1-18-8124/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8124 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Priputnõi (isikukood 38702140236) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond Vladimir Priputnõile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 54 eurot (sealhulgas käibemaks 9 eurot).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vladimir Priputnõilt Eesti Vabariigi kasuks välja 54 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtu
10. märtsi
11. a otsusega tunnistati Vladimir Priputnõi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on
12. oktoober 2018 ja lõpp
13. aprill
15. Tartu Maakohtu
16. märtsi
17. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
18. Maakohtu määruse kohaselt soovib V. Priputnõi minna esmalt elama Jõhvi rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond, kuna soovib loobuda narkootikumide tarvitamisest. Antud keskuses on olemas kõik eluks vajalik ning sobivad tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks. Pärast keskusest lahkumist plaanib ta minna elama tagasi ema juurde Tallinnasse. Kinnipeetava ema kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et on nõus kinnipeetavat toetama. Seega on V. Priputnõil head suhted lähedastega. Samas oli kinnipeetava ema toetav ka enne vangistust. See ei hoidnud V. Priputnõid uute kuritegude toimepanemisest eemal. Seega ei ole ka käeoleval hetkel võimalik antud asjaolule suurt kaalu omistada.
19. Maakohtu hinnangul on positiivne, et V. Priputnõi on läbinud tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Läbiviija tagasiside kohaselt osales V. Priputnõi programmis aktiivselt ja tegi alati ülesanded ära. Eeltoodu ei anna alust arvata, et süüdlasest lähtuv uute kuritegude risk on väga madal. V. Priputnõi kannab materjalidest nähtuvalt
20. vangistust. Isikut on enamasti karistatud varavastaste kuritegude eest. Ühel korral varem on teda karistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning juhtimisõiguseta ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevat karistust kannab ta narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguse eest. Varasemad karistused ja ennetähtaegsed vabastamised ei ole V. Priputnõile mõju avaldanud.
21. V. Priputnõil on üks kehtiva distsiplinaarkaristus. See viitab isiku suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada ja reeglitele alluda. Kui kinnipeetaval on raskusi vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäoline, et ta ei suuda vabaduses seaduskuulekalt käituda. Ka vangla iseloomustus V. Priputnõi hoiakute ja käitumise kohta on murettekitav. Vangla on märkinud, et kinnipeetav paneb kuritegusid toime impulsiivselt. Ta on tegutsenud peamiselt hetkevajadustest lähtuvalt, grupi mõjul ja tagajärgedele mõtlemata ning pannud toime ühiskonnale ohtlikke tegusid. V. Priputnõi analüüsioskus on nõrk. Ta tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt. V. Priputnõil on ka varasemalt olnud seadusekuulekad eesmärgid, plaan tööle minna ja hoiduda vanematele mure põhjustamisest, kuid ta ei ole suutnud neid eesmärke ellu viia.
22. Kuigi materjalidest nähtuvalt on V. Priputnõi soovinud osaleda rehabiliteerivates programmides, ei ole ta suutnud oma käitumist kontrollida ning rikkunud kaks korda vangla distsipliini. Eelnev viitab isiku nõrgale tahtejõule ning näitab, et ta ei pruugi ka seekord suuta vabanemise järel uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Sellele viitab ka tahtmatus teha tööd. Vangistusasutus märgib, et V. Priputnõi suhtub vanglas töötamisse valikuliselt ning välistatud ei ole subkultuurilised seisukohad. Samuti ei näita tahet töötada vabaduses viibitud aeg. Vangla märgib, et kinnipeetav avaldas viimases vestluses, et ei töötanud enne käesolevat vangistust, kuna ei tahtnud seda teha. Rahaliste raskuste korral toetas V. Priputnõid ema, kelle juures ta elas. V. Priputnõil on rahalisi nõudeid ligi 18000 eurot ning vabanemisfondis 170 eurot. Vangistusasutuse iseloomustusest nähtub seegi, et kinnipeetav ei oska öelda, mida ta Jõhvis tegema hakkab ega ole Töötukassas arvele võtmises kindel. Taoline olukord võib üsna kiiresti viia endisele kuritegelikule teele.
23. Arvestades V. Priputnõi varasemat elukäiku ja käitumist vangistusasutuses, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud. Kohus ei ole kindel selles, et käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, rehabiliteerivates tegevustes osaledes, tööle asudes), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja suutlikkust elada edaspidi uute kuritegudeta. 2 MÄÄRUSKAEBUS
24. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Priputnõi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja V. Priputnõi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada.
25. Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult arvestanud vaid V. Priputnõi eelneva elukäiguga ning jätnud tähelepanuta süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Tartu Vangla polt väljastatud iseloomustuse kohaselt on V. Priputnõi vangistuses läbinud tagasilanguse ennetuse tugigrupi. V. Priputnõi osales grupis aktiivselt ning tema suhtumist peeti heaks. V. Priputnõi selgitas kohtuistungil, et soovib vabanemise korral minna esialgu elama Jõhvi linnas asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Nimetatud rehabilitatsioonikeskus on valmis süüdimõistetu vastu võtma ja nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega. Süüdimõistetu avaldas ka seda, et soovib oma narkosõltuvusest vabaneda. Rehabilitatsioonikeskuse tugi ja senisest tutvusringkonnast eemale hoidmine aitavad eesmärgi saavutamisele kaasa. Eeltoodu näitab, et süüdimõistetu on teadvustanud oma probleeme ning soovib neist vabaneda. Elektrooniline valve tagab kontrolli V. Priputnõi käitumise üle.
26. V. Priputnõi poolt toime pandud kuriteod on olnud seotud süüdimõistetu haigusliku sõltuvusega narkootilistest ainetest. Ta ei ole olnud vägivaldne. Vangla hinnangul seisneb V. Priputnõi ohtlikkus selles, et ta võib panna toime uusi narkootilise aine käitlemise ja tarvitamisega seotud kuritegusid. Ennetähtaegse vabanemise korral on kohtul võimalik panna V. Priputnõile kohustusi, mis tagavad ravi ja rehabilitatsiooni läbimise ning sotsiaalprogrammides osalemise. V. Priputnõi on motiveeritud seaduskuulekalt käituma ja narkootikumide tarvitamisest hoiduma. Kriminaalhooldus ja elektrooniline valve kindlustavad nimetatud kohustuse täitmise ja tagavad selle, et isik uusi kuritegusid toime ei pane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult V. Priputnõi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
28. Ringkonnakohus jätab maakohtu põhjendustest välja viited sellele, et V. Priputnõi viibib vanglas
29. korda ning teda on vangistuse ajal kaks korda distsiplinaarkorras karistatud. Kuna V. Priputnõil on kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt neli kehtivat kriminaalkaristust ja üks kehtiv distsiplinaarkaristus, ei ole maakohtu viited kustunud karistustele kohased. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus V. Priputnõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt.
30. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus on tuginenud vaid süüdimõistetu eelnevale elukäigule ja jätnud positiivsete asjaoludega arvestamata. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on põhjalikult analüüsinud ka süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgseid elutingimusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Priputnõi käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et ta ei ole valmis katseaja nõudeid täitma. Kehtiv distsiplinaarkaristus vangla kodukorra rikkumise eest näitab, et V. Priputnõi ei suuda reegleid järgida ja võib vabanemise korral kriminaalhoolduse nõudeid rikkuda. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V. Priputnõi on impulsiivne ning tal on raske oma probleeme 3 objektiivselt hinnata ja lahendada. Tema tervist, väärtushinnanguid ja hoiakuid on mõjutanud pikaajaline sõltuvus narkootikumidest.
31. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Priputnõi isik, varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. V. Priputnõid on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab karistust narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguse eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise peamiseks riskiteguriks on pikaajaline sõltuvus narkootikumidest. V. Priputnõi on ka varem püüdnud sotsiaalprogrammide abil sõltuvusest vabaneda, kuid see pole õnnestunud. Ta on vanglast vabanemise järel kiirelt varasema eluviisi juurde tagasi pöördunud. Seetõttu pole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et V. Priputnõi suudab seekord vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduda ja õiguskuulekaks jääda. Kolleegium nõustub eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates maakohtuga, et V. Priputnõi käitumismustri muutmiseks on vajalik vanglas range järelevalve all karistuse kandmise jätkamine ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik.
32. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
33. V. Priputnõi kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 50 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 54 eurot (sh käibemaks 9 eurot).
34. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
35. juuli
36. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 54 eurot (sh käibemaks 9 eurot), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel V. Priputnõilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus