Obsah (4)

§ 35§ 34§ 6§ 37

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-19-2064 Otsuse kuupäev 21. aprill 2020 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Teemu Gonzales Berrocali kaebus Tartu Vang

§ 35

lg-st 2 tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust vanglas üldkeskhariduse omandamisele, kui vastav märge ITK-s puudub (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.10.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12).

§ 35

lg 2 kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kohtu hinnangul on keskhariduse omandamise märke puhul oluline ka ajavahemik, millal vastav tegevus on ette nähtud, mistõttu on ka selles osas ITK eraldi tühistamiskaebusega vaidlustatav. Kohus möönab, et kehtestatud ITK tühistamine haridust puudutavas osas ei pruugi kaebajat põhieesmärgi saavutamisele praegu lähemale viia, sest õppeaasta hakkab lõppema, kuid samas reguleerib ITK kaebaja jaoks olulise õiguse (õppimine) tekkimist ning kohtu hinnang kehtestatud haldusakti õiguspärasusele on oluline edasiste tegevuste planeerimisel (sh uue ITK koostamisel selle aasta sügisperioodil). ITK on hariduse omandamise võimalust puudutavas osas kehtiv haldusakt ja selle tühistamisnõue lubatav. 4

1. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale nähti keskhariduse omandamine ette juba
2. septembril
3. a koostatud ITK-s (tl-d 27-28) ning õppeperioodiks märgiti ajavahemik 2016-
4. Samuti nähti nimetatud ITK-s ette kutse omandamine, töötamine tööharjumuse tekitamiseks, sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Kaebaja asus keskharidust omandama ja lõpetas
5. aastal
6. klassi.
7. a tekkis vangla ja kinnipeetava vahel vaidlus töökohustuse täitmise üle ning kaebaja eemaldati töökohustuse rikkumise tõttu
8. klassi õpilaste nimekirjast (haldusasi nr 3-18-260).
9. oktoobri
10. a ITK-s (tl 29) märgiti tegevustena majandustöödel tööhõivega tegelemine
11. a II kvartalis ja keskhariduse omandamine
12. klassis
13. a III kvartalis.
14. septembri
15. a ja
16. oktoobri
17. a ITK-des (tl-d 30-33) nähti keskhariduse omandamine ette omakorda 2019 III-IV kvartalis, samuti märgiti täitmisperioodi tegevustena töötamine ning kinnitav vestlus sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ omandatu kohta. 2017 ja
18. aastal kaebajal õppida ei võimaldatud, kuna vangla põhjenduste kohaselt ei olnud kaebaja puhul hariduse näol tegemist peamise põhjusriskiga. Sellega planeeriti tegeleda siis, kui on maandatud peamised kriminogeensed riskid. Nimetatud osas on vangla tegevuse õiguspärasus vaidlustatud haldusasjas nr 3-18-
20. septembril
21. a lükati kaebaja õppima asumine järjekordselt edasi aastasse 2020 (III-IV kvartal).
22. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebaja alates
23. klassi lõpetamisest
24. aastal edasi õppida saanud, sest erinevatel põhjustel on kaebaja õppimisvõimalused igal aastal uue ITK-ga lükatud järgmisesse aastasse. Kohtu hinnangul nähtub vangla tegevusest selge muster. Vangla märgib ITK-s selle kehtestamise aastale järgneva aasta III kvartalisse kaebajale õiguse asuda õppima. Vahetult enne õppeaasta algust või pärast õppima asumise taotluse esitamist aga tehakse kaebajale uus ITK, milles nähakse õppimisvõimaluse saabumine ette jälle järgmise aasta III kvartalis. Nii on toimunud juba mitu korda.
25. Riigikohus on selgitanud, et ITK muutmisel lasub vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid (RKHK
26. oktoobri
27. a otsus nr 3-3-1-31-12, p 11). Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud ITK-s ning taotlusele esitatud vastuses esitatud vangla argumendid piisavad, et õigustada õppimisvõimaluse edasilükkamist veel ühe aasta võrra. Õppimises pika vaheperioodi rakendamine raskendab uuesti õppima lubamise korral vähemalt algperioodil kinnipeetava õppimist, sest aja jooksul võivad kaebajal varasemad teadmised mõnevõrra ununeda. See omakorda raskendab õppekava edukat täitmist teatud perioodi jooksul. Mida kaugemale langeb õppimise jätkamine, seda enam on õpilasel enne õppimise jätkamist vaja uuesti üle korrata varasemalt õpitut. Vastustaja ei ole nõuetekohaselt seda asjaolu arvestanud ning on tuginenud peaasjalikult sellele, et kaebaja peaks eelnevalt täitma teised vangla hinnangul olulisemad riskide maandamise tegevused ja seejärel saab ta jätkata keskhariduse omandamist.
28. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et haridus ei ole kaebajast tulenevaks riskiks, mistõttu ei saa pidada keskhariduse omandamist kaebaja uue kuriteo toimepanemise riske maandavaks tegevuseks. Juhendi § 4 lg 1 kohaselt koostatakse täitmiskava kogu kinnipeetava karistusaja kohta ja sellest peab nähtuma, milliseid sekkumisi, mis järjekorras ja millal planeeritakse kinnipeetava suhtes rakendada tema karistuse kandmise ajal. Täitmiskava peab olema suunatud eelkõige ohtlikkuse ja kuriteo korduvuse riski vähendamisele ning võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse. Ilmselgelt suurendab hariduse saamine kaebaja võimalusi vanglast vabanemisel naasta edukalt ühiskonda ning maandada seeläbi ka majandusliku hakkamasaamisega seotud riske, kuriteo korduvuse riski ning aitab isikul olla pärast vanglast vabanemist konkurentsivõimelisem ka tööturul.

