← Eesti

3-19-1987/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-19-1987 Otsuse kuupäev 28. aprill 2020 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Rein Kasemetsa kaebus Põlva Vallavalitsuse

§ 181lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Rein Kasemets (kaebaja) esitas
  2. mail 2019 Põlva vallale taotluse hajaasustuse programmi toetuse saamiseks, et rajada Äglimäe talus Tilsi külas Põlva vallas puurkaev ning kanda sellega kaasnevad kulutused, kuna olemasolevas kaevus ei vasta vee kvaliteet joogivee nõuetele või on joogivee kvaliteet halb. Kaebaja märkis projekti üldmaksumuseks 9701 eurot ja 50 senti, taotles 3-19-1987 programmist toetust summas 6500 eurot ning märkis oma- ja kaasfinantseeringu summaks 3201 eurot ja 50 senti.
  3. Põlva Vallavalitsus jättis
  4. juuli
  5. a korraldusega nr 2-3/373 kaebaja taotluse rahuldamata. Korralduse kohaselt loetakse Riigi Tugiteenuste Keskuse koostatud hajaasustuse programmi taotluste hindamisjuhendi (hindamisjuhend, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/elukeskkond/hajaasustuse-programm) p 8 alusel hinnang positiivseks taotluste puhul, mille kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,
  6. Põlva Vallavalitsuse hajaasustuse programmi hindamiskomisjoni (hindamiskomisjon) otsusel on kaebaja taotluse kaalutud keskmine hinne 1,
  8. Kaebaja esitas
  9. augustil 2019 Põlva vallale vaide Põlva Vallavalitsuse
  10. juuli
  11. a korralduse nr 2-3/373 kehtetuks tunnistamiseks ja kaebaja toetustaotluse rahuldamiseks, mille Põlva Vallavalitsus jättis
  12. septembri
  13. a korraldusega nr 2-3/475 rahuldamata.
  14. Kaebaja esitas
  15. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Põlva Vallavalitsuse
  16. juuli
  17. a korralduse nr 2-3/373 tühistamiseks ja Põlva valla kohustamiseks lahendada kaebaja taotlus uuesti.
  18. Tartu Halduskohus võttis
  19. oktoobri
  20. a määrusega kaebuse menetlusse ning otsustas
  21. jaanuari
  22. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  23. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 6.
  24. Täidetud ei ole haldusakti põhjendamiskohustust, järgitud ei ole hindamisjuhendit ning vaidlustatud haldusakt on kaalutlusvigadega. 6.
  25. Kriteeriumi 1 hinne ei vasta hindamisjuhendile. Kaebaja salvkaevu veeanalüüs näitab nitraatide sisaldust 83 mg/l, kuid lubatud piirnorm on 50 mg/l. Veereostus on tõenäoliselt tingitud varasemast pikaajalisest põllumajanduslikust tegevusest. Kaebaja on
  26. mai
  27. a taotluses kaalunud alternatiivseid lahendusi joogivee puhastamiseks, nt filterseadmete paigaldamine ja kaevu puhastamine. Samuti on kaebaja kirjeldanud varasemaid veekvaliteedi parandamiseks tehtud tegevusi ning põhjendanud võimalike meetmete kõrvalejätmist. Kaebaja on valinud võimalikest variantidest lahendusena puurkaevu rajamise, kuivõrd kaevu puhastamine ei kõrvalda reostust. 6.
  28. Kriteeriumi 2 hinne on antud vastavalt hindamisjuhendile. 6.
  29. Kriteeriumi 3 hinne ei pruugi vastata hindamisjuhendile, kuna haldusakt ei ole selles osas kontrollitav. Vastustaja esitas üksnes paljasõnalise väite, et kaebaja projekt on oluliselt kallim keskmisest toetuse summast. 6.
