← Eesti

3-19-1963/15

Obsah (7)§ 121§ 39§ 119§ 67§ 207§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1963 Määruse kuupäev 21. aprill 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. X. kaebus Eesti Töötukassa 6. augusti 2019. a otsuse nr TVH/1

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X. X. (kaebaja) esitas
  2. juulil 2019 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse. Eesti Töötukassa tuvastas
  3. augusti
  4. a otsusega nr TVH/19/027911, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eesti Töötukassale laekus
  5. augustil 2019 kaebaja eelnimetatud otsuse peale esitatud vaie, mille Eesti Töötukassa jättis
  6. septembri
  7. a vaideotsusega nr 1562 rahuldamata.
  8. Kaebaja esitas
  9. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa
  10. augusti
  11. a otsuse nr TVH/19/027911 ja
  12. septembri
  13. a vaideotsuse nr 1562 tühistamiseks ning uue otsuse tegemise kohustamiseks. Kaebaja taotleb sõltumatult eksperdilt uue hinnangu tegemist ning riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
  14. Tartu Halduskohus kuulutas
  15. novembri
  16. a määrusega haldusasja menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 5). Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 6). 3-19-1963
  17. Kaebaja esitas
  18. novembril 2019 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  19. novembri
  20. a määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 5 peale. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  21. detsembri
  22. a määrusega kaebaja määruskaebuse.
  23. Kaebaja esitas
  24. jaanuaril 2020 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  25. detsembri
  26. a määruse peale. Riigikohtu halduskolleegium jättis
  27. aprilli
  28. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata. KOHTU SEISUKOHT
  29. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

  1. novembri
  2. a määruse resolutsiooni p-ga 5 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 6 kaebuselt tasuma riigilõivu 15 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja viis päeva arvates määruse resolutsiooni p 5 jõustumisest. Tartu Halduskohtu
  3. novembri
  4. a määruse resolutsiooni p 5 jõustus Tartu Ringkonnakohtu
  5. detsembri
  6. a määrusega, sest

§ 119

lg 1 ning § 207 lg 4 kohaselt ei ole menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema 20. detsembril 2019 ning möödus 24. detsembril 2019, mis oli riigipüha.

§ 67

lg 4 kohaselt kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega oli riigilõivu tasumise viimane päev

  1. detsember
  2. Käesolevaks hetkeks ei ole kaebaja riigilõivu tasunud.
  3. Kohus peab aga arvestama järgnevaga. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  4. detsembri
  5. a määrusega kaebaja Tartu Halduskohtu
  6. novembri
  7. a määruse peale esitatud määruskaebuse

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

Seega leidis ringkonnakohus, et kaebaja määruskaebuse võib määrusega tagastada, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene (

§ 207lg 2).

Ringkonnakohus tegi

§ 207

lg-s 2 nimetatud määruskaebuse tagastamise määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära üksnes määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kuna ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (

§ 207

lg 3 p 1).

§ 207

lg 4 rõhutab, et

§ 207

lg 3 p-s 1 sätestatud juhul ei ole ringkonnakohtu määrus Riigikohtusse edasi kaevatav sõltumata sellest, kas ringkonnakohus määrust põhjendab või mitte. Ringkonnakohus on

  1. detsembri
  2. a määruses aga ekslikult märkinud, et määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Kaebaja kasutas ringkonnakohtu ekslikest selgitustest tulenevat võimalust ning esitas Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu
  3. detsembri
  4. a määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohtu halduskolleegium jättis
  5. aprilli
  6. a määrusega menetlusse võtmata.
  7. Seega, kuigi riigilõivu tasumise tähtaeg möödus ligikaudu neli kuud tagasi, võis kaebaja aru saada, et Tartu Halduskohtu
  8. novembri
  9. a määruse resolutsiooni p 5 jõustub Riigikohtu halduskolleegiumi määruskaebuse lahendamise määrusega. Kohus ei ole seetõttu kaebaja 2 3-19-1963 õiguste tõhusaks kaitseks kaebust tänaseni tagastanud, sest ringkonnakohus märkis ekslikult oma määruse edasi kaevatavaks ning kaebaja võis seda infot usaldada.
  10. Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse
  11. aprillil
  12. a menetlusse võtmata. Seega kui kaebaja ka sai riigilõivu tasumise tähtaja kulgema hakkamisest aru nii, et 5 päevane tähtaeg hakkas kulgema Riigikohtu määruse jõustumisest, siis tulnuks riigilõiv tasuda hiljemalt
  13. aprilliks 2020 (

§ 67lg 4).

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu siiski tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. 11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.