← Eesti

2-18-4755/18

Obsah (16)§ 146§ 158§ 153§ 22§ 169§ 173§ 162§ 168§ 165§ 29§ 65§ 23§ 170§ 171§ 172§ 175

2-18-4755 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 13. mai 20

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on teostatud järgnevad

§-s 146 nimetatud väljamaksed kokku summas 935,67 eurot: 1) Panga teenustasu 0,16 eurot 2) Ajutise halduri tasu 864 eurot 3) Ajutise halduri kulud 71,51 eurot Pankrotihaldur märgib, et 30.04.2018. a kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Martin Krupp töötasu summas 864 eurot (sh käibemaks) ning kuluhüvitisena 71,51 eurot. 3

(9)2-18-4755

§ 158

lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.

§ 158

lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses on halduril tekkinud järgnevad kulud kokku summas 180,61 eurot: Kütusekulu 22,21 eurot ja kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud 158,40 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 1035 eurot, millele lisandub käibemaks 207 eurot, kokku 1242 eurot Saneerimismenetluse OÜ kasuks; Pankrotimenetluses puuduvad piisavad vahendid pankrotihaldurile kogu ulatuses tasu maksmiseks, mistõttu palun määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotihaldur koostas 10.03.2020. a jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 23.03.2020. a määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 3 võlanõuet kogusummas 34 324,64 eurot järgmiselt: I järk

§ 153lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 34 324,64 eurot järgmiselt: Nõude esitaja

  1. x x x kokku Nõude eurodes 28 505,46 50 5 769,18 34 324,64 summa järk II II II Jaotise % 83,05% 0,15% 16,80% 100% III järk

§ 153lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud.

  1. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid.
  2. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.
  3. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Viru Maakohtu 30.04.
  4. a kohtumäärusega kuulutati välja X Xi pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 29.05.
  5. a. 23.08.
  6. a toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 3 nõudeavaldust kogusummas 34 324,64 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. 10.03.
  7. a koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Viru Maakohus kinnitas 4

(9)2-18-4755 23.03.
  1. a määrusega. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu x OÜ-lt, x OÜ-lt ja x OÜlt.
  2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Nõude esitaja Saamata jäänud summa eurodes 28 505,46 järk Jaotise %
  3. x Nõude summa eurodes 28 505,46 II 83,05%
  4. x 50 50 II 0,15%
  5. x 5769,18 5769,18 II 16,80%
  6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada.
  7. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva aruande punktis
  8. Maksejõuetuse põhjus Võlgnik on pankrotihaldurile selgitanud, et majanduslikult raskesse olukorda sattus seoses x OÜ majandustegevuse lõpetamisega. Osaühing on äriregistrist kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel 18.05.
  9. a. Võlgnik oli nimetatud osaühingu osanik ja juhatuse liige. Võlgniku selgituste kohaselt soetas osaühing liisingulepingute abil veokeid koos haagistega ning võlgnik oli osaühingu poolt sõlmitud erinevates liisingulepingutes käendajaks. Alates
  10. a jäi osaühingul tööd vähemaks, millest tulenevalt ei olnud võimalik enam liisingumakseid tasuda. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 kohaselt.

Võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud enda võimalustega kohustusi täita, mistõttu võib tegemist olla hooletu finantskäitumisega. Võlgniku suhtes oli kuni pankroti väljakuulutamiseni käimas neli täitemenetlust, milledest varaseim oli algatatud

  1. a, mis näitab, et võlgnik ei ole pikema aja jooksul suutnud võlakohustusi täita. Võlgnik oli äriühingute x OÜ ja Oü x poolt sõlmitavates liisingu- ja müügilepingutes käendajaks. Äriühingu x OÜ majandustegevus on lõpetatud ning osaühing on äriregistrist kustutatud 18.05.
  2. a. OÜ x majandustegevus on samuti lõpetatud ning osaühing on äriregistrist kustutatud 30.01.
  3. a.
  4. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt

§ 169

ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Haldur korraldas 23.08.