  30. Kriteeriumi 4 osas ei ole põhjendatud, kuidas kaebaja projekti kitsaskoht on teistes projektides kirjeldatud kitsaskohtadega võrreldes vähem terav. Kaebaja on alates
  31. jaanuarist 2018 Põlva valla elanik ning tema elukohaks on vaidlusalune kinnistu. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja ei kasuta kinnistut elukohana aastaringselt. Arusaamatuks jääb, milline dokument kirjeldab kaebaja kinnistul teostatud paikvaatlust. 6.
  32. Vastustaja ei esitanud kaebajale dokumente, millest lähtudes oleks kaebaja saanud veenduda oma
  33. mai
  34. a taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasuses. Küll aga esitati dokumendid kohtule.
  35. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 7.
  36. Vastustaja on kaebajale esitanud nõutud teabe ning vaidlustatud korraldus on õiguspärane. 2 3-19-1987 7.
  37. Kriteeriumi 1 hinne on antud vastavalt hindamisjuhendile. Kaebaja ei ole lisaks sellele, et vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele või et vee kvaliteet on halb, probleemina muid tegureid nimetanud. Veereostus võib olla tingitud põllumajanduslikust tegevusest, kuid see ei tähenda, et puurkaevu rajamisel reostusoht kaob. Kaebaja ei ole kaalunud alternatiivseid lahendusi joogivee puhastamiseks. Kaevu on puhastatud
  38. aastal, hilisemate puhastuste kohta ei ole vastustajale andmeid esitatud. Kaebaja on valinud võimalikest variantidest kõige kallima. Teadaolevalt peab tarbimine puurkaevust olema vee kvaliteedi hoidmiseks oluliselt suurem, kui seda kulub kahe inimesega majapidamises. Kaebaja on näidanud taotluses samast kaevust ka projekteeritava tervisekeskuse (ehitisregistri kood 120797556) veega varustamist, kuid kuna hoone ehitamise aeg ei ole teada, jättis hindamiskomisjon selle tähelepanuta. 7.
  39. Kriteeriumi 2 osas ei ole vaidlust, kuna kaebaja majapidamises ei ole vastavatesse gruppidesse kuuluvaid isikuid. 7.
  40. Kriteeriumi 3 osas oli kaebaja taotluse keskmine hinne 1, sest toetuse suurus kasusaaja kohta oli oluliselt kõrgem valdkonna projekti keskmisest toetuse suurusest kasusaaja kohta. Vee valdkonna projekti keskmine toetuse suurus kasusaaja kohta oli
  41. aasta taotlusvoorus 1716 eurot ja 78 senti. Kaebaja projekti puhul oli see 3250 eurot. 7.
  42. Kriteeriumi 4 hinne on antud vastavalt hindamisjuhendile. Enne taotluse hindamist tutvus hindamiskomisjon kaebaja majapidamise olukorra ja kitsaskohtadega. Hindamiskomisjonil tekkis kahtlus, et kaebaja ei kasuta majapidamist aastaringseks elamiseks. Seetõttu loeti projekti tegevused määruse mõistes mitteabikõlbulikeks. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni liikmete kahtlus majapidamise aastaringse kasutamise osas ei ole siiski mõjutanud hinnete andmist. Teistes haldusorganile esitatud projektides kirjeldatud kitsaskohtadega võrreldes oli kaebaja projekti kitsaskoht vähem terav. KOHTU SEISUKOHT
  43. Vaidluse all on Põlva Vallavalitsuse
  44. juuli
  45. a korralduse nr 2-3/373 õiguspärasus. Kaebaja leiab, et hindamiskomisjon ei ole kaebaja
  46. mai
  47. a taotluse lahendamisel järginud hindamisjuhendit, vastustaja ei ole täitnud põhjendamiskohustust ning ebaõigesti on teostatud kaalutlusõigust.
