Obsah (5)

§ 121§ 114§ 141§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-6016 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlus

§ 121

järgi 3 aasta vangistusega ja

§ 114p-de 1, 4 järgi 20 aasta vangistusega.

Süüdistuses

§ 141lg 1 järgi mõisteti Ü.

Toper õigeks.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Ü.

Toperile liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, ja lõplikuks karistuseks mõisteti 20 aastat vangistust, mille kandmise algust loeti alates kinnipidamisest 25.11.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 24.11.
3. Tartu Maakohtu 13.04.2020 määrusega jäeti Ü. Toper ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. Maakohtus istungi toimumise ajaks oli Ü. Toper mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 13 aasta 4 kuu, s.o üle 2/3 mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 24.11.2026 (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.

1. Vangla iseloomustuse ning isiku kinnituse kohaselt oleks tal vabanemise korral võimalus elama asuda aadressil XXX, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on pisikese eramajaga, mille on suures osas isik ise üles ehitanud ja talle sobivaks remontinud. Majas üks kööktuba, väljas välikäimla. Samal kinnistul asub ka saun, mille kasutamise võimalused on isikul samuti olemas. Antud pinnal käesolevalt keegi ei ela. Seega on isikul kindel elukoht, mis on isiku ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.
2. Kinnipeetav kannab neljandat vanglakaristust ning seda mõrvade eest, mille toimepanemise viis näitas üles erakordset julmust inimelu suhtes. Mida raskema kuriteoga on isiku puhul tegemist, seda kriitilisemalt tuleb kohtul suhtuda võimalikesse ohuteguritesse, mis viitavad isiku poolt vabaduses uue kuriteo toimepanemise võimalusele. Kinnipeetava puhul on positiivne, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning ta on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes: - 16.04.2018 – 15.05.2018 osales programmis Eluviisitreening. Läbiviija tagasiside: varasemalt (enne vangistust) oli tal probleeme alkoholiga ja oli ka liigtarvitamist. Kuna isik on olnud pikalt vanglas, siis alkoholi tarvitamisega seotud asjaolusid on raskem analüüsida. Isik oskab hästi välja tuua enda jaoks riskantseid olukordi ning saab aru hädaabiplaani vajalikkusest. Eesmärgiks on alkoholi tarbimist vähendada, kuna mõistab tagajärgi, mis alkoholi tarvitamine on talle toonud; - 07.10.2019 – 02.12.2019 läbitud sotsiaalprogramm Õige hetk. Läbiviija andis hinnangu: eelvestlusel pakkus isikule peamiselt huvi enesevalitsuse teema. Probleemide kontrollküsimustikust kerkisid probleemsete valdkondadena esile alkohol ja sotsiaalsed suhted. Isik nõustus, et mõlemad valdkonnad, eelkõige alkohol, on olnud seotud ka kuritegudega. Isik soovib selja taha jätta alkoholi tarvitamise ja n-ö kehva seltskonna, kellega koos istudes/alkoholi tarvitades on olnud tülid kerged tekkima. Lõõgastumiseks kavatseb ta edaspidi kasutada metsas jalutamist ja tervisesporti; - omandas 2013/2014 keevitaja eriala; - osaleb vangistusasutuse tööhõives. Tööülesandeid täidab kohusetundlikult, distsipliiniga probleeme pole. Töötamine aitab säilitada tema tööharjumust ja majanduslikku iseseisvust ning võimaldab tasuda haginõudeid. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust siiski kinni pidada kehtivatest reeglitest ranges keskkonnas. 2.
3. Maakohus luges positiivseks ka selle, et kinnipeetaval on vabanemisfondis 1752 eurot. Samas on tasumata nõudeid 13000 euro ulatuses. Töökoht on olemas OÜ Hauakivid, kus töötas mitteametlikult ka enne vangistust. Kuigi on positiivne, et kinnipeetaval on vabaduses toetav tööandja, kuid tubli töömees oli ta seal firmas ka enne vangistust. Sellegipoolest pani isik toime jõhkrad kuriteod, mistõttu ei saa töökoha ja sissetuleku olemasolu vangistusjärgselt üle tähtsustada. 2.
4. Kuigi maakohus nentis, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht olemas, siis õnnestunud valikuks seda pidada ei saa. Ü. Toper läheks elama vangistuseelsesse elukohta. Üldjuhul peab kohus oma alalisse elukohta naasmist toetavaks asjaoluks, sest sel juhul saaks inimene olla talle tuttavas keskkonnas ja temaga koos elavad talle tuttavad inimesed avaldaksid talle positiivset mõju. Paraku hakkab süüdlane seal elama üksi, toetavad lähedased tal puuduvad. Tugiisiku määramist pole pidanud vajalikuks, leides, et endise tööandja poeg on talle piisavaks toeks. Siit aga võib tuleneda, et kinnipeetav võib vabanedes jääda sotsiaalsesse isolatsiooni ning kriminaalkorras karistatutest või alkoholi kuritarvitavatest isikutest võivad saada jällegi Ü. Toperi sõbrad. Maakohtu hinnangul oleks parim variant leida rehabilitatsioonikeskus, kus oleks tagatud järelevalve ja nõustamine ning igakülgne abi ühiskonda naasmiseks, näiteks Lootuse küla või Pärnus asuv Samaaria keskus. Selline järkjärguline ühiskonda adapteerumine hoiaks süüdimõistetut ilmselt kuritegevusest paremini 2 eemal ning oleks ka abiks taasühiskonnastumisel. Kokkuvõtvalt võib siiski nentida, et süüdlase elutingimused vabaduses ei oleks ideaalsed, aga siiski võib neid pidada rahuldavaks. 2.
5. Vangistatu alkoholiprobleemi osas võib väita, et süüdlase käitumise põhjal vanglas saab loota, et ta ei hakka enam alkoholi (kuri)tarvitama. Mõningane oht selleks siiski on. See tuleneb tõsiasjast, et Ü. Toper tarvitas alkoholi enne vanglasse sattumist aastaid ja tal oli tugev alkoholsõltuvus. Nimelt on ta viibinud vene ajal vangistuses kahel korral alkoholi sundravil ja peab seda ilma inimese sisemise soovita mõttetuks. Sõpruskond koosnes alkoholi tarvitavatest isikutest ning vägivaldsed kuriteodki on toime pandud alkoholijoobes. On võimalik, et vanglakeskkonnast väljapääsemise korral pääseb see sõltuvus halbade asjaolude kokku sattumisel uuesti maksvusele. Seetõttu vajaks kinnipeetav katsejaks siiski spetsialisti või tugiisiku tuge. Sellise soovi/tahte olemasolu kinnipeetaval ei tundunud olevat. 2.7.

