← Eesti

2-19-10539/15

Obsah (5)§ 100§ 89§ 95§ 97§ 29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-10539 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi G. T. hagi Olyrak OÜ vastu (Olyrak

§ 100lg 1 alusel netosummas 1177,69 eurot; välja mõista OÜ-lt Olyrak G.

T. kasuks haigushüvitis TTOS § 122 lg 1 alusel 154, 65 eurot (neto); jätta rahuldamata G. T. nõuded OÜ Olyrak vastu puhkusehüvitise 1573,20 euro väljamõistmiseks ja välislähetuse päevaraha 2688 euro väljamõistmiseks. 9. G. T. ei ole kohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni rahuldamata jäetud osas. Seega selles osas (st puhkusehüvitise ja lähetuse päevaraha nõue) on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. 3

(6)OÜ Olyrak esitas maakohtule taotluse G. T. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas (ehk osas mis puudutas koondamishüvitise ja haigushüvitise nõuet). 10. Pooled ei vaidle selle üle, et G. T. ja O Olyrak vahel olid töösuhted. - tööleping sõlmiti suuliselt ning töötaja asus tööle kostja juures 06.08.2018.a. ehituse abitöölise ametikohal, töötamiskohaga Soome; - hageja viibis töövõimetuslehel (haiguslehel) alates 27.03.2019-02.04.2019 ning haiguslehte pikendati kuni 12.04.2019.a.; - 21.03.2019.a. esitas tööandja töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse

§ 89lg 1 p 1 alusel koondamise tõttu alates 05.04.2019.a.

(tl 19, 39) 11. Töötaja / hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamise alust (töölepingu lõpetamist koondamise tõttu). Vastavalt töölepingu seaduse (

) § 89 lg 1 p 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

§ 95

lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi

  1. lõike järgi peab tööandja põhjendama ülesütlemist. Põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust (lg 3). Tööandja on töölepingu ülesütlemise vorminõuet järginud. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus selle tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 09.04.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14; 07.
  3. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töötaja on tööandja avalduse kätte saanud.

§ 97

lg 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda järgides

§ 97

lg 2 sätestatud etteteatamistähtaega.

§ 97

lg 2 p 1 kohaselt peab tööandja töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama alla ühe aastase tööstaažiga töötaja puhul vähemalt 15 kalendripäeva. Etteteatamise nõue on käesoleval juhul täidetud. 12. Vastavalt

§ 100

lg 1 maksab tööandja töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja taotles välja mõista kostjalt koondamishüvitis suuruses 1598, 80 eurot. OÜ Olyrak tunnistas osaliselt G. T. nõuet: töövõimetushüvitist 154, 65 eurot ja koondamishüvitist 1177,69 eurot, millest on väidetavalt töötajale hüvitatud 500 eurot ettemaksuna 28.02.2019.a. (tl 53). 4

(6)Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on ajavahemikus september 2018 - märts 2019 makstud talle töötasu kokku 9592, 78 eurot (tl 40). Sama summa nähtub tööandja konto väljavõttelt (tl 84). Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja arvestamise kord“ § 2 lg 2 järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud Vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu (oktoober 2018-märts 2019) töötasu 8168, 07 eurot jagamisel kuude arvuga
(6), on hageja keskmine töötasu 1 361,35 eurot kuus (neto). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks koondamishüvitise summas 1 361,35 eurot (neto). 13. Hageja palus kostjalt välja mõista haigushüvitise ajavahemiku 27.03.2019-12.04.2019.a. eest summas 199, 08 eurot. Kostja tunnistas nõuet summas 154,65 eurot. Kostja on arvestanud töövõimetushüvitist ajavahemiku 30.03.2019 -03.04.2019.a. eest (tl 80). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 1 järgi maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70%

§ 29

lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (haigushüvitis). Sama paragrahvi 3. lõikest tulenevalt maksab tööandja haigushüvitist haiguslehel märgitud töövõi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast kalendripäevast alates.

§ 29

lg 8 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Hageja oli haiguslehel 27.03.2019-02.04.2019, seega TTOS § 122 lg 1 järgi pidi tööandja maksma haigushüvitist 4 päeva eest ehk 30.03-02.04 (tl 60, 61). Kostja on arvestanud hagejale haigushüvitist 5 päeva eest (tl 80). 154, 65 eurot Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja arvestamise kord“ § 4 lõikele 1 arvutatakse keskmist kalendripäevatasu eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel. Sama paragrahvi

  1. lõike järgi liidetakse keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks määruse § 2 lg 2 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Eeltoodut arvesse võttes kujuneb hageja haigushüvitise suurus järgmiselt: töötasu okt 2018-märts 2019 8168,07 eurot / 182 kalendripäeva = 44, 88 eurot (kalendripäevatasu) x 5 haiguspäeva =224, 40 x 0,70 (ehk 70% 234,40-st) = 157, 08 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja haigushüvitise 157, 08 eurot (neto).
  2. Kostja märgib töövaidluskomisjonile esitatud vastuses, et hagejale väljamaksmisele kuuluvatest hüvitistest tuleb maha arvata töötajale ettemaksuna 28.02.2019.a. tasutud 500 eurot. Kohus sellega ei nõustu. Kostja ei ole millegagi selgitanud ega põhjendanud, et midagi oleks töötajale tasutud ettemaksuna. Kostja nimetatud kuupäeval 28.02.2019.a. hageja pangakontole tehtud 500 euro ülekandele on selgitusena märgitud „töötasu“, mitte „ettemaks“ (tl 40), vaid kostja konto väljavõttele on käsitsi märgitud „ettemaks“ (tl 84). Kuivõrd kostja ei ole millegagi tõendanud, et 28.02.2019.a. hagejale üle kantud 500 eurot on ettemaks millegi eest, loeb kohus makse töötasuks.
  3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus G. T. hagi osaliselt. 5

(6)Menetluskulud 16. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt, mistõttu jäävad menetluskulud vastavalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.