← Eesti

2-19-5296/23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-5296 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi L. V. hagi D. V.i vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. aprill 2020 Menetlusosalised Hageja: L. V. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) D. V. (isikukood xxx, elukoht; xxx, tgeelik viibimiskoht teadmata epost: xxx) Kostja: RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada L. V. ja D. V.i abielu, mis on sõlmitud xxx.a Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr
  5. L. V.le jätta pärast abielu lahutamist perekonnanimi „V.“.
  6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ida-Virumaa EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. 1 HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
  7. 05.04.2019 maakohtule esitatud hagiavalduses palub L. V. lahutada tema ja D. V.i vahel xxx.a sõlmitud abielu. Hageja palub abielu lahutada kuna abielusuhted on lõppenud aastaid tagasi ja hageja ei pea võimalikuks nende taastamist. 15.04.2020.a kohtuistungil kinnitas hageja oma soovi abielu lahutada. Hageja selgitas, et D. V.i andmeid registris ei ole, dokumendid on tal aegunud. Poolte abielusuhted lõppesid 11 aastat tagasi, kostja lahkus kodust. Tema viibimiskoht on hagejale teadmata. Hageja nägi kostjat viimati umbes aasta tagasi, siis kui vormistas kohtusse hagi abielu lahutamiseks. Kostja andis kirjaliku nõusoleku abielu lahutamiseks, kuid ütles hagejale et kohtusse ei tule. Pooltel on kaks ühist last, üks on täisealine ja teine on x-aastane. Kostja lastega ei suhtle, ei osalenud ega osale nende ülalpidamises. Lapsed pole teda pärast kodust lahkumist näinudki. Hageja palub jätta pärast abielu lahutust mehe perekonnanime – V., kuna lastel on ka sama perekonnanimi.
  8. Kostja D. V. kirjalikku vastust hagile ei esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse ja hagi on D. V.ile kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
  10. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
  11. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
  12. Hageja kinnitas 15.04.2020.a kohtuistungil, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abielusuhete taastamine ei ole võimalik. Abielusuhted lõppesid 11 aastat tagasi, D. V. lahkus kodust ja sellest ajast igasugune kokkupuude temaga puudub. D. V. on andnud hagejale kirjaliku kinnituse, et on nõus abielu lahutamisega (tl 6). Hageja ei tea, kus kostja elab või viibib. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt tuleb kohtul abieluasjas pooled isiklikult ära kuulata. Kuivõrd hagejal ei ole andmeid kostja viibimiskoha kohta ja menetlusdokumente ei ole õnnestunud ka kohtul kostjale isiklikult kätte toimetada, kuid kostja on andnud hagejale kirjaliku kinnituse abielu lahutamisega nõustumise kohta, peab kohus põhjendatuks asi lahendada kostjat ära kuulamata. Arvesse võttes, et pooled elavad lahus üle kümne aasta, on ilmne, et kumbki abielusuhteid taastada ei soovi ega pea seda võimalikuks. Poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning leppimisaja andmine ei ole antud olukorras mõistlik ega vajalik.
  13. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus 2
  14. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.