) § 115 lg 1 ja HD p-de 15.1 ja 15.2 alusel. Kaebaja taotles lepingulise esindaja kulude ning riigilõivu väljamõistmist.
lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel vaidlustuse läbi vaatamata ning lepingulise esindaja kulud välja mõistmata. VAKO leidis, et kuna käesoleval juhul lõpeb vaidlustusmenetlus
lg 1 p 8 alusel, siis vaidlustaja lepingulise esindaja kulud
5. Tallinna Halduskohtusse saabus 06.02.2020 Ragn-Sells AS kaebus nõuetega: 1) tühistada VAKO 30.01.2020 otsus vaidlustusasjas nr 8-20/216744 osas, millega lõpetati asja menetlus
lg 1 p 8 alusel ning jäeti lepingulise esindaja kulud jaotamata; 2) mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 3844 eurot ja riigilõiv 640 eurot; 3) mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud vastavalt hiljem esitatavale menetluskulude nimekirjale.
sätestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmise eelduseks menetluse lõppemise
VAKO leidis, et kuna hankija on vaidlustatud otsuse tunnistanud kehtetuks, tuleb vaidlustus
lg 3 p 5 alusel jätta läbi vaatamata ning seega on vaidlustusmenetlus lõppenud
lg 1 p 8 järgi, mistõttu lepingulise esindaja kulusid
Hankija on de facto tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks
Kuigi hankija pole kehtetuks tunnistamise otsuse põhjuseid täpsemalt lahti kirjutanud, on kaebaja poolt 23.01.2020 VAKO-le esitatud vaidlustuse ning hankija kehtetuks tunnistamise otsuse vahel ilmselge seos. Seejuures ei ole vastavalt kohtupraktikale määrav hankija sõnakasutus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel, vaid hankija tegelik tahe õigusrikkumine omaks võtta. Teistsugune tõlgendus oleks vastuolus
lg 1 p 3 eesmärgiga võimaldades hankijatel olukorda kuritarvitada, tunnistades oma varasem otsus eduka pakkumuse kohta koheselt kehtetuks peale vaidlustuse laekumist ja vältides selliselt vastaspoolele VAKO-sse pöördumise kulude hüvitamist. Järelikult saab hankija tegevust praegusel juhul lugeda vaidlustuse põhjendatuks tunnistamiseks
Sarnase õigusliku küsimusega on mindud kohtusse ka haldusasjas 3-19-1182, kus kohus soovitas pooltel lõpuks kompromissile jõuda. Kuigi osapooled jõudsid vastavas asjas kompromissile, ei oleks kohus kompromissi kinnitanud, kui kaebuse nõue oleks olnud alusetu ning VAKO otsus kulude välja mõistmata jätmiseks täiesti õiguspärane (HKMS § 154 lg 2). Kuivõrd seadusandja tahe oli ühtlustada vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist üldise õigusvaidluste lahendamise loogikaga, on kohane lähtuda analoogia korras HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel (st vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel), välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuivõrd hankija ei ole tõendanud, et 29.01.2020 tehtud otsusel, millega tunnistati kehtetuks 15.01.2020 kolmanda isiku kasuks tehtud otsus, puudub seos esitatud vaidlustusega, peaksid menetluskulud jääma hankija kanda. 8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustajal ei tekkinud hanke menetlemise käigus kordagi kahtlust pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. Korralduse nr 19 p 2 kehtetuks tunnistamise ja vaidlustuse esitamise vahel puudub põhjuslik seos.
ja 117 kohaselt on hankijal õigus kontrollida esitatud pakkumuste vastavust hankemenetluse erinevates etappides. Arvestades olukorda, et tegemist on uue Rakvere valla (endine Sõmeru vald ja endine Rakvere vald) esimese selle piirkonna hankega sellises mahus ja suuruses, samuti hoolsuskohustusest tulenevalt, ilma kahtluse tekkimiseta pakkumuse põhjendamatult madalas hinnas, oli mõistlik 15.01.2020 korralduse nr 19 punkt 2 tunnistada kehtetuks, kasutades hankija õigust jätkata hankemenetlust
nõudeid järgides.
lg 1 p 3 eeldab, et hankija (vastustaja) on nõustunud vaidlustuses esitatud kõikide kaebaja väidetega. Vastustaja ei ole nõustunud kaebaja mistahes väidetega ja vaidleb neile täies ulatuses vastu. Vastustajal ei tekkinud hanke menetlemise käigus kordagi kahtlust pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. Kaebaja on lisanud kaebusele arve, mille teine lehekülg sisaldab spetsifikatsiooni (lisa nr 3). Jääb arusaamatuks, miks arve summa ei ühti kaebuses taotletuga. Samuti ei sisalda arve õigusteenuse tasu tunnihinda, mille alusel teenust on kaebajale osutatud ning ei selgu, milliseid üldkulusid 4% ulatuses seoses käesoleva menetlusega on kaebaja kandnud. Kaebajale on osutatud arve spetsifikatsiooni järgi 19,25 tundi õigusabiteenust. Ilmselgelt ei saa mõistlikuks pidada 19,25 tundi õigusabikulusid, arvestades vaidlustuse mahtu ja keerukust. Ei ole põhjendatud, et praktiliselt 7 lehekülje koostamiseks kuluks kaebaja esindajal 19,25 tundi. 3
lg 3 p 5 alusel riigihanke alusdokumentidele esitatud vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel lähtunud sellest, et riigihangete registris riigihanke alusdokumentides peavad vastavad muudatused olema reaalselt tehtud (nähtavad) ning vaidlustaja peab vaidlustuskomisjonile kinnitama, et õigusrikkumine on kõrvaldatud.
Kui riigihanke alusdokumentide vaidlustuse puhul hankija tunnistab vaidlustuse põhjendatuks (ka mõne nõude osas) või nõustub, et vaidlusalune nõue on õigusvastane, kuid õigusrikkumist ei kõrvalda (või ka ei saa kõrvaldada, sest riigihange on peatatud), on vaidlustusmenetluse lõppemise aluseks
Alus lõpetada vaidlustusmenetlus hankija poolt vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ja vaidlustuse läbi vaatamata jätmise alus seonduvalt õigusrikkumise kõrvaldamisega on olnud ka kuni 31.08.2017 kehtinud
-s (
v.r.) ja on samas sõnastuses ka
-s. VAKO ei ole kindlaks teinud ega hinnanud seda, mis põhjendustel hankija vaidlustusmenetluse ajal vaidlusaluseid riigihanke alusdokumentide nõudeid ja tingimusi on muutnud – VAKO on muudatuste tegemise järgselt ja vaidlustajalt õigusrikkumise kõrvaldamise kohta kinnituse saamisel alati jätnud vaidlustuse läbi vaatamata (
lg 3 p 5 ja
Riigihanke kehtetuks tunnistamine eeldab hankija põhjendatud otsust (
lg 3 p 6), vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise otsustes tavaliselt mingeid põhjendusi ei esitata (v.a siis, kui tehakse kohe uus otsus ja põhjendatakse seda või põhjendatakse kehtetuks tunnistamise otsust üksnes sellega, et hankijal on vajadus uuesti teostada kontrolli), riigihanke alusdokumentide muutmisel ei pea hankija eraldi vormistama dokumenti, kus ta tehtud muudatusi põhjendab. Seega puudub VAKO-l reeglina informatsioon selle kohta, miks vaidlustusmenetluse ajal riigihanke alusdokumente on muudetud (vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistatud). Erinevalt HKMS-st ei tulene
-st, et siis kui õigusrikkumise kõrvaldamine (riigihanke või vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine) on tingitud vaidlustuse esitamisest, on tegemist vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt. Lünga puudumist
-is näitab see, et vaidlustuskomisjonile ei tulene
-st õigust küsida hankijalt vastavaid selgitusi ja hinnata seda, kas hankija on vaidlustusmenetluse ajal riigihanke alusdokumente muutnud (riigihanke või vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistanud) vaidlustuse esitamise tõttu.
-st ei tulene, et
lg 3 p 5 (ja
lg 1 p 8) on kohaldatav siis, kui hankemenetluse või vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine ja õigusrikkumise kõrvaldamine pole tingitud vaidlustuse esitamisest. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 3 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt.
lg 1 p 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus VAKO otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad
lg-s 3 sätestatud alused.
lg 3 p-st 5 tulenevalt jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud. Menetluse lõpetamisel
lg 1 p-s 3 sätestatud alusel mõistab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud. Menetluse lõpetamisel
lg 1 p 8 alusel tagastatakse hankijale tasutud riigilõiv (riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5), lepingulise esindaja kulud aga välja mõistmisele ei kuulu. 13. Kohtule nähtuvalt on VAKO käesoleval juhul lähtunud väljakujunenud VAKO praktikast, mille kohaselt saab vaidlustuse lugeda põhjendatuks üksnes hankija selgesõnalise vastava tahteavalduse alusel ning vaikimisi vastavalt vaidlustaja nõuetele tegutsemine, sh vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine või hankedokumentide muutmine vaidlustuses nõutud viisil ei ole vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine (vt N. Pilving, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: M. A. Simovart ja M. Parind, Tallinn 2019, lk 1129‒ 1130, § 197 komm nr 9 ja seal viidatud VAKO praktika,). Asjassepuutuvad vaidlustuse lõpetamise alused sätestas
v.r samal moel kui
, vt
v.r § 122 lg 3 p 5 ja
v.r § 126 lg 1 p 3. Samas tuleb rõhutada, et
v.r kohaldamisel ei omanud menetluse lõpetamise õige aluse leidmine
-ga võrreldavat tähendust, kuna vaidlustaja sai riigilõivu tagasi mõlemal juhul, lepingulise esindaja kulud ei kuulunud välja mõistmisele aga ühegi vaidlustusmenetluse lõpetamise aluse puhul.