  48. Vaidlus puudub selles, et kaebaja vastab riigihalduse ministri
  49. veebruari
  50. a määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ (määrus nr 14) § 4 lg-s 1 sätestatud toetuse taotlejale kehtestatud nõuetele, kaebaja
  51. mai
  52. a taotlus on kooskõlas määruse nr 14 §-dega 5-8 ja §-ga 10 ning kaebaja taotletud projekti tegevustega on võimalik saavutada kavandatud tulemus. Hindamiskomisjon on eeltoodut kinnitanud
  53. juuni
  54. a koosoleku protokollis nr 4-3/19-76-1 (hindamisprotokoll) ning vastavalt määruse nr 14 § 11 lg-le 3 ja hindamisjuhendi p-le 1 kaebaja
  55. mai
  56. a taotluse nõuetele vastavuse kontroll-lehel (kontroll-leht). Kuigi vastustaja on nii
  57. septembri
  58. a korralduses nr 2-3/475 kui ka
  59. novembri
  60. a vastuses kaebusele märkinud, et hindamiskomisjon luges projekti tegevused mitteabikõlbulikeks, kuna komisjoni kahtluse kohaselt ei kasuta kaebaja majapidamist alalise elukohana aastaringselt (määruse nr 14 § 8 lg 1 p 1), ei ole kaebaja
  61. mai
  62. a taotluse nõuetekohasuse hindamisel eeltoodule siiski tuginetud. Kaebaja taotletud tegevused ja kulud on kontroll-lehe kohaselt loetud abikõlbulikeks. Kohus saab aru, et vastustaja on end valesti väljendanud. Kohus mõistab, et kuigi hindamiskomisjon kahtles, kas kaebaja kasutab majapidamist aastaringselt alalise elukohana, ei ole komisjoni kahtlus kaebaja taotluse lahendamisel kaalutluseks olnud.
  63. Vaidlus seisneb kaebaja
  64. mai
  65. a taotlusele antud hinnete õiguspärasuses. Põlva Vallavalitsuse
  66. juuli
  67. a korraldus nr 2-3/373 on hindamisotsus, mille kohtulik kontroll 3 3-19-1987 on piiratud. Kohus ei saa hindamiskomisjoni asemel anda sisulist hinnangut kaebaja
  68. mai
  69. a taotlusele antud hinnete kujunemisele. Kohus kontrollib, kas kaebaja taotluse lahendamisel on kinni peetud menetlusreeglitest ning kas esineb ilmselgeid ja olulisi kaalumisvigu. Kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks hindamiskomisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks, rakendatakse Põlva Vallavalitsuse
  70. juuli
  71. a korraldusele nr 2-3/373 põhjendamisnõudeid piiratult. Hindamiskomisjoni liikmetel on hinnete andmisel ulatuslik hindamisruum ning kohtul on võimalik antud hinnete õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui hinded on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu halduskolleegiumi
  72. oktoobri
  73. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p-d 38-40;
  74. veebruari
  75. a otsus asjas nr 3-3-1-93-06, p-d 13-14;
  76. jaanuari
  77. a otsus asjas nr 3-3-1-81-07, p 16;
  78. aprilli
  79. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18;
  80. aprilli
  81. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18;
  82. jaanuari
  83. a otsus asjas nr 3-3-1-71-13, p-d 17-18).
  84. Kuigi Põlva Vallavalitsuse
  85. juuli
  86. a korralduse nr 2-3/373 põhjendused on kesised, on seal ära märgitud kaebaja
  87. mai
  88. a taotluse kaalutud keskmine hinne ning millisel põhjusel ja õiguslikul alusel kaebaja taotlus rahuldamata jäeti. Ühtlasi on viidatud hindamisprotokollile, mille lisadest nähtub vastustajale esitatud taotluste pingerida ja kaebaja taotlusele antud hinded. Kuigi vastustaja ei esitanud kaebajale enne käesolevat kohtumenetlust dokumenti vee valdkonna projekti ühe kasusaaja keskmise toetuse suuruse kujunemise kohta, siis on talle
  89. septembri
  90. a vastusega nr 4-8.4/19-92-2 esitatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimiseks vajalikud dokumendid, s.o hindamisprotokoll, kontroll-leht, hindamistabel taotluste paremusjärjestusest ning kaebaja
  91. mai
  92. a taotluse hindamistabel. Samuti on kaebajale
  93. juuli
  94. a vastuskirjas nr 4-8.4/19-82-2 ja
  95. augusti
  96. a vastuses nr 4-8.4/19-82-5 selgitatud, millised hinded kaebaja sai ning milline oli
  97. aasta taotlusvoorus vee valdkonna projekti keskmine toetuse suurus kasusaaja kohta. Lisaks on vastustaja kaebaja taotlusele antud hinnete kujunemist põhjalikult selgitanud vaidele esitatud
  98. septembri
  99. a korralduses nr 2-3/
  100. Seega vastab Põlva Vallavalitsuse
  101. juuli
  102. a korraldus nr 2-3/373 väljakujunenud kohtupraktikale.