§ 76lg 4 kohustab kohut arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid.

Ü. Toper kannab karistust kahe mõrva eest piinaval ja julmal viisil ning kolme kehalise väärkohtlemise episoodi eest. Seega on tegemist üliraskete kuritegudega. Kannatanuks olid naisterahvad. Ühe kannatanu surnukeha jäigi leidmata. Kinnipeetava kahjuks räägib ka asjaolu, et ta ei sooritanud neid kuritegusid ühel õhtul paljude halbade asjaolude kokkulangemise tõttu ja et muudes olukordades need aset leida ei võiks. Vahe esimese ja teise tapmise vahel oli kaks aastat. Paar päeva pärast esimest tapmist süüdimõistetu kehaliselt väärkohtles oma elukaaslast ning rasedat naist. Süüdlase poolt toimepandut saab iseloomustada kui absoluutselt ükskõikset suhtumist kaasinimeste elu ja tervisesse. Niisuguste kuritegude puhul saaks inimese vabastada vaid siis, kui uute kuritegude aset leidmise oht oleks ülimadal. Sellise ülimadalale retsidiivsusele viitava prognoosi saab teha vaid väga erandlike asjaolude korral, selliseid aga kohus ei tuvastanud. Ü. Toper on küll käitunud range järelevalvega tingimustes valdavalt normikohaselt, kuid ei saa kindel olla, et see jätkub nii ka vabaduses. Maakohus ei näinud hetkel sellist motivatsiooniallikat, mis hoiaks või soodustaks tema hoidumist kuritegelikult teelt eemal. Vangistusasutus on välja toonud, et kinnipeetaval on probleeme empaatiavõimega, mida kinnipeetav ei tunnista. Isikul on puudunud soov toimepandut analüüsida, on väitnud, et ei mäleta viimaste vägivaldsete kuritegude toimepanemisest tugeva alkoholijoobe tõttu midagi, mistõttu ei ole üldse kindel, kas ta need üldse toime pani. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt see aga pole võimalik, sest kinnipeetav nägi vaeva kuritegude varjamisega, mis näitab süüdlase täit teadlikkust toimepandust. 2.