§ 34

lg 1 järgi on hariduse omandamise võimaldamise eesmärgiks kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, 5 oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Seega on kaebajast lähtuvate riskide maandamiseks teiste tegevuste kõrval ka hariduse omandamine ilmselgelt uue kuriteo toimepanemise riski maandavaks tegevuseks. Hariduse omandamine on ilmselgelt abiks vangistuse eesmärkide saavutamisele (

§ 6

). Lisaks võib vähemalt osaliselt sõltuda keskhariduse saamisest ka teise ITK-s ette nähtud tegevusega tegelemine (kutse omandamine). Kohtu hinnangul ei ole alust väiteks, et majandustöödel osalemise kohustus tööharjumuse saamiseks ning sotsiaalprogrammis osalemine aitavad hariduse omandamisega võrreldes kaebaja uue kuriteo toimepanemise riske enam maandada ning peaksid seetõttu olema prioriteetsemad. Kohus rõhutab, et kohustus töötada on vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks asjakohane viis, kuid ka keskhariduse omandamise võimalus mõistliku ajavahemiku jooksul on sama eesmärgi täitmiseks vähemalt samaväärselt oluline ega ole töökohustusest vähemprioriteetne. Mõlemad meetmed aitavad suunata kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma ja maandavad kaebajast lähtuvaid riske. Seega ei saa keskhariduse omandamist kohtu hinnangul käsitleda üksnes kaebaja üldist arengut soodustava meetmena, mida saaks käsitleda töökohustuse või sotsiaalprogrammide läbimisega võrreldes vähemprioriteetsena.

1. Kaebaja oli
2. aastal vabastatud töökohustuse täitmisest tervisest tulenevatel põhjustel. Asjaolu, et pooled vaidlevad
3. a töökohustuse täitmise ja õppimisvõimaluse edasi lükkamise üle teises kohtuasjas, ei tähenda, et vastustaja ei pidanud
4. aasta sügisel arvestama uue ITK koostamisel ning kaebaja õppima asumise taotluse lahendamisel viimati kehtestatud ITK täitmise asjaoludega. Kuna kaebaja oli ajutiselt vabastatud töökohustuse täitmisest, siis ei saa
5. a ITK täitmisperioodil kaebajale ette heita töökohustuse rikkumist ning tema väidetavat negatiivset suhtumist töökohustuse täitmisse. Vangla ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et pärast
6. a sügisel uue ITK kehtestamist oleks kaebaja rikkunud töökohustust. Samuti ei ole hariduse omandamine ja tööhõives osalemine üksteist välistavad asjaolud. Kaebajat on võimalik rakendada majandustöödele nt õppevälisel ajal.

§ 37

lg 2 p 2 eesmärgiks on vabastada töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd. Seega on tööst vabastatud kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega, muul ajal võib keskharidust omandavat isikut rakendada ka majandustöödele (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-2882, p 13). Seega töökohustuse määramine riske maandava tegevusena ei välista ITK-s samaks aastaks ka keskhariduse omandamise märke tegemist. Mõlema riske maandava tegevuse märkimisel on kaebaja vabastatud eeltoodud normi alusel töökohustusest aktiivse õppimistegevuse ajal, kuid teda on võimalik rakendada majandustöödele perioodidel, kus isik aktiivselt ei tegele õppetegevusega (nt koolivaheajal või muul perioodil kui aktiivset õppetegevust ei toimu).

