuludest summas 4989 (neli tuhat üheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot 14 senti riigi kanda. Määrata, et Vladimir Lvovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 4989,14 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700051024 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Vladimir Lvov, kriminaalasja number - 1-19-3785, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta tasu sõrmejäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) tegemise eest 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot riigi kanda. 2 1-19-3785 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. oktoobrist
  2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. oktoobrist
  4. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Vladimir Lvov`i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 12.12.2018 kellast 10:00 16.12.2018 enne kella 14:00 olles korteris aadressil XXX, tekkinud konflikti käigus tahtliku tapmise eesmärgil julmal ning piinaval viisil lõi V G vähemalt 15 korda kõva tömbi esemega (sõrgvasar ja/või triikraud) elutähtsa organi piirkonda, nimelt näkku ning pähe, tekitades V. G füüsilist valu ning järgmised kehavigastused: näo- ja koljuluude hulgimurd, rohked põrutushaavad näol ja peas, verevalumid peaaju kelmete all. Tekitatud vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuse tekitamise hetkel, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse ulatuslikkust, paiknemist, löökide arvu ning V. Lvov`i poolt valitud kuriteo vahendit arvestades tahtis ning põhjustas V. Lvov kannatanule suurt valutunnet ning näitas üles hoolimatust inimelu kui väärtuse suhtes. Pärast kannatanu korduvat löömist, V. Lvov ei kutsunud kannatanule meditsiinilist abi, jättes peahaavadega verise kannatanu enda korterisse surema, kuid tunnistaja S G leidis kannatanu V. Lvov`i korterist ning kutsus kiirabi. Kannatanu toimetati haiglasse, seal raskes seisundis reanimatsiooniosakonda ning meditsiinilise sekkumise tõttu jäi V G surm saabumata. Sel moel pani Vladimir Lvov oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise katse julmal ja piinaval viisil, s.o KarS § 114 lg 1 p 1-25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Vladimir Lvov ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistuse sisu on temale arusaadav. Vladimir Lvovi ütluste kohaselt ta elas detsembris 2018 XXX. Tegemist oli üürikorteriga. Kannatanuga sai ta tuttavaks 15.12.2018 õhtul Pähklimäe tänaval. Tutvumise ajal V istus aiapingil, ta tarvitas alkoholi ja tegi ettepanku temaga liituda. Nad hakkasid koos alkoholi tarvitama pingi peal. Jutuajamise ajal selgus, et V ei ole kuskil ööbida. Süüdistatav kutsus teda enda koju ööbima. Nad läksid kohe süüdistatava juurde, tarvitasid alkoholi ja heitsid magama. V magas elutoas voodi peal, süüdistatav magas diivani peal köögis. Enne magama jäämist konflikti ei olnud. Hommikul süüdistatav pidi ära minema, tal oli tähtis kohtumine. Kui ta ütles V , et too hakkaks sättima, siis V läks vannituppa, pesi ennast puhtaks, edasi V tarvitas alkoholi üksinda. Mõni aega hiljem tõusis V voodi pealt püsti, võttis maas oleva pudeli, tuli tema juurde ja lõi selle pudeliga süüdistatavale vastu pead. Ta lõi süüdistatavale jalaga rinna piirkonda, seejärel millegi raskega vastu nägu, mille tulemusel süüdistataval kukkusid osad esihambad välja. Süüdistatav ühe käega hoidis enese pead ja teise käega hakkas kannatanu ees vehkima. Tugitoolist tõustes ta võttis midagi ühe käega. Ta ei saanud aru, mille kätte sai, sest tema pilk oli 3 1-19-3785 maha suunatud. Süüdistatav ei näinud kuhu sattusid need vehkimised. See kestis mitte rohkem kui 5 minutit. Kui see tegevus lõppes, siis kannatanu nägu oli verega määrdunud. Süüdistatav läks vannituppa, tegi mingi kaltsu märjaks, tuli tagasi, pakkus kannatanule. Ta pakkus ka kannatanule teda haiglasse viia. V keeldus ja ütles ei, tahab pikali olla. Kannatanu heitis end voodile. Süüdistatav osutas talle abi, andis valuvaigistavat ravimit. Tuli süüdistatava kasuisa. Kannatanu oli pikali voodis, puhkas. Tema pea ei olud verine, sest seal oli kalts või lapp, millega ta nägu pühkis. Kannatanu liigutas ennast ja rääkis. Kasuisa rääkis kannatanuga. Ta sai tuttavaks, küsis kes ta on, kuidas nimi on. Kannatanu vastas. Seejärel pani ta end riidesse, tõusis üles. Süüdistatava mobiiltelefonil oli aku tühi ja sel põhjusel ta palus oma isalt kiirabi kutsumist. Kasuisa kutsus kiirabi. V ise pani riidesse, läks trepist ja kiirabi võttis kannatanu. Süüdistatav läks isa koju. Prokurör leidis, et Vladimir Lvovi süü on uuritud tõenditega kinnitust leidnud. Prokurör palus Vladimir Lvov süüdi mõista KarS § 114 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi. Prokurör taotles V. Lvov`ile karistuseks 14 aastat vangistust ja karistusaega arvestada alates 16.12.