  103. Määravat tähtsust ei ole asjaolul, et hindajate punktid erinesid ning osa hindajaid hindas taotlust teistest hindajatest kõrgemalt. Hindamisotsus on hinnanguline, personaalne ja üksikjuhtumile suunatud otsustus ning laia hindamisruumi tõttu võivadki hindajate hinded erineda. Iga hindaja hinne väljendab tema arvamust taotluse olulisuse ja põhjendatuse kohta ning ei saa eeldada, et madalam hinne peegeldab taotluse taset vähem adekvaatselt kui kõrgem hinne. Koondhinde kujunemine hindajate pandud hinnete keskmisest vähendab hindamise juhuslikkust ja üksiku hindaja subjektiivset rakurssi. Kui järgitud on hindamisjuhendit ning menetlusreegleid ning ei esine ilmselget vastuolu hindamiskriteeriumite ja juhtumi asjaoludega, siis tuleb arvestada koondhinde kujunemisel kõigi hindamiskomisjoni liikmete hinnetega.
  104. Kaebaja taotlust hindas määruse nr 14 § 11 lg-st 6 ja hindamisjuhendi p-st 2 tulenevalt Põlva Vallavalitsuse
  105. märtsi
  106. a korralduse nr 2-3/224 ja
  107. mai
  108. a korralduse nr 2-3/231 alusel (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.polva.ee/vallavalitsuse-komisjonid) moodustatud hindamiskomisjon. Komisjoni koosoleku toimumise kvooruminõue oli hindamisprotokolli kohaselt täidetud, kuivõrd koosolekul osales komisjoni viiest liikmest neli (hindamisjuhendi p 5).
  109. Hindamiskomisjon hindas määruse nr 14 § 11 lg 8 ja hindamisjuhendi p 6 kohaselt nelja hindamiskriteeriumi täitmist: 4 3-19-1987 Kriteerium 1 - investeeringu vajalikkus ning tegevuste ja kulude põhjendatus, 30% koondhindest; Kriteerium 2 - kuni 18-aastaste (kaasa arvatud) majapidamises elavate isikute arv ja kohaliku omavalitsuse eelistatud sihtrühmadesse kuuluvate majapidamises elavate isikute arv, 20% koondhindest; Kriteerium 3 - taotletava toetuse suurus kasusaaja kohta, 10% koondhindest; Kriteerium 4 - leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisus (lähtudes muu hulgas kohaliku omavalitsuse seatud programmist toetatavate valdkondade prioriteetsusest), 40% koondhindest. Hindamisjuhendi p 7 kohaselt hinnati kaebaja taotlust kriteeriumite 1 ja 4 puhul skaalal 0-4 ning kriteeriumite 2 ja 3 puhul skaalal 1-
  111. Hindamisjuhendi kohaselt tuleb kriteeriumi 1 puhul hinnata, kuivõrd otstarbekas ja vajalik on projektis pakutav lahendus kavandatud tulemuse saavutamiseks ning kuivõrd põhjendatud on projekti eelarve. Üks hindaja andis kaebajale hinde 1 ning kolm hindajat hinde
  112. Seega oli kriteeriumi 1 keskmine hinne 1,75 ja kaalutud keskmine hinne 0,
  113. Hindamisjuhendi kohaselt antakse hinne 2, kui projekt lahendab osaliselt kirjeldatud probleemi ja projekti tegevused täidavad projekti eesmärke osaliselt, valitud lahenduse otstarbekus ja asjakohasus ei ole piisavalt põhjendatud (eksisteerib soodsam alternatiivne lahendus, mille kõrvalejätmist ei ole põhjendatud) ning tegevuste maksumus on olulisemate kuluridade osas põhjendatud. Hinne 1 on hinde 0 (projekt ei lahenda kirjeldatud probleemi ning projekti tegevused ei täida projekti eesmärke, valitud lahenduse otstarbekus ja asjakohasus ei ole põhjendatud/ei tule projekti kirjeldusest välja ning tegevuste maksumus ei ole põhjendatud) ja hinde 2 vahepealne väärtus. 15.