1. Samas ei välistanud maakohus Ü. Toperi ennetähtaegset vabastamist mõnel järgmisel ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumisel. On täiesti võimalik, et mõnel järgmistest kordadest saab kinnipeetava eeskujuliku käitumise põhjal vanglas, mis on selleks ajaks kestnud veelgi kauem kui tänaseks, jõuda järeldusele, et kinnipeetava retsidiivsusoht on tema ennetähtaegse vabastamise õigustamiseks ülimadal. Samuti on vabanemisjärgne keskkond sobilik ülipikas vangistuses viibinule ja igapäevane nõustamine, abi ja järelevalve tagatud. Samuti märgib maakohus, et Ü. Toper on isik, kes võiks järgmisel ennetähtaegse vabastamise arutamisel kaaluda vabatahtlikule elektroonilisele valvele allumist, kuna elektrooniline valve võimaldaks parema järelevalve isiku üle vangistuse järel ning pakuks ka lisatuge vabadusega kohanemisel. Määruskaebus
2. Tartu Maakohtu 13.04.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Ü. Toper, kes palub erapoolikult uuesti üle vaadata ennetähtaegne vabastamine. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Süüdimõistetu määruskaebusest tuleneb, et mõningatele asjadele antud hinnang on oletuslik ja moonutatud on tegelikke asjaolusid, mis on maakohtule esitatud. 3 Süüdimõistetu toob välja, et ta on teinud kõik endast oleneva, et tal oleks võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Tal on olemas vabaduses kindel elu- ja töökoht, mis ei pruugi edasiselt nii jääda. Tartu Vangla on esitanud teadlikult eksitavat infot hagide osas – tasuda on vaja ainult 2500 eurot ja seda aasta jooksul. Ü. Toper on nõus täitma kõiki talle pandud kohustusi. Alkoholi tarvitamist puudutav on lausvale. Maakohtu hinnang, et süüdimõistetu hakkab jooma, on vale, oletuslik ning inimese teadlik sildistamine alkohoolikuks. 13 aastat ei ole Ü. Toper alkoholi tarvitanud. Varasemad karistused on mõistetud ENSV ajal ja tugineda nendele ei saa, ka on need loetud annulleerituks. Ü. Toper loodab, et asja erapoolikult läbi vaadates ei loo kohus oma otsust pelgalt oletusele ja mõistab, et karistust edasi kandes ei pruugi süüdimõistetu vabanedes saada tööle ja omada kindlat elukohta. Lisaks leiab Ü. Toper, et ta ei peaks elama asuma rehabilitatsioonikeskusesse, kus teda ümbritseksid teised kurjategijad ja alkohoolikud ning leiab, et ta on ise suuteline oma eluga edasi minema. Ü. Toper loodab, et talle antakse võimalus oma elu muuta ja edasi minna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale. Süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmine oli põhjendatud ning esitatud määruskaebus jääb edutuks.
4. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asju, jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebuses esitatud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. 6. Määruskaebuses korratakse veelkordselt üle maakohtu poolt arvestatud positiivsed asjaolud, need on individuaalse täitmiskava alusel toimunud tegevused ja elu- ning töökoha olemasolu. Küll ei anna nende asjaolude ülekordamine neile täiendavat kaalu. Maakohus on arvestanud neid kui süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Tegemist on küll faktiliselt positiivsete asjaoludega, kuid tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Nagu maakohus välja on toonud, olid süüdimõistetul need tingimused täidetud ka enne vangistust, kuid need ei ole hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on Ü. Toperil nõudeid 13 000 eurot ja vabanemisfondis 1752,00 eurot. Süüdimõistetu hinnangul on see väär ning tal on nõudeid 2500 eurot ja need tuleb tasuda aasta jooksul. Seejuures tõendeid selle väite kinnitamiseks esitatud ei ole. Küll peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et süüdimõistetu ei ole viimaseid kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, seega sellele 4 asjaolule ei ole vaja ka ülemäära suurt kaalu anda. Majanduslik seis ei ole mõjutanud süüdimõistetu kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo toimepanemine on alati üksnes tõenäosus ning 100% seda väita ei ole võimalik. See aga ei tähenda, et tegemist oleks oletustega, sest uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kujuneb siiski süüdimõistetut, tema käitumist ja toimepandud kuritegu arvestades. Süüdimõistetu toob välja, et ta on teinud kõik, et tal oleks võimalik ennetähtaegselt vabaneda, kuid mõneti jääb sellest arusaamatuks, kas see tähendab ka seda, et süüdimõistetu on kardinaalselt oma käitumist valmis muutma ning ta ei pane enam kuritegusid toime. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-17 tuleneb, et isiku edasisist õiguskuulekat käitumist hinnatakse esmajoones selle kaudu, kuidas isik on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud, arvestada tuleb esmajoones ka, kas süüdimõistetu on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid ning seejärel veel hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Seega asjaolu, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud täitmiskavas ettenähtud tegevusi ning tal on elu- ja töökoht, ei too automaatselt kaasa süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamist. Selline käsitlus irduks otseselt ka