  5. Kaitsja leidis, et Vladimir Lvovi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Kui kohus tuvastab, et tegu vastab tapmise või mõrva koosseisule, siis tuleb arvestada, et tegu jäi katsestaadiumi. Arvestades kõiki asjaolusid kaitsja palub karistada Vladimir Lvovi sanktsiooni alammääras. Tsiviilhagi on kaitsja arvates põhjendatud osaliselt. Kannatanu V G ise temaga juhtunut ei mäleta ja vigastuste tekkimise asjaolude kohta ütlusi anda ei oska. Kannatanu ei mäleta ei seda, mida ta enne haiglasse sattumist tegi ega ka seda kus ja kellega ta oli, mistõttu ei saa kannatanu anda teavet selle kohta, mis Lvov`i korteris juhtus. Tunnistaja V G andis ütlusi, et V G on tema vend. Vend tarvitab alkoholi väga harva - kord poole aasta jooksul. Vennal ei olnud probleeme alkoholiga. Vend ei ole agressiivne. Tunnistaja leidis oma venna haiglas
  6. detsembril
  7. Ta nägi venda 4-5 ööpäeva enne haiglast leidmist. Vigastusi, sinikaid, torke-lõikehaavasid tal ei olnud. Vend oli puudega, kuid nüüd on halvemaks muutunud. Ta käis natuke lääbates, nüüd aga lääpab täiega. Tal on peatrauma. Pärast haiglat ta ei rääkinud /varem ta kõneles hästi/. Kuu aega õpetati teda rääkima. Nüüd ei saa kõigest aru, mis ta räägib. Tunnistaja V G ütles, et enne toimunut oli vennal osaline töövõime ja tema mälu oli parem. Tunnistaja S G on andnud ütlusi, et ta leidis kannatanu Vladimir Lvov`i korterist aadressil XXX. Tunnistaja tuli oma kasupoja juurde, kuna kasupoeg ei olnud mitu päeva telefonikõnedele vastanud. Tunnistajal olid korteri võtmed, ta püüdis avada võtmega välisust, kuid ei saanud. Siis ta koputas uksele ja Vladimir Lvov avas ukse. Kannatanu lamas voodis, oli halvas seisundis, lamas näitamata elu tunnuseid. Kannatanul oli nägu kaetud kuivanud vere kihiga ning tal olid hulgalised marrastused. Tunnistaja kutsus kannatanule kiirabi. Kannatanu oli võimeline ütlema oma eesnime, riietuma ning tunnistaja ja Lvov`i abiga minema korterist välja õue kiirabi ootama. Kannatanu korterist välja aitamisel hoidsid nad Lvov`iga kannatanut käe alt kinni, kuid kannatanul verd ei jooksnud ning tema end verega ei määrinud. Ekspert M J andis ütlusi, et kannatanu vigastused ei ole täielikult surmavad, ta oli võimeline nende vigastustega teostama sihipäraseid tegevusi, ajavahemikku ei ole võimalik määratleda. Need vigastused võisid kaasa tuua teadvuse kaotust. Kõik olid ohtlikud vigastused nende tekke hetkel - tervislik seisukord võis halveneda ja seda kuni surmani. Vigatuste puhul kannatanu verejooks oli iseeneslikult peatunud, siis kui kiirabi kohale tuli. Enne kiirabi saabumist /kiirabi on kirjutanud/ haavad ei ole värsked ja verejooksu ei ole. Kuna vigastused ei ole värsked ja ei veritse, siis on alust arvata, et need olid tekitatud mitmed tunnid enne kiirabi saabumist. 4 1-19-3785 Kannatanul tuvastati vereplasmas etanooli sisaldus 0,02 promilli. Tegemist on väga väikese etanooli sisaldusega, ilmselt ei olnud kannatanu alkoholi tarvitanud, vaid tegemist on pigem füsioloogilise nähuga. Meditsiinilistes dokumentides on kannatanu tervisliku seisundi osas märgitud Glasgow skaalal 11 palli. Eksperdi ütluste kohaselt näitab Glasgow skaala keha seisundit ning märgitu oli skaalal kõige raskem, sest isik ei rääkinud ega liikunud. Arsti dokumentides on ära toodud, et haavad õmmeldi kinni ja kannatanu oli reanimatsiooni osakonnas, talle osutati abi seoses peatraumadega. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: -16.12.2018 ning 16.01.2019 sündmuskoha vaatlusprotokollid koos lisadega (fototabelid) tõendavad sündmuskoha aadressil XXX olustikku vahetult pärast V. G suhtes süüteo toimepanemist, kuriteojälgede avastamist ja paiknemist sündmuskohal. Samuti tõendab sündmuskohalt leitud ja ära võetud esemeid ning puuteproovide võtmist (I kd, tl 1-41), -18.12.2018 isiku läbivaatuse protokoll koos lisaga (fototabel) - tõendab kannatanul esinenud kehavigastusi pärast kuriteosündmust. (I kd, tl 50-58), -SA Narva Haigla 19.12.2018 ning 02.01.2019 vastused koos patsiendikaardi nr XXX, kiirabikaardi nr XXX ning statsionaarse epikriisig - tõendavad V. G esinenud kehavigastusi pärast kuriteosündmust (I kd, tl 61-69), -22.01.2019 Eesti Töötukassa vastus teabepäringule koos töövõime hindamise dokumentidega V G kohta - tõendavad V. G töövõimet. (I kd, tl 72-78), -01.04.2019 õiend Haigekassa infosüsteemist x-tee päringu tulemuste osas V. G kohta -tõendab V. G pöördumisi psühhiaatri poole ning pöördumise põhjuseid (I kd, tl 80), -18.12.2018 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga - tõendavad häirekeskusesse pöördumise asjaolusid seoses kuriteosündmusega (I kd, tl 119-124), -15.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga - tõendavad häirekeskusesse pöördumise asjaolusid seoses kannatanul tuvastatud vigastustega (I kd, tl 125-129), -21.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega - tõendavad V. Lvov`i liikumist ajavahemikul 14.12.2018-15.12.2018 (I kd, tl 133-136), -11.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisadega - tõendab V. Lvov`i suhtlust ning tema paiknemist ajavahemikul 12.12.2018-16.12.2018 (I kd, 139-149), -07.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll - tõendab süüdistatavalt ära võetud riideesemetel ning sündmuskohalt võetud esemetel veremäärdumiste olemasolu, nende paiknemist ning puuteproovide võtmist. (I kd, tl 150-171), -05.04.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga - vaadeldud on sündmuskohalt äravõetud sõrgvasarat, tõendab kuriteo toimepanemise vahendit, sellel esinevaid kuriteojälgi (I kd, tl 172-178), -23.