  114. Kaebaja on probleemina välja toonud, et olemasolevas salvkaevus ei vasta vee kvaliteet joogivee nõuetele või on kvaliteet halb. Kohus ei sea kaebaja väiteid joogivee kvaliteedi osas kahtluse alla, arvestades viimati
  115. märtsil 2019 kaevust võetud vee proovi, millest nähtuvalt ületas kaebaja salvkaevus oleva vee nitraadi sisaldus Terviseameti
  116. aprilli
  117. a katseprotokolli nr TL2019/V0635K kohaselt joogiveele seatud piirsisaldust. Kohtule ei nähtu, et ka vastustaja oleks väitnud, et joogivesi on kvaliteetne. Vastustaja on aga õigustatult leidnud, et kaebaja ei ole lisaks puurkaevu rajamisele alternatiivseid soodsamaid lahendusi põhjalikult välja toonud ega kaalunud. Kaebaja nimetab üksnes lühidalt ja väheste põhjendustega, miks kaevu täiendavad hooldustööd ja veepuhastusseadmed joogivee kvaliteeti ei parandaks. Kaebaja selgituste kohaselt on ta salvkaevu parandustöid ja vuukide täitmisi teostanud ligikaudu viis aastat tagasi. Väidete kohta, et kaebaja on pärast
  118. aastat kaevu hooldanud ja puhastanud, kaebaja täiendavaid andmeid vastustajale või kohtule esitanud ei ole. 15.
  119. Kaebaja
  120. mai
  121. a taotlusele ning hiljem esitatud põhjendustele tuginedes ei ole ka kohus veendunud, et puurkaevu rajamisest ei ole otstarbekamaid ja soodsamaid alternatiivseid lahendusi. Kohus ei ole veendunud kaebaja väidetes, et täiendavad kaevu hooldustööd või veepuhastusseadmed vee kvaliteedi probleemi ei lahendaks. Kohus peab põhjendatuks ka vastustaja selgitust, et puurkaevu rajamine ei pruugi reostuse probleemi kõrvaldada. Kaebaja märgib ka ise
  122. mai
  123. a taotluses, et puurkaevud on üldjuhul reostuse vastu paremini kaitstud. Eeltoodu ei tähenda, et reostuse oht on puurkaevu rajamisel välistatud. Kuigi kohus ei pea teadaolevaks, et tarbimine puurkaevust peab vee kvaliteedi hoidmiseks olema oluliselt suurem, kui seda kulub majapidamises, kus elab kaks inimest, ei ole kaebaja vastustaja väidet vaidluse alla seadnud. Samuti ei ole kaebaja ebaõigeks hinnanud seda, et vastustaja ei ole vee tarbimise ulatuse määramisel arvestanud kaebaja tulevikus rajatavat tervisekeskust. Kohtule ei nähtu, et hindamiskomisjon oleks hinnete andmisel hindamisjuhendist kõrvale kaldunud. 5 3-19-1987
  124. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla kriteeriumi 2 alusel antud hinde õiguspärasust ja nõustub selles osas hindega. Kohtu hinnangul ei nähtu ka kohtule esitatud dokumentidest hinde ilmselget vastuolu hindamiskriteeriumile. Seega on haldusorgan põhjendatult lähtunud sellest, et kriteeriumi 2 keskmine hinne oli 1 ning kaalutud keskmine hinne 0,
  126. Kriteeriumi 3 hindamisel arvestatakse toetuse suurust ühe kasusaaja kohta toetust saava(te)s majapidamis(t)es. Kasusaajatena arvestatakse kõiki isikuid, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt vähemalt
