KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 12. mai 2020 1-19-6153

) § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning karistati teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. Sama kohtuotsusega tunnistati J. Vukkert süüdi

§ 3312

järgi ja karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti J.

Vukkertile nende kuritegude eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 3 päeva, mil J.

Vukkert oli 19.-21.05.2019. a kahtlustatavana kinni peetud, ning loeti, et karistusest jääb kanda veel 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel hakati J.

Vukkerti karistusaega arvestama alates 01.07.

1. a. Kohtuotsus jõustus 19.09.
2. a. Karistusaeg lõpeb 28.06.2021
3. Vangla ja prokuratuur ei toeta J. Vukkerti vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.
4. Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrusega jäeti J. Vukkert karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et J. Vukkerti kuritegelik aktiivsus on olnud suur. Teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude (isiku-, rahvatervisealaste jt süütegude) toimepanemise eest. Ta kannab mitmendat reaalset vangistust. Praegust vangistust kannab J. Vukkert mh kolme kehalise väärkohtlemise eest, mis olid toime pandud elukaaslase suhtes. Ka eelmine vangistus mõisteti talle sama kannatanu suhtes toime pandud vägivallategude eest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud J. Vukkerti puudulik probleemilahendusoskus, samuti halb enesevalitsus ning toimetulematus impulsiivsusega. Soodusteguriks võib olla ka alkoholi tarvitamine ning sellega kaasnev agressiivsus. Eelnevalt kirjeldatu osutab J. Vukkerti kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ta ei suuda varasematest kogemustest õppida ega allutada end ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Lisaks ei oska ta kontrollida oma emotsioone ega lahendada probleeme ja konfliktsituatsioone seaduskuulekaid viise kasutades. Äärmiselt negatiivne on see, et J. Vukkert ei hooli ka oma tegevuse tagajärgedest (nt kannatanule tekitatud vigastustest või sellest, et vägivallasituatsiooni näeb pealt laps, keda see ilmselgelt negatiivselt mõjutab). Sellised ilmingud viitavad kohtu hinnangul suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkab J. Vukkert oma endist elustiili ning paneb toime uued kuriteod.
2. Lisaks ei ole J. Vukkert veel läbinud sotsiaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, mis on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Ehkki kohus ei pane J. Vukkerti puhul nende läbimisest saadavale kasule väga kõrgeid ootusi – J. Vukkert on varemgi läbinud paarisuhtevägivalla vähendamise programmi, kuid on sellele vaatamata jätkanud oma varasemat käitumismustrit ning pannud sama isiku suhtes toime uued vägivallateod, – ei saa programmide mõnetist parandavat mõju siiski ka välistada ning sellest tulenevalt oleks soovitav, et kinnipeetav need enne vanglast vabanemist läbib.
3. Positiivne on see, et J. Vukkert on vanglas seniajani käitunud õiguskuulekalt. Samas ei tuleks sellelegi tuleviku prognoosimisel kuigi suurt kaalu omistada, kuna ka eelmise vangistuse kandmise ajal käitus J. Vukkert õiguskuulekalt. Ometi pani ta vabanedes toime uued kuriteod. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et J. Vukkerti puhul on uute, iseäranis just vägivallakuritegude toimepanemise oht liiga suur, mistõttu ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. MÄÄRUSKAEBUS
4. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega J. Vukkert tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada.
5. Kohus on jätnud arvestamata mitmed asjaolud. J. Vukkert on kõiki ettekirjutusi järginud. Kriminaalhooldaja kinnitusel saab ta sotsiaalprogrammid läbida ka vabaduses. Vangistuses ei ole olnud J. Vukkertile pakutud võimalust programmi individuaalselt läbida. J. Vukkertil on vabanedes töökoht, mille kohta ta esitas kontaktisikule ka tõendi, ent viimase lohakuse tõttu läks see kaduma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu

1. aprilli
2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
3. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus J. Vukkerti ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii J. Vukkerti uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks kohus ei pidanud isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid tema ennetähtaegse vabastamise küsimusel määravaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus J. Vukkerti vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et J. Vukkert suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks. 12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 3