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll - vaadeldud on sündmuskohalt ära võetud vihmavarjusid, tõendab neil esinevaid kuriteojälgi (I kd, tl 179-189), -16.12.2018 isiku kahtlustavana kinnipidamise protokoll - tõendab V. Lvov`i kahtlustatavana kinnipidamist ja selle asjaolusid, sh aega, kohta (I kd, tl 190-195), -Viru Maakohtu 26.07.2017 kohtuotsus 1-17-6432 - tõendab V. Lvov`i varasemat karistatust (I kd, tl 238-245), -17.01.2019 ekspertiisiakt nr XXX ja 18.04.2019 täiendekspertiisiakt nr XXX koos lisadega tõendab V. G tuvastatud tervisekahjustusi, nende iseloomu, raskust ning tekkemehhanismi (II kd, tl 4-11; 15-25), -22.01.2019 ekspertiisiakt nr XXX ja 15.02.2019 ekspertiisiakt nr XXX koos lisadega tõendavad V. Lvov`i riideesemetel, tema korteris ning sündmuskohalt võetud esemetel kannatanu DNA esinemist. (II kd, tl 30-42; 46-54), -Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr XXX - tõendab V. Lvov`i psüühilise seisundi asjaolusid (II kd, tl 68-88), 5 1-19-3785 -Tsiviilhagi (II kd, tl 166-167), -Viru Maakohtu 18.12.2018; 14.02.2019 ja 11.04.2019 kohtumäärused - tõendavad V. Lvov`i suhtes kohaldatud tõkendit (II kd, tl 95-98; 104-107; 113-116). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Vladimir Lvovi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 114 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Antud kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et pea ja näo vigastused on kannatanule tekitatud süüdistatava Vladimir Lvovi poolt. Peamised küsimused on: millistel asjaoludel olid need vigastused tekitatud, kas Vladimir Lvovil oli tahtlus kannatanu surma saabumisele, kas tegemist on tapmise katsega või raske tervisekahjustuse tekitamisega. Seega käesoleva kriminaalasja vaidluspunktiks on teo kvalifikatsioon – kas tahtliku tapmise katse julmal ja piinaval viisil, s.o KarS § 114 lg 1 p 1 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu või raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule (KarS § 118 lg 1 p 1). Süüdistatav andis ütlusi selle kohta, et kannatanu tungis talle esimesena kallale, lüües talle algul pudeliga vastu pead, seejärel lõi teda jalaga vastu rindu, tekitas löögi, millega lõi süüdistataval välja esihambad. Selleks, et tõrjuda kannatanu pealetungi, haaras ta laualt mingi eseme ja hakkas kannatanu suhtes selle esimega vehkima, et kannatanu endast eemale tõrjuda. See jätkus 5 minutit ning peale seda kui ta kannatanu tegevusest ohtu enam ei tundnud, lõpetas ta samuti oma tegevuse. Kaitsja arvab, et Lvovi versioon on tõendatud objektiivsete asjaoludega, nimelt Lvovil kehavigastuste olemasoluga – kriimustused peas, väljalöödud hambad ja vigastused on fikseeritud 17.12.2018.a V. Lvovi ülekuulamise protokolli käigus, kajastatud fototabelis, mis on ülekuulamise protokolli lisa. Kaitsja teeb kokkuvõtte, et konflikti algatajaks oli kannatanu ja süüdistatav kaitses ennast kannatanu kallaletungi eest. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Lvovi versioon, et kannatanu tungis talle esimesena kallale on paljasõnaline ja on ümber lükatud kohtumaterjalidega. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr XX (tl 13) kohaselt süüdistataval puuduvad esihambad nii üla-kui alalõuas (objektiivsetel andmetel esines uuritaval varasem lõualuu murruga trauma, mille järgselt parem alalõualuu fikseeriti 3.-

  1. hamba piirkonnas plaadiga;
  2. ja
  3. hammas paremas alalõualuus eemaldati 29.08.
  4. vanglas viibides hambaravi käigus). 6 1-19-3785 Lvov`i versioon hädakaitsest on ümber lükatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis tõendab, et voodi kohal olid verepritsmed ning isiku täiendekspertiisiga, mis tõendab, et vigastused (või osa vigastustest) kannatanule tekitati kui kannatanu lamas voodis peaga voodiotsa poole. Seega osa löökidest pidi olema sooritatud ajal kui kannatanu lamas voodis ja ei saanud olla ohuks Lvov`ile. Peale selle, Lvov`i kahtlustatavana ülekuulamise protokolli lisana oleva fototabeliga on Lvov`il fikseeritud vigastused, kuid kinnipidamise protokolli kohaselt sai Lvov vigastuse silma alla juba 12.12.
  5. Kohus on seisukohal, et kogutud tõenditega on Lvov`i versioon hädakaitsest ümber lükatud. Kohus leiab, et Lvov`i ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed. Seda põhjusel, et Lvov on andnud kohtueelses ning kohtumenetluses vastuolulisi ütlusi ning ei ole andnud veenvat selgitust, mis tingis ütluste erinevuse. Lvov andis vastuolulisi ja ebaloogilisi ütlusi:
  6. esialgselt ütles ta kohtus, et ta üritas kannatanu eest ennast kaitsta, vehkis tema ees käega, pärast muutis ütlusi: tõustes tugitoolist juba kohe võttis laualt eseme ja vehkis esemega kannatanu suunas;
  7. Lvovi sõnul, kui tema tegevus lõppes, siis kannatanu nägu oli verega määrdunud, hiljem vastates protsessiosaliste küsimustele kinnitas, et kui tema tegevus lõppes - kannatanu vigastuste kohta ta ei teadnud;
  8. Lvovi sõnade kohaselt ta ei käinud väljas, kuid kohtueelses menetluses ta väitis : “16.12.2018 kella 11-ne paiku V ga ärkasime ja läksime viina järele Maxima poodi, mis asub Tempo juures”;
  9. kohtueelses menetluses Lvov ütles, et lõi kannatanut ainult ühe korra rusikaga, kohtumenetluses aga on eitanud rusikalööki ning öelnud, et vehkis mingi esemega kannatanu ees;
  10. Lvov on andnud kohtueelses menetluses erinevaid selgitusi osas, mis puudutab kannatanuga kohtumise aega;
  11. kohtueelses menetluses andis ütlusi, et võttis kannatanul turjast kinni ja vedas ta trepikotta, kohtumenetluses aga kinnitas, et ei ole kannatanut korterist välja viinud;
  12. esialgselt Lvov väitis kohtus, et kannatanu pani end ise riidesse, tõusis üles ja läks ise trepist alla, kuid hiljem, et aitas teda;
  13. Lvov segas vastates küsimusele miks ta ise kiirabi välja ei kutsunud: esialgselt ütles, et tema mobiiltelefoni aku oli tühi, hiljem, et kannatanu lõhkus mobiiltelefoni ära;
  14. Lvov seletas oma kasuisale, et nende vahel toimus konflikt või kaklus, kuid S. G teatas häirekeskusele, et isik kuskil kukkus ja ta ei saa tõusta;