  127. jaanuarist (või sünnist, kui see on hilisem) majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse (vt ka määruse nr 14 § 2 lg 11). Kõik neli hindajat andsid kaebajale hinde
  128. Seega oli kriteeriumi keskmine hinne 1 ning kaalutud keskmine hinne 0,
  129. Hinde 1 kirjeldusena on hindamisjuhendis märgitud, et toetuse suurus kasusaaja kohta on oluliselt kõrgem valdkonna projekti keskmisest toetuse suurusest kasusaaja kohta. Kuivõrd kaebaja
  130. mai
  131. a taotluse kohaselt elab kaebaja majapidamises kaks inimest, on kaebaja majapidamises kaks kasusaajat. Kaebaja taotles toetust summas 6500 eurot ning seega oli taotletud toetuse suurus ühe kasusaaja kohta 3250 eurot. Samas oli
  132. aasta taotlusvoorus vee valdkonna projekti keskmine toetuse suurus kasusaaja kohta 1716 eurot ja 78 senti. Keskmine toetuse suurus on arvutatud õigesti, s.o liites kõikide projektide toetuse suuruse kasusaaja kohta kokku ning jagades selle projektide arvuga (49786,76÷29). Keskmine toetuse suurus ühe kasusaaja kohta on oluliselt madalam kaebaja taotletud toetuse suurusest kasusaaja kohta. Enamik taotluste puhul oli toetuse suurus ühe kasusaaja kohta alla keskmise, kuid kaebaja toetuse suurus oli keskmisest ligikaudu 1,89 korda suurem. Vastustaja esitatud väiteid ei saa kohtule esitatud tõendeid arvestades pidada paljasõnaliseks ning kaebaja taotlusele antud hinde kujunemine on kontrollitav. Seega on hindamiskomisjon hinnete andmisel lähtunud hindamisjuhendist õigesti.
  133. Hindamisjuhendist tulenevalt arvestatakse kriteeriumi 4 hindamisel, kuivõrd kriitiline on projektis kirjeldatud kitsaskoht leibkonna elutingimuste seisukohalt ning kohaliku omavalitsuse poolt seatud programmist toetatavate valdkondade prioriteetsust. Kõik neli hindajat andsid kaebajale hinde
  134. Seega oli kriteeriumi keskmine hinne 2 ning kaalutud keskmine hinne 0,
  135. Hindamisjuhendi kohaselt antakse hinne 2, kui kitsaskoht on olemas, kuid võrreldes teistes projektides kirjeldatud kitsaskohtadega on see vähem teravam. Samuti, kui projekti valdkond on seatud kohaliku omavalitsuse poolt vähemprioriteetseks. 18.
  136. Määruse nr 14 § 11 lg 7 ja hindamisjuhendi p 4 kohaselt oli hindamiskomisjoni liikmetel ja vastustaja esindajatel õigus enne kaebaja
  137. mai
  138. a taotluse hindamist tutvuda kaebaja majapidamise olukorra ja kitsaskohtadega, mida soovitakse projektiga lahendada. Kaebaja majapidamise kohapealse külastuse kuupäev, s.o
  139. juuni 2019 on vastavalt eelnimetatud sätetele kajastatud ka hindamisprotokollis. Kohapealse kontrolli käigus täideti kontroll-leht, kuid külastuse eraldi protokollimise kohustust õigusaktidega ette ei ole nähtud. Seega ei ole vastustaja selles osas haldusmenetluse läbiviimisel eksinud. 18.