  1. a nõuete kaitsmise koosoleku, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.08.
  2. a. Võlgnik on avaldanud et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. 5

(9)2-18-4755 Pankrotihaldur teatab, et pankrotimenetluses puudub vara pankrotihaldurile kogu ulatuses tasu maksmiseks. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt

§ 158lg 6 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks.

Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2000 eurot. Juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu palub pankrotihaldur: 1. lõpetada X X, pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku

§-is 146 sätestatud väljamakseteks;

  1. nimetada raugemise määruses rahuldamata nõuded pankrotimenetluses,
  2. vabastada pankrotihaldur Martin Krupp X Xi pankrotihalduri kohustustest;
  3. otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine;
  4. määrata pankrotihaldurile lõplik tasu summas 1 035 eurot, millele lisandub käibemaks 207 eurot, kokku 1242 eurot Saneerimismenetluse OÜ kasuks;
  5. Määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest halduri büroo (Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, arveldusarvele nr X Swedbank AS) kasuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgniku tuludeks on olnud töötasu x OÜ-lt, x OÜ-lt ja x OÜ-lt. Kinnipidamisi on tehtud vastavalt TMS § 130 kokku sumas 1847,59 eurot. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda ja müüa. Puuduvad vahendid pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus 28.04.2020 määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi tasumist summas 2000 eurot tähtajaga 11.05.2020. Deposiiti ei ole tasutud. 6

(9)2-18-4755 Kohus leiab, et X Xi (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud enda võimalustega kohustusi täita, mistõttu võib tegemist olla hooletu finantskäitumisega. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud ning väljamaksmata jäänud 3 võlanõuet kogusummas 34 324,64 eurot. Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Martin Krupp halduri ülesannete täitmisest.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 65

11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Lähtuvalt

§ 23

lg 1 tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23lg 3 sätestab ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 96 eurot.

Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 11,5 tundi, ühe tunni tasuks on 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb kinnitada panktorihaldurile lõplik tasu summas 1035 eurot, millele lisandub käibemaks 207 eurot, kokku 1242 eurot Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole. Pankrotihaldur palub määrata tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest halduri büroo kasuks. Kohus leiab, et pankrotihalduri ajakulu 11,5 tundi seoses pankrotimenetluse läbiviimisega on põhjendatud. Ühe tunni tasu 90 eurot on mõistliku suurusega. Kohus kinnitab pankrotihalduri 7

(9)2-18-4755 tasuks 1035 eurot väljamaksmisega pankrotihalduri büroo kasuks, seega lisandub tasule käibemaks 20% 207 eurot. Pankrotihaldur taotleb määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras koos käibemaksuta summas 476,40 eurot riigi vahenditest hüvitamist. Alates 29.03.2019 kehtib

§-s 65 lg 11 uues redaktsioonis ja selles puudub menetlusabi taotlemise võimalus. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, pankrotihalduril on õigus saada tasu. Seega tuleb

§ 65

lg 11 alusel hüvitada riigi vahenditest pankrotihaldurile Martin Kruppile pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigituludesse välja. Tasu väljamaksmine tuleb määrata pankrotihalduri büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole. Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 638 eurot, millele lisandub käibemaks 127,60 eurot, kokku 765,60 eurot kuulub väljamõistmisele võlgnikult. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine Vastavalt

§ 169

võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt

§ 170

lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 170

lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis

§ 171

lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

§ 172

lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur korraldas 23.08.

  1. a nõuete kaitsmise koosoleku, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.08.
  2. a. Võlgnik on avaldanud, et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et kuna võlgnik on avaldanud pankrotihaldurile, et soovib ise täita usaldusisiku kohustusi ning võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes, on põhjendatud tulenevalt 8

(9)2-18-4755

§ 172

lg 6 jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 172

lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 173

lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 172

lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.