  15. kohtueelses menetluses antud ütlustes määrateles kannatanuga konflikti toimumiseks varahommiku, aga kohtumenetluses kella 12:00 paiku päeval. Kui tähelepanelikult analüüsida süüdistatava ütlusi, siis on selgelt näha ütluste vastuolu, segasust ja ebaloogilisust. Protsessiosaliste ühtedele ja samadele küsimustele vastates andis ta vastuolulisi vastuseid. Selliste hulgaliste, põhimõtteliste ja diametraalsete vasturääkivuste korral kohus ei saa üheselt usaldada Lvovi ütlusi. Peale selle Lvov`i ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Nimelt vastuolus tunnistaja S G ütlustega osas, mis puudutab seda, kas Lvov oli 16.12.2018 kaine või mitte. Tunnistaja sõnul oli Lvov alkoholijoobes, Lvov`i ütluste kohaselt oli ta aga kaine. Lvovi sõnul kannatanu ise pani riidesse, ise läks trepist alla ja kiirabi võttis teda. Kuid S G kinnitas, et kannatanu korterist välja aitamisel hoidsid nad Lvov`iga kannatanut käe alt kinni õue kiirabi ootama viies. S G ütluse kohaselt ta ise tegi ettepaneku kutsuda kiirabi, Lvovi sõnul ta palus oma isalt kiirabi kutsumist. 7 1-19-3785 Samuti on Lvov`i ütlused osas, mis puudutavad kannatanu alkoholi tarvitamist 16.12.2018 vastuolus isiku ekspertiisiaktiga, mille kohaselt tuvastati kannatanul vereplasmas etanooli sisaldus 0,02 promilli. Tegemist on väga väikese etanooli sisaldusega ning juhul kui kannatanu oleks 16.12.2018 tarvitanud alkoholi, oleks pidanud see sisaldus olema suurem. Seda kinnitavad ka eksperdi ütlused, kes on oma ütlustes kannatanu joobe kohta selgitanud, et täielikult ei saa välistada, et kannatanu tarvitas alkoholi, kuid ilmselt ei olnud kannatanu alkoholi tarvitanud, vaid tegemist on pigem füsioloogilise nähuga. Lvov`i ütluste usaldusväärsust ei kinnita ka see, et Lvov ei osanud öelda, millise esemega ta kannatanu ees vehkis. Lvov`i ütluste kohaselt toimus see vehkimine umbes 5 minutit ja on täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik mitte näha ja mitte mäletada, mis ese käes oli. Püüdes enda vastuolusid selgitada viitas Lvov peavalule, milline tal oli ülekuulamise ajal kohtueelses menetluses. Kohtu hinnangul ei ole Lvov`i selgitus, et tal oli kohtueelses menetluses ülekuulamise ajal halb, usutav, sest Lvov`il oli võimalus halva enesetunde pärast paluda ülekuulamise edasi lükkamist hilisemale ajale või teha selle kohta märge protokolli. Kinnipidamise ajal vastavalt tema kahtlustatavana kinnipidamise protokollile Lvov`il tervisekaebusi ei olnud. Lisaks Lvov oli kahtlustatavana üle kuulatud kohtueelses menetluses kolmel korral ning vastuolud tema ütlustes on avaldatud mitte ainult ühe kohtueelse ülekuulamise põhjal, vaid vastuolud on kohtuistungil avaldatud kõigis kolmes tema kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamise protokollis olevates ütlustes. Vladimir Lvov avaldas kohtuistungil, et ta ei soovinud kannatanu surma saabumist. Kuid objektiivne teopilt annab aluse rääkida ikkagi tapmise tahtlusest, kuna tegemist oli 15 löögiga pea piirkonda, just nimelt elutähtsa organi piirkonda ja sellega kaasnes väga suur verejooks. Ei ole vaja mingisuguseid erilisi meditsiinilisi teadmisi, vaid iga mõistlik isik peab aru saama, et selliste löökide tulemusena võib saabuda teise isiku surm. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanu ei vajanud erilist meditsiinilist abi, kuna kannatanu viidi haiglas kohe reanimatsiooni osakonda ning ekspert on selgitanud, et kannatanu seisund meditsiiniliste dokumentide järgi oli raske. Seega sellisel juhul kui V. Lvov lõi kannatanut 15 korda, siis ta tegi kõik endast võimaliku, et tuua kaasa surma saabumine. Tapmiskatsest loobumisest saaks rääkida ainult juhul kui V. Lvov oleks asunud aktiivselt osutama kannatanule abi, mida ta ei teinud. Mis puudutab seda, et kaitsja väitel ei saanud Lvov kutsuda kiirabi seetõttu, et tema telefoni aku oli tühi, siis V. Lvov viibis enda kodus, seega jääb arusamatuks, miks tal ei olnud võimalik oma telefoni akut laadida või miks ta ei oleks saanud paluda abi naabritelt. Ajal, kui jõudis kohale tunnistaja G , siis G sõnul oli kannatanu juba väga halvas seisundis ja lebas ilma elumärkideta. G kinnitas, et kannatanu lamas näitamata elu tunnuseid. Mis viitab sellele, et V. Lvovi arusaama järgi võis olla surm juba saabunud või kohe saabumas. Kohus ei saa nõustuda sellega, et V. Lvov ei püüdnud varjata seda, mis tema korteris toimus, kuna kannatanu viidi korterist välja ning esmane informatsioon, mis edastati kiirabile oli selline, et asi ei toimund korteris, vaid kannatanu kukkus tänaval. Seega kohtu hinnangul Lvov soovis varjata seda, et asi toimus tema korteris ning põhjus miks V. Lvov ei asunud oma korterit pärast kiirabi saabumist koheselt koristama võis olla selles, et Lvov oli tunnistaja G sõnul alkoholijoobes. Uuritud tõenditest lähtuvalt on põhjust arvata, et süüdistava ja kannatanu vahel ajavahemikul 12.12.2018 kellast 10:00 - 16.12.2018 enne kella 14:00 olles korteris aadressil XXX tekkis konflikt. Vladimir Lvov lõi V G vähemalt 15 korda kõva tömbi esemega (sõrgvasar ja/või triikraud) elutähtsa organi piirkonda, nimelt näkku ning pähe, tekitades V. G füüsilist valu ning kehavigastused. Vladimir Lvovi teo ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos, mis on tuvastatud kannatanu ekspertiisiaktiga. 8 1-19-3785 KarS § 114 lg 1 p 1 - 25 lg 2 järgi karistatakse tapmise katse eest, kui see on toime pandud piinaval või julmal viisil. Julm viis tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena peab väljenduma tapmisteos ja avalduma enne teo lõpuleviimist. KarS § 114 kaitseb õigushüvena inimese elu – tapmisteod peavad olema suunatud just selle õigushüve ründamisele. Julmuseks on eriline hoolimatus inimelu ja inimkeha väärikuse ja väärtuse vastu ja kui pannakse toime ebainimlikud toimingud tapmisel. Kui kannatanu suhtes on ilmutatud põlgust, ning on tekitatud jõhkraid ja moonutavaid vigastusi, siis on tegemist julmal viisil tapmisega. Piinav teoviis on koosseisutunnus, mis iseloomustab tapmistegu, kuid erinevalt julmast viisist on piinav viis seostatav üksnes ja vahetult kannatanu üleelamistega. Piinav teoviis väljendub kannatanule elupuhuselt suurte või kauakestvate füüsiliste või ka vaimsete