1. Samuti ei ole kaebajale etteheidetav sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemata jätmine, sest sellist tegevust ei näinud
2. aasta ITK üldse ette. Kohus nõustub kaebajaga, et
3. septembri
4. a ITK-s ette nähtud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimise vajadus ei takista samal ajal hariduse omandamist. Asjaolu, et vangla hinnangul on see ekslikult
5. a ITK-st välja jäänud ning nüüd uuesti lisatud, ei tähenda, et kaebajale saaks nimetatud programmi läbimata jätmist ette heita ning selle asjaolu pinnalt lükata hariduse omandamise ajavahemik jälle edasi uude aastasse. Nimetatud programm ei olnud
6. a ITK alusel hariduse omandamise jätkamise eelduseks. Veelgi enam, vastustaja koostas
7. aastal kaebajale 2 ITK-d, milles kummaski ei märgitud eelnimetatud sotsiaalprogrammi riskide maandamise olulise meetmena. Seega ei käsitlenud ka vangla ise nimetatud tegevust eeldusena, millest 6 sõltub keskhariduse omandamise jätkamine. Samuti on kohus seisukohal, et kui keskhariduse omandamine ja sotsiaalprogrammis osalemine on võimalik läbi viia samal ajavahemikul, siis ei saa keskhariduse omandamise võimaldamist edasi lükata üksnes seetõttu, et programmi ei ole varem läbitud. Sotsiaalprogrammi on võimalik läbida samal ajal kui isik omandab keskharidust.
8. Vastustaja on
9. septembri
10. a keelduvas otsuses märkinud, et jätku tegevuseks ülejäänud põhjusriskide maandamiseks planeeritakse isiku osalemine majandustöödel ja sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine ning õpingute jätkamine on planeeritud
11. klassis
12. aasta III kvartalis. Eeltoodust nähtub, et sisuliselt tugines vastustaja keeldumisel veel kehtestamata uuele
13. a ITK-le ning ei arvestanud varasema
14. a ITK-s märgitud tähtaegadega ning asjaoluga, et kaebaja ei olnud
15. a ITK-s märgitud tegevusi jätnud ulatuslikult täitmata. Kaebajale ei saanud taotluse esitamise hetkel olla uue planeeritud ITK sisu teada, sellele ei saanud ka vangla tugineda, sest uut ITK-d ei olnud veel kehtestatud ning kaebajale tutvustatud. Vastustaja oleks pidanud lähtuma
16. a ITK-s märgitust ning hindama taotluse lahendamisel selle täitmist või siis kehtestama uue ITK ja seejärel lahendama kaebaja taotluse. Seda ei ole vastustaja nõuetekohaselt teinud.
17. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et vastustaja on andnud keskhariduse omandamise olulisusele riskide maandamisel ilmselgelt liiga väikse kaalu ning ebakohaselt kaalunud varasema
18. a ITK täitmise tulemusi, samuti arvestanud kaebaja taotluse lahendamisel põhjendamatult veel kehtestamata uue ITK nõuetega ning jätnud ebaõigesti varasemas ITK-s ette nähtud tegevuste läbimise nõuetekohaselt arvestamata. Samuti ei ole vangla arvestanud kaalutlusotsuse tegemisel asjaoluga, et keskhariduse omandamise võimaluse järjekordne edasi lükkamine raskendab kaebajal hiljem vähemalt õppeprotsessi algstaadiumis edukalt osaleda. Sellega on vangla rikkunud ka

§ 34lg-st 6 tulenevat hariduse omandamise soodustamise kohustust.

Vastustaja tegevus ei ole kuidagi keskhariduse omandamist soodustanud, vastupidi, vangla tegevus

1. a sügisel on lükanud kaebaja võimaluse keskharidust omandada põhjendamatult edasi.
2. septembri
3. a kehtestatud ITK ning
4. septembri
5. a taotluse vastus on seetõttu õigusvastased.
6. Kohus tühistab Tartu Vangla
7. septembril
8. a kaebaja suhtes koostatud individuaalse täitmiskava õppimist puudutavas osas ning tunnistab Tartu Vangla
9. septembri
10. a vastuse nr 6-24/4792-2 õigusvastaseks. Kaebuse rahuldamisel vaidlustatud haldusakti või toimingu peale ei ole kohtul alust keelduda ka vaideotsuse tühistamisest. Sellisel juhul ei ole vaideotsuse tühistamise eelduseks vaideotsuse iseseisva vaidlustamise lubatavus, vaid vaideotsuse esemeks olnud haldusakti või toimingu õigusvastasus. Seetõttu tuleb ka
11. oktoobri
12. a vaideotsus nr 1-11/319-2 tühistada.
13. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, siis tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluses kantud menetluskulu. Kaebaja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 15 eurot. Rohkem kulusid kaebaja menetlusega seoses kandnud ei ole. Seetõttu mõistab kohus Tartu Vanglalt Teemu Gonzales Berrocali kasuks välja menetluskulu 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 7