§ 76lg-s 4 sätestatust.

Maakohus on analüüsinud sellest tulenevalt vabastamise materiaalsete eelduste täidetust ning on põhjendatult leidnud, et need eeldused on täitmata. Sisuliselt ei ole ka määruskaebuses toodud argumente, mis seaksid kahtluse alla maakohtu järeldused. See on positiivne, et süüdimõistetu on sõnas valmis oma käitumist muutma ning mitte enam alkoholi tarvitama, kuid tuleb arvestada ka seda, et süüdimõistetu enne vangistust on alkoholi kuritarvitanud, vangistuses alkoholi tarvitamine võimalik ei ole ning vabaduses on n-ö ahvatlusi märkimisväärses koguses rohkem kui range järelevalve tingimustes. Maakohus ei ole tuginenud süüdimõistetu varasematele kustunud karistustele, mis on vangla iseloomustuses välja toodud. Küll on süüdimõistetu poolt maakohtu istungil välja toodud ja tulenevalt sellest ka maakohtu poolt arvestatud asjaolu, et Ü. Toper kannab neljandat reaalset vanglakaristust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus välja toonud selged põhjendused, miks isik vajaks täiendavat tuge ning rehabilitatsioonikeskusesse või teatud tugivõrgustikku vabanemine tuleks pärast pikaaegset vangistust sisuliselt lähivõrgustikku mitteomavale isikule kasuks. Vangla iseloomustusest tulenevalt on tööandja perekond olnud osa ka varasemalt süüdimõistetu lähiringist, kuid ei ole üksi suutnud motiveerida süüdimõistetut seaduskuulekale teele. Mõneti on kummastav ka süüdimõistetu suhtumine, kus vestlustes empaatiavõime arendamise eesmärgil on psühholoogi sõnul kinnipeetav väljendanud, et tal empaatiavõimega seoses kaebusi ei ole. Küll räägivad vastupidisest toimepandud kuriteo asjaolud, mida maakohus on põhjalikult käsitlenud. Käesoleval ajal puudub kohtutel veendumus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud, uute kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne ning kriminaalhooldusega oleks võimalik maandada uue kuriteo riske miinimumini. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 13. aprilli 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 5