kannatuste tekitamises. Piinaval viisil on tegu toime pandud ennekõike siis, kui kannatanule on põhjustatud suurt valu või muid vaevusi, mis võivad väljenduda nii füüsilistes üleelamistes kui ka psüühilistes kannatustes. Seega tuleb tapmisteo piinava viisi puhul tuvastada, kas see tekitas kannatanule suuri või kauakestvaid kannatusi. Tapmistegu võib olla ühtaegu nii piinav kui ka julm, kui see põhjustab kannatanule suurt füüsilist või psüühilist valu ning on välist teopilti arvestades eriti jõhker. See tähendab, et piinav ja julm viis võivad väljenduda ühes ja samas tapmisteos, kuid neid teoviise ei saa samastada ja tuleb igal üksikjuhtumil eraldi tuvastada ja põhjendada. Kiirabikaardi, patsiendikaardi ning statsionaarse epikriisiga on tõendatud, et 16.12.2018 kell 14:38 tõi kiirabi peahaavadega V G SA Narva Haiglasse, kus kannatanule osutati meditsiinilist abi. Seejuures tõendab statsionaarne epikriis, et 16.12.2018 kell 17:45 viidi kannatanu üle reanimatsiooniosakonda seoses tema seisundi halvenemisega. Isiku ekspertiisiaktiga ning täiendekspertiisiaktiga on tõendatud, et V G esinesid näo- ja koljuluude hulgimurd, rohked põrutushaavad näol ja peas, verevalumid peaaju kelmete all, mis koosvõetuna, ohustades elu vigastuse tekitamise hetkel, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Ekspertiisiakti kohaselt tekitati nimetatud vigastused kõva tömbi piiratud kontaktpinnaga eseme toimel ning kannatanut löödi kõva tömbi esemega mitte vähem kui 15 korda. Arvestades löökide arvu ning kuhu löögid olid tehtud, 15 lööki pea piirkonda, mis pidid olema sooritatud, kas sõrgvasara või triikrauaga, siis pidi süüdistatav tahtma kannatanu surma saabumist. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast vigastuste tekitamist ei teinud Lvov midagi, et surma saabumist ära hoida. Löökide arv, nende intensiivsus /5 minuti jooksul lõi 15 korda vastu pead/, löögid pähe ja löömise vahend näitavad, et tapmise katse pandi toime julmal viisil. On tõendatud, et vähemalt osa löökidest oli sooritatud ajal, kui kannatanu lebas voodil, mis ühelt poolt välistab kannatanupoolse ründe süüdistatavale ning teisalt kinnitab teo jõhkrust. Eriline hoolimatus inimkeha kui väärtuse suhtes väljendus ka selles, et Lvov jättis kannatanu pikemaks ajaks ilma meditsiinilise abita. Asitõendi vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud S G kõnet häirekeskusesse on tõendatud, et S G pöördus 16.12.2018 kell 14:03 häirekeskusesse, et kutsuda kannatanule kiirabi. S G tunnistajana antud ütlustes kinnitab, et kutsus kannatanule kiirabi ning tema ütlustega on tõendatud, et ta leidis kannatanu Vladimir Lvov`i korterist aadressil XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt kannatanu lamas voodis, oli halvas seisus, lamas näitamata elu tunnuseid. Kannatanul oli nägu kaetud kuivanud vere kihiga ning tal olid hulgalised marrastused. Isegi kui arvestada süüdistatava ütlusi osas, et ta andis kannatanule valuvaigistit ja vere ära pühkimiseks rätiku, siis ei vere ära pühkimine ega valuvaigisti ei peata 9 1-19-3785 verejooksu. Lvov pidi aru saama, et kannatanu seisund on raske. Tunnistaja S. G ütluste kohaselt kiirabi kutsumise initsiaator oli tunnistaja mitte süüdistatav. Seega näitab süüdistavava käitumine, et ta ei soovinud kannatanule abi kutsuda ning kannatanu surm jäi saabumata ainult seetõttu, et Lvov`ile tuli külla tunnistaja G , kes kutsus kiirabi ja kannatanule osutati meditsiinilist abi. Kiirabi tuvastas kohal, et kannatanu oli desorienteeritud, esines teadvuskaotus, sõnaline kontakt puudus. Kannatanu viibis ravimisel SA-s Narva Haigla anestesioloogia ja intensiivravi ning traumatoloogia osakondades, alates 16.12.2018.a kuni 28.12.2018.a. Lõplik kliiniline diagnoos: Lahtine peahaav. Aju difuusne vigastus. Arvestades peavigastuste rohkust, saab rääkida jõhkrusest ning kohtupraktika kohaselt seisnebki julmus kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja rohkete vigastuste tekitamises. Lisaks süüdistatav jättis peahaavadega kannatanu tugeva verejooksuga oma korterisse. Tunnistaja V G ütlustega on tõendatud, et kannatanul mobiiltelefoni ei olnud, seega ei olnud kannatanul võimalust telefonitsi abi kutsuda. Kannatanu oli olukorras, kus ta oli eluohtlike vigastustega süüdistatava meelevallas ja ei saanud midagi teha. Kohus leiab, et uuritud tõenditega on tõendatud Vladimir Lvov`i süü V G tapmise katses ka piinaval viisil. Sündmuskoha vaatlusprotokollidega on tõendatud, et Vladimir Lvov`i korteris esinesid rohked veremäärdumised. Need olid nii voodis, kus verega oli määrdunud voodipesu kui ka voodi kohal seinal, voodi kõrval põrandal, riidekapil, kapi kõrval seinal, triikraual, vihmavarjudel, esiku seinal, köögis oleval gaasipliidil, köögikombainil. Lisaks on vaatlusprotokollidega tõendatud, et põrandavaiba all asus sõrgvasar, millel olid samuti veremäärdumised. Asitõendi vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud V. Lvov`i riideesemeid on tõendatud, et V. Lvov`i riietel esinesid veremäärdumised. Sealhulgas oli tegemist verepritsmetega, mis välistab vere sattumise riietele kontaktist kannatanu verega määrdunud esemete kaudu (nt kokkupuutest kannatanu veriste riietega). Tunnistaja S G on andnud ütlusi, et kannatanu korterist välja aitamisel hoidsid nad Lvov`iga kannatanut käe alt kinni, kuid kannatanul verd ei jooksnud ning tema end verega ära ei määrinud. Seega ei saanud ka Lvov´i riietele pelgalt kannatanu kiirabi juurde aitamisest tekkida sellisel hulgal ja viisil veremäärdumisi. Veremäärdumised esinesid Lvov`i pusal, särgil, pükstel ning jopel. DNA ekspertiisiga on tõendatud, et DNA puuteproovid, mis võeti veremäärdumistelt Lvov`i pusal ja särgil, on kokkulangevad kannatanu DNA-ga. DNA puuteproovidel, mis võeti veremäärdumistelt Lvov`i jopelt ja pükstelt, ei saa välistada kannatanu DNA esinemist. Lvov pidi aru saama, et kannatanu seisund on raske, sest kannatanul esines rohke verejooks. Seda tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokollid, millest on näha, et voodi on olulisel määral verega määrdunud, isegi madrats on verest läbi imbunud. Kannatanu seisundi raskust tõendab ka see, et meditsiiniliste dokumentide kohaselt viidi kannatanu haiglas üle reanimatsiooniosakonda. Meditsiinilistes dokumentides on kannatanu tervisliku seisundi osas märgitud Glasgow skaalal 11 palli. Eksperdi ütluste kohaselt näitab Glasgow skaala keha seisundit ning märgitu oli skaalal kõige raskem, isik ei rääkinud ega liikunud. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Valides juba eelkirjeldatud vahendi ja nii mitu korda lüües, pidi süüdistatav paratamatult põhjustama kannatanule valu. Löömise tagajärjel tekkisid peahaavad, mis kõvasti veritsesid. Kuigi valuaisting on eelkõige subjektiivne nähtus, siis on teatud teod, mis juba ainuüksi olemuslikult on sellised, et tekitavad valu. Sellises ulatuses peahaavade puhul, saab lähtudes 10 1-19-3785 objektiivse kõrvalseisja kriteeriumist, jaatada valu tekitamist ning selle tundmist. Eksperdi kinnitusel võis kannatanu pärast vigastuste saamist kaotada teadvuse, aga võis ka sooritada sihipäraseid tegevusi. Arvestades veremäärdumiste esinemist korteris ning ka seda, et kannatanu liikus korterist kiirabi juurde, siis tõendab see seda, et vähemalt mingi aeg oli kannatanu teadvusel ning võimeline tundma temale tekitatud vigastuste mõju, st valu. Meditsiiniliste dokumentidega, ekspertiisiaktide ning eksperdi ütlustega on tõendatud, et kannatanu haavad ei olnud värsked. Piinav teoviis väljendub kannatanule elupuhuselt suurte või kauakestvate füüsiliste või ka vaimsete kannatuste tekitamises. Tekitades voodis lamavale ja vastupanuvõimetule kannatanule hulgalisi elupuhuseid vigastusi, süüdistatav oli teadlik, et tekitas talle erilisi kannatusi. See räägib toimepandud tapmise piinavast viisist. Hulgalised vigastused kehal, nende paigutus, see jõud, millega need vigastused olid tekitatud, kõva tömbi esemega kasutamist kuriteo vahendina – kõik need asjaolud tingivad piinava tapmise viisi, kuna on seotud kannatanule pikaajalise tugeva füüsilise valu tekitamisega. Tekitades kannatanule, kes ei olnud võimeline end kaitsma, hulgalisi elupuhuseid vigastusi, oli Lvov seega teadlik, et tekitab talle erilisi kannatusi, ning see räägib toimepandud tapmise katse piinavast viisist. Tapmise piinav viis väljendus ka selles, et peale peksmist jättis Lvov kannatanu ilma abita, kes ei suutnud iseseisvalt liikuda, kinnises korteris, s.o kannatas pikka aega tekitatud vigastuste tõttu. Seega pidi kannatanu taluma valu pikaajaliselt, mistõttu on tõendatud, et süüdistatav tahtis tappa kannatanut piinaval viisil. Kohtuistungil on tõendatud, et tapmise katse pani Lvov toime piinaval viisil. Vastuseks kaitsja väitele, et Lvov ei soovinud kannatanu piinaval ja julmal viisil tappa, märgib kohus, et selle kuriteokoosseisu täitmiseks piisab kaudsest tahtlusest, sest KarS § 114 lg 1 p 1 25 lg 2 objektiivne koosseis ei näe ette, et tapmise katse pannakse toime teadvalt piinaval või teadvalt julmal viisil. Ohvri piinamine või julmutsemine ei pea olema süüdlase eesmärk, piisab, kui ta peab ohvri kannatusi või brutaalset surma võimaliks, möönab seda. Kohus ei ole nõus kaitsja arvamusega, et ei ole tuvastatud, millal olid kannatanule vigastused tekitatud, kuna ekspert M J vastas kohtuistungil, et ta võib oletada, et vigastused tekitati mitmed tunnid enne kiirabi saabumist. Kuid ta rõhutas, et tegemist on tema oletusega. Eksperdi arvamuses on märgitud, et justnimelt sellel põhjusel, et vigastused ei ole värsked ja ei veritse, siis on alust arvata, et need ei olnud tekitatud kannatanu haiglasse pöördumise päeval. Lvovi tahtlusest kannatanu tapmiseks tõendavad objektiivselt järgmiste asjas tuvastatud asjaolude kogum, ja nimelt: kannatanu peksmine elutähtsatesse organitesse - 15 lööki pea piirkonda, samuti kuriteo vahend (sõrgvasar või triikraud), s.o kuriteo vahend, millega objektiivselt võib põhjustada surma, ning surma põhjustamiseks piisava jõuga. Riigikohus on korduvalt öelnud, et tahtluse tuvastamisel tuleb hinnata objektiivseid asjaolusid. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Isiku teoeelne ja -järgne käitumine võib anda teavet lisaks objektiivsetele tehioludele ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta. (3-1-1-14205, RKKKo nr 3-1-1-16-04) Arvestada saab ka isiku arvamusavaldusi teo toimepanemise ajal ning enne ja pärast seda. Need tunnused võivad anda teavet isiku käitumise motiivide kohta. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et tegemist on esmajoones abistava kriteeriumiga, mis aitab tahtlust siduda isiku subjektiivse suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal. 11 1-19-3785 Kuriteo tehiolusid arvesse võttes on kohus leidnud, et Lvov pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Ta oli teadlik, et ta lõi V G vähemalt 15 korda kõva tömbi esemega (sõrgvasar ja/või triikraud) elutähtsa organi piirkonda, nimelt näkku ning pähe, tekitades V. G füüsilist valu ning järgmised kehavigastused: näo- ja koljuluude hulgimurd, rohked põrutushaavad näol ja peas, verevalumid peaaju kelmete all. Tekitatud vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuse tekitamise hetkel, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Otsustamaks, kas tapmise katse pandi toime tahtlikult, samuti kas piinaval või julmal viisil, tuleb arvestada löökide tugevust, hulka ja kestust, kohta inimkehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud kehavigastuste hulka ja laadi, valutunde kestust ja muid kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavaid asjaolusid. Tervisekahjustuse ulatuslikkust, paiknemist, löökide arvu ning V. Lvov`i poolt valitud kuriteo vahendit arvestades tahtis ning põhjustas V. Lvov kannatanule suurt valutunnet ning näitas üles hoolimatust inimelu kui väärtuse suhtes. Pärast kannatanu korduvat löömist, V. Lvov ei kutsunud kannatanule meditsiinilist abi, jättes peahaavadega verise kannatanu enda korterisse surema, kuid tunnistaja S G leidis kannatanu V. Lvov`i korterist ning kutsus kiirabi. Kannatanu toimetati haiglasse, seal raskes seisundis reanimatsiooniosakonda ning meditsiinilise sekkumise tõttu jäi V G surm saabumata. Sel moel pani Vladimir Lvov oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise katse julmal ja piinaval viisil, s.o KarS § 114 lg 1 p 1 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Lvov pidi aru saama ja möönma, et kui ta lööb isikut vähemalt 15 korda kõva tömbi esemega, siis löömine elutähtsa organi piirkonda võib enesega kaasa tuua isiku tapmise. Süüdistatava ütlusi kohus ei usalda, kuna need on vastuolus toimiku materjalidega, tunnistaja G ütlustega, on paljasõnalised, segased, ning ei ole veenvad. Lvov andis vastuolulisi ja ebaloogilisi ütlusi. Süüdistatava ütlused kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Süüdistatava versioon hädakaitsest ei leidnud kinnitust ja on kohtuliku uurimise käigus ümber lükatud. Kohtul ei ole alust mitte usaldada tunnistajate ütlusi, kuna need on järjepidevad, loogilised ja kooskõlas toimiku materjalidega. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Sanktsiooniõiguse teooria kohaselt on karistuse määramisel vajalik kindlaks määrata karistuse 12 1-19-3785 raamid ning seejärel lähtuda karistuse keskmisest määrast arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS § 114 lg 1 p 1 näeb karistusena ette 8 kuni 20 aastase või eluaegse vangistuse. Kohus lähtub karistuse määramisel järgnevatest asjaoludest. Lvov`i süü on suur, arvestades teo toimepanemise jõhkrust ning seda, et Lvov täitis kuriteo koosseisu nii piinaval kui ka julmal viisil. Kannatanul tuvastati 15 haava peas ning haavadega kaasnes tugev verejooks. On tõendatud, et vähemalt osa löökidest oli sooritatud ajal, kui kannatanu lebas voodil, mis ühelt poolt välistab kannatanupoolse ründe süüdistatavale ning teisalt kinnitab teo jõhkrust. Samas tuleb arvestada, et süütegu jäi katsestaadiumisse, mistõttu on põhjendatud karistusmäära vähendamine. Lisaks tuleb arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. KarS § 56 lg 2 näeb ette võimaluse reaalset vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. V. Lvov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud 6-1 korral, viimati
  16. aastal reaalse vangistusega. Karistatused ei ole karistusregistrist kustutatud. Ametlikult ta ei tööta. Arvestades, et V. Lvov`i kuritegu oli suunatud ühiskonnas olulise väärtuse, nimelt inimelu vastu, siis õiguskorra kaitsmise huvides peab see kajastuma ka temale mõistetud karistuses. Seega kõiki neid asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks V. Lvov`ile karistuse määras 12 aastat. S. G on Vladimir Lvov`i iseloomustanud kui isikut, kes muutub alkoholi tarvitamisel agressiivseks ning ei suuda oma agressiivsust kontrollida. Seda kinnitab asjaolu, et V. Lvov on varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mille ta pani toime ühise alkoholitarvitamise käigus (Viru Maakohtu 26.07.2017 otsus nr 1-17-6432). Lisaks nähtub materjalidest, et V. Lvov on pöördunud XXX
  17. ning
  18. aastal. Lvovi joomisharjumuste osas on ütlusi andnud nii tema kasuisa kui ka süüdistatav – tegemist oli alkoholi kuritarvitajaga. Ühtlasi on alkoholi sõltuvuse diagnoosinud eksperdid. Kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisiaktist nähtub, et V. Lvov`il on diagnoositud alkoholi kuritarvitamine, talle on väljastatud tõend alkoholivastase kodeerimise kohta
  19. aastal, samas jätkas ta alkoholi tarvitamist ning tal on korduvalt diagnoositud sõltuvus alkoholist. Ekspertiisiakti kohaselt väljendub V. Lvov`il XXX. Akti kohaselt oli kuriteosündmuse ajal V. Lvov alkohoolse intoksikatsiooni seisundis ning käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Seega V. Lvov´il on pikaajaliselt esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tema käitumine annab aluse arvata, et V. Lvov`ile on omane muutuda alkoholi tarvitamise käigus agressiivseks ning lahendada tekkinud erimeelsusi vägivallaga. Ei saa eirata süüdistatava Lvovi suurt ohu kaalu, kui ta on joobeseisundis. Karistuse määramisel kohtul tuleb arvestada toimepandud kuriteo raskust. Tegemist on I astme raske kuriteoga, süüd raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumine. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud süüdistatava suhtes karistuse valik reaalse vangistuse näol. V. Tsiviilhagi Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKo nr 3-1-1-11-07). Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt kohtuotsusele seoses tsiviilhagi lahendamisega esitatavaid nõudeid ega kõrgema astme kohtu volitusi tsiviilhagi lahendamise põhjendatuse kontrollimisel, tuleb ka nendes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema 13 1-19-3785 seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Samuti sätestab TsMS § 438 lg 1, et otsust tehes otsustab kohus muu hulgas, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8 näeb ette, et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb muu hulgas märkida seadus, mida kohus kohaldas. Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kriminaalkolleegium märgib, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. (RKKo nr 3-1-1-60-07). VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (lg 1). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5). Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (lg 6). Sarnane regulatsioon sisaldub ka TsMS § 233 lg-s
  20. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 310

lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Vladimir Lvov`i tegevusega tekitati kannatanu V G füüsilist valu ja kehavigastused, millest kannatanule tekkis mittevaraline kahju. V G esindaja on esitanud tsiviilhagi summas 5000 eurot kannatanule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus peab tsiviilhagi põhjendatuks. Meditsiiniliste dokumentiga ning ekspertiisidega on tõendatud kannatanule tekitatud kehavigastused. Lisaks on tunnistaja V G ütlustega tõendatud, et pärast haiglast välja saamist oli 14 1-19-3785 kannatanu tervislik seisund halvenenud ning sisuliselt pidi kannatanu uuesti rääkima õppima. Kohtupraktikas on leitud, et isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta mõistlik rahasumma (RKKK 3-1-1-11612). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Seepärast ei saa üldjuhul ka vaidlustada hüvitise väljamõistnud kohtu otsust ainuüksi hüvitise suuruse põhjendamatusele tuginedes. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTK 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-85-08, p 13). Riigikohtu analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades I ja II astme kohtutes

  1. aastal“ on jõutud järeldusele, et kokkuleppe- ja lühimenetluses välja mõistetud kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis oli keskmiselt 1400 eurot ja mediaaniks oli 500 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 100–3000 eurot. Üldmenetluses mõisteti selline hüvitis välja kahes menetluses, hüvitiste suurused olid 1300 ja 1000 eurot ehk nii keskmine hüvitis kui ka mediaan oli 1150 eurot. Kannatanu ja tunnistaja V G ütluste kohaselt, enne seda, kui süüdistatav tekitas kannatanule eeltoodud kehavigastusi, kannatanu kõne ei olnud häiritud ja oli arusaadav. Peale sündmust kannatanul puudus kõnefunktsioon ja käesoleval ajal on see taastatud üksnes osaliselt. Kohtuistungil oli kannatanu üle kuulatud ja oli näha, et tema peab pingutama, et arusaadavalt väljendada oma mõtteid. Tal on raskused kõnelemisega. Ei saa kindlalt öelda, kas kannatanu kõnefunktsioon taastub täies mahus või mitte. Kohus arvab, et kõnefunktsioonihäire on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kannatanule tekitatud aju vigastusega, kuna enne seda V G sellist häiret ei olnud. Selline tervisekahjustus põhjustas kannatanul lisaks füüsilisele valule ka kõnefunktsiooni muutuse, mistõttu on ilmne, et kahjustati ka kannatanu psüühilist heaolu. Tunnistaja V G ütles ka, et peale sündmust käimisel kannatanu hakkas rohkem oma jalga lohistama. 05.01.2019.a on teostatud V G töövõime hindamise eksperthinnang, mille kohaselt tal XXX. Vaatamata sellele, et dementsuse tunnused olid tal tuvastatud, sealhulgas enne sündmust, ei saa välistada seda, et tema dementsus süvenes aju difuusse vigastuse tulemusena. Kannatanu V G sai tervisekahju
  2. detsembril 2018.a ja sellest ajast on möödunud umbes 10 kuud. Tunnistaja V G ütles, et enne toimunust, vennal oli osaline töövõime ja tema mälu oli parem. Seega kohus arvab, et eeltoodud kannatanu tervise puudused tõi kaasa selle, et V G elukvaliteet on muutunud oluliselt halvemaks. Mittevaralise kahju suuruse määramisel tuleb arvestada järgmisi kuriteo toimepanemise asjaolusid. Peale seda, kui süüdistatav lõi vähemalt 15 korda kannatanut pea piirkonda, ta jättis 15 1-19-3785 kannatanu voodi lamama ning ei võtnud tarvitusele meetmeid selleks, et kohe kannatanut aidata. Suure tõenäosusega, et kui tunnistaja G ei oleks tulnud korterisse ega kutsunud kiirabi, siis kannatanu terviseseisundi jaoks saabuksid veelgi raskemad tagajärjed. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuste tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik summa. Mõistlik summa on aga määratlemata mõiste ning seda tuleb sisustada eelkõige läbi kuriteo asjaolude ja kannatanu läbielamiste. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et süüdistatav tekitas kannatanu V G hulgaliselt kehavigastusi peas, kus paiknevad elutähtsad organid. Nimelt näo- ja ajukoljuluude hulgimurd, põrutushaavad näol ja peas ja verevalumid peaaju kelmete all. Kannatanu näol ja peas on tuvastatud 15 haava. Vigastused nõudsid operatiivset sekkumist. Kohtuarstlik ekspert järeldas, et need vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuse tekitamise hetkel, põhjustavad eluohtlikku tervisekahjustuse. Tegemist on kehavigastustega, milliste tagajärjed võivad mõjutada kannatanu elukvaliteeti. Lisaks tuleb arvestada kannatanu hingeliste üleelamistega ja juhtunust taastumisega. Kiirabi tuvastas kohal, et kannatanu oli desorienteeritud, esines teadvusekaotus, sõnaline kontakt puudus. Kannatanu viibis ravimisel SA-s Narva Haigla anestesioloogia ja intensiivravi ning traumatoloogia osakondades alates 16.12.2018.a kuni 28.12.2018.a. Lõplik kliiniline diagnoos: Lahtine peahaav. Aju difuusne vigastus. Kohus arvab, et süüdistatava Lvovi süülise käitumisega oli kannatanu V G tekitatud suurt füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Arvestades V G tekitatud vigastuste raskust ja sellega tekitatud valu, kannatuste suurust, rikkumise raskust ja ulatust, vigastusega kaasnenud elukvaliteedi langust aga samuti väljakujunenud kohtupraktikat, leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on õiglane süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 5000 eurot. Kohtu seisukohal on antud summa põhjendatud, mõistlik ning kooskõlas ühiskonna heaolutasemega. VI. Menetluskulud

§ 180lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisi tegemisega seotud kulud.

§ 180

lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Vladimir Lvovilt väljamõistmisele sundraha summas 1350 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 alusel kuulub Vladimir Lvovilt väljamõistmisele ka 8628 (kaheksa tuhat kuussada kakskümmend kaheksa) eurot 28 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks.

§ 180

lg 3 alusel jätta osa (pool) menetluskuludest summas 4989 (neli tuhat üheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot 14 senti riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 16 1-19-3785 Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja

§-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Kool Rahvakohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.