← Eesti

3-20-776/4

Obsah (8)§ 2§ 37§ 121§ 4§ 43§ 44§ 38§ 45

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-776 Määruse kuupäev 29. aprill 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Nikolai Lebedevi (Lebedev) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada plastkarp m

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest ilmneb, et Tartu Vangla tegi kaebaja

  1. aprilli
  2. a vaide nr 1-11/231-1 osas otsuse
  3. aprillil 2020, tagastades kaebaja vaide. Kohus selgitab, et vaide tagastamise otsus, millega jäeti vaie sisuliselt läbi vaatamata, ei ole haldusakt, vaid toiming. Kuna

§ 37

lg 2 kohaselt on võimalik tühistada üksnes haldusakti või selle osa, ei ole seega võimalik tühistada Tartu Vangla

  1. aprilli
  2. a vaide tagastamise otsust nr 1-11/231-2, vaid kohus võib kindlaks teha selle õigusvastasuse. Arvestades eeltoodut ning kaebaja eesmärki saada soovitud plastkarp, tõlgendab kohus kaebust ning mõistab, et N. Lebedev on esitanud kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada plastkarp mahutavusega 450 ml ja Tartu Vangla
  3. aprilli
  4. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/231-2 õigusvastasuse tuvastamiseks.
  5. Kohus võtab kõigepealt seisukoha N. Lebedevi kohustamiskaebuse osas (I) ning seejärel lahendab toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlusse võtmise võimalikkuse (II). I 5.

§ 121

lg 1 p 1 näeb ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

  1. Riigikohus on märkinud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. juuni
  3. a määrus nr 3-2-1-63-07, p 8). Vangistuse täideviimise ja vanglate korraldamise funktsioonide raames on kinnipeetava õigussuhe riigiga reguleeritud avaliku õigusega, samuti on avaliku õigusega reguleeritud vanglaametnike teenistussuhe riigiga, eraõiguslik võib riigi õigussuhe kinnipeetavaga olla erijuhtudel, nt vangla poolt raviteenuse osutamisel või vangla kaupluse kaudu kaupade vahendamisel (riigivastutuse seadus § 1 lg 3 p 1, Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus nr 3-3-13-12, p 15).
  6. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  7. jaanuari
  8. a otsuse nr 3-3-1-48-12 p-s 10, et vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  9. detsembri
  10. a otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p‑d 11 ja 12). Seevastu halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste.
  11. Käesoleval juhul heidab kaebaja vanglale ette, et vangla kauplusest ostetud plastkarp on puudustega, kuna karbile oli märgitud selle mahutavuseks 450 ml, kuid tegelikkuses on see mahutavusega 400 ml. Kohus on seisukohal, et plastkarbi müügilepingu sõlmimisel kujunes vangla ja kaebaja vahel eraõiguslik suhe, mille raames asja lepingutingimustele mittevastavust saab kontrollida ja lepingu täitmise nõuet kui õiguskaitsevahendit menetleda tsiviilkohtumenetluse korras.
  12. Kuivõrd kohtu hinnangul kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe, ei kuulu tekkinud vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Seepärast tagastab kohus N. Lebedevi kaebuse osas, milles ta taotleb 450 ml mahutavusega plastkarbi väljastamist,

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. 10. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 11.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 2

  1. Kohus on tõlgendanud, et kaebaja on Tartu Vangla
  2. aprilli
  3. a vaide tagastamise otsusega nr 1-11/231-2 ehk toiminguga seonduvalt esitanud kohtule õigusvastasuse tuvastamise kaebuse.
  4. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Vastavalt

§ 45

lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

  1. Eeltoodust nähtuvalt on Tartu Vangla
  2. aprilli
  3. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/231-2 kui vaidemenetluse käigus tehtud menetlustoimingu iseseisvalt vaidlustamise võimalused halduskohtus piiratud ning sellise menetlustoimingu peale saaks esitada tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Arvestades, et kaebaja põhjendas, et tema vaie vaadati läbi valesti, kuna selles sisaldus selgesõnaliselt taotlus väljastada 450 ml mahutavusega plastkarp, on kohus seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam nõue väljastada 450 ml mahutavusega plastkarp. Sellise nõude saab kaebaja esitada maakohtule (vt käesoleva määruse p-d 8-9).
  4. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Tartu Vangla
  5. aprilli
  6. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/231-2 eraldiseisvaks vaidlustamiseks, mistõttu tagastab kohus Tartu Vangla
  7. aprilli
  8. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/231-2 peale esitatud kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

16. Kohus juhib sarnaselt ülaltoodule tähelepanu, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 17. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega ja kaebuse liitmise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus nimetatud taotlused sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.