  140. Vastustaja on kriteeriumi 4 hinnete kujunemise põhjenduste juures viidanud sellele, et kaebaja ei kasuta majapidamist aastaringseks elamiseks, mistõttu loetakse projekti tegevused mitteabikõlbulikeks. Kohus nendib, et vastustaja põhjendustest võib esialgu aru saada, et hindamiskomisjon on ühe kaalutlusena kaebaja taotluse hindamisel arvestanud seda, et komisjoni arvamusel ei ela kaebaja majapidamises aastaringselt, kuid kohtule ei nähtu, et hindamiskomisjon oleks nimetatud kaalutlusest hindamisel siiski sisuliselt lähtunud. Kaebaja taotluse nõuetele vastavuse
  141. juuni
  142. a kontroll-leht ning hindamiskomisjoni
  143. juuni
  144. a koosoleku protokoll koos lisadega (tl-d 32-38) kinnitab, et taotlust peeti abikõlblikuks ning nõuetele vastavaks. Vastupidisel juhul ei oleks kaebaja taotlust saanud lugeda 6 3-19-1987 nõuetekohaseks ja sisuliselt hinnatavaks ning taotlus oleks tulnud sel põhjusel määruse nr 14 § 11 lg 13 alusel jätta rahuldamata. Hindamiskomisjoni liikmed on kriteeriumile 4 hinde 2 andmisel leidnud, et kaebaja majapidamises on lahendamist vajav kitsaskoht olemas. Hindamiskomisjonil võis küll tekkida kahtlus kaebaja majapidamises aastaringse elamise suhtes, kuid kuivõrd komisjon kinnitas kitsaskoha esinemist, ei mõjutanud kahtlus kohtu hinnangul hinnete andmist. Samuti nähtub, et hindamisel on arvestatud sellega, et kaebaja majapidamises elab kaks inimest. Vastustaja kinnitas ka
  145. novembri
  146. a vastuses kaebusele, et hindamiskomisjoni kahtlused ei ole hinnete andmist mõjutanud ning kohus peab vastustaja selgitusi kaebaja taotlusele antud hinnetest ja taotluse nõuetekohaseks lugemisest tulenevalt usutavaks. 18.
  147. Vastustaja kinnitusel on kaebaja projekti võrreldud teiste
  148. aastal esitatud veevarustuse projektide ja nende kitsaskohtadega. Vastustaja ei väida, et projekti valdkond on vähemprioriteetsem võrreldes teiste valdkondadega, kuid võrreldes teistes projektides kirjeldatud kitsaskohtadega on kaebaja projekti kitsaskoht vähem teravam. Kohus peab hindamiskomisjoni antud hindeid põhjendatuks. Asjaolu, et kaebaja peab kahele inimesele joogivett mujalt tooma, ei saa pidada niivõrd teravaks probleemiks kui kaevu puudumine või olukord, mil kaevus ei ole piisavalt vett. Kaebaja taotletud toetuse kasusaajate arv on väike ning kohus peab usutavaks, et teiste esitatud taotluste puhul oli see suurem. Seega on ka kriteeriumi 4 hinne antud vastavalt hindamisjuhendile.
  149. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti hindamiskomisjoni antud hinnetele tuginedes
  150. juuli
  151. a korralduses nr 2-3/373 märkinud, et kaebaja taotlusele antud kaalutud keskmine hinne on 1,
  152. Kuna hinne on madalam kui 2,5, siis ei saanud vastustaja kaebaja taotlusele antud hinnet positiivseks lugeda (hindamisjuhendi p 8) ning Põlva Vallavalitsus jättis kaebaja
  153. mai
  154. a taotluse õiguspäraselt määruse nr 14 § 11 lg-te 11 ja 13 alusel rahuldamata. Vastustaja ei ole põhjendamiskohustust rikkunud ning vaidlusalune haldusakt on kaalutlusvigadeta (haldusmenetluse seaduse § 56 ja § 4 lg 2). Hindamiskomisjoni liikmed on lähtunud hindamisjuhendist ning kaebaja taotluse lahendamisel ei ole lähtutud lubamatutest kaalutlustest või jäetud mõni oluline aspekt tähelepanuta.
  155. Seega on Põlva Vallavalitsuse
  156. juuli
  157. a korraldus nr 2-3/373 nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane, puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja
  158. mai
  159. a taotlus uuesti. Kohus jätab seetõttu kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.