tõi kaasa võimaluse teatud aluste puhul mõista välja ka lepingulise esindaja kulud. Ette nähti see mh vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise puhul, mitte aga juhul, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või on õiguserikkumine kõrvaldatud. 14. Seetõttu ei ole praktikas välistatud, et hankija tunnistab vaidlustatud otsuse kehtetuks vaidlustuse esitamise tõttu, pidades vaidlustuses esitatud väiteid põhjendatuks, kuid konkureerivale alusele tuginemise kaudu väldib vastaspoolele õigusabikulude ja riigilõivu hüvitamist. VAKO senine tõlgenduspraktika orienteerib hankijat mitte avaldama oma otsuste tegemise tegelikke põhjuseid, kuna see on talle majanduslikult kahjulik.
v.r ajal välja kujunenud VAKO praktika kohaselt ei asu VAKO hankija motiive tuvastama, vaid lõpetab menetluse
lg 1 p 8 alusel, kui hankija ei ole kinnitanud selgesõnaliselt, et tunnistab vaidlustuse põhjendatuks. VAKO tõlgendus ei sõltu sellest, kas hankija tühistas enda otsused enne vaidlustuse esitamisest teada saamist või peale seda. 15. Kohtu arvates tuleb VAKO-l revideerida
v.r alusel kujundatud praktikat. Vastasel korral puudub vaidlustajal efektiivne õiguskaitse kulusid optimeerida sooviva hankija vastu. On küsitav, kas sellisel juhul järgitakse põhiseaduse printsiipe, nt PS § 14. Kohtu arvates ei ole põhjust rääkida seadusandja langetatud valikust, mis justkui ei võimaldaks praktikat muuta. Kohtu hinnangul viitab
süstemaatiline tõlgendamine (paragrahvi pealkiri on sõnastatud „vaidlustusmenetluse alustamine“) sellele, et
lg 3 p 5 puudutab eelkõige olukordi, kus hankija on vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistanud enne vaidlustuse esitamisest teada saamist.
-st ei tulene kohustust kohaldada sätet ka olukordades, mil hankija on 5
lg 1 p 3 sõnastusest, et säte eeldab alati hankija selgelt väljendatud tahteavaldust, n-ö vaidlustuse õigeksvõttu. HKMS-s sätestatud analoog kaebuse õigeksvõtu näol on sõnastatud palju konkreetsemalt (vrdl HKMS § 159). Kohus leiab, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine võib toimuda ka hankija tegudega, näiteks kui hankija on vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisel tuginenud samadele alustele kui vaidlustaja. Sellisel juhul ei ole kohtu arvates vaja selgesõnaliselt väljendatud hankija tahteavaldust, kuna vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine on tuvastatav hankija tegevusega, kulude jaotamise regulatsiooni arvestades puudub hankijal aga motivatsioon seda tunnistada. Samasugusele seisukohale on asunud Tallinna Halduskohus haldusasjas 3-19-266 (vt p 31.4). 16. Kaebaja on vaidlustuses olnud seisukohal, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane, kuna tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ja hankija ei ole nõuetekohaselt kontrollinud pakkumuse tõsiseltvõetavust
Hankija 29.01.2020 korralduse nr 34 õigusliku alusena on viidatud
§-le 115 (põhjendamatult madala maksumusega pakkumused) ja HS p-le 15.1, mille kohaselt hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavust HD-s esitatud tingimustele vastavalt
§-le 114 ja 115. Vastusena vaidlustusele nentis hankija, et tulenevalt
§-st 115 ja HD p-st 15.1 ei ole hankija küsinud hankes edukaks tunnistatud pakkujalt enne edukaks tunnistamist täiendavaid selgitusi, ning vastas: „Võttes arvesse eelnimetatut ja asjaolu, et Rakvere Vallavalitsuse 29. jaanuari 2020 korraldusega nr 34 tunnistati kehtetuks Rakvere Vallavalitsuse 15.01.2020 korralduse nr 19 punkt 2 (lisa 1) jätkab Hankija hankemenetlust järgides Riigihanke seaduse § 115 nõudeid.“ Seega nähtub kohtule, et korralduse nr 19 p 2 kehtetuks tunnistamine lähtub samadest alustest (ebapiisava kontrolli teostamine põhjendatud madala maksumuse osas), mille tõttu esitati vaidlustus. Hankija on küll vastuoluliselt väitnud, et menetlemise käigus ei tekkinud tal kahtlust MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. See aga tekitab küsimuse, miks on hankija siis MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistanud ning menetluse põhjendamatult madala maksumuse ja kontrolli teostamise sätetele tuginedes uuendanud. Vaidlustusmenetluses VAKO-le esitatud seisukohas on hankija tunnistanud, et läbi viidud kontrollmenetlus oli ebapiisav. Kohtu arvates, kui hankija on vaidlustatud otsuse tunnistanud kehtetuks vaidlustusega samadel alustel, peaks hankijal olema kohustus tõendada, et see oli kantud muudest kui vaidlustuse esitamisega seonduvatest asjaoludest. Kohus ei nõustu VAKO-ga, et VAKO-l puudub seadusest tulenev võimalus täiendavat teavet küsida.
Nimetatud sätte kohaselt tagab VAKO omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus nõustub kaebajaga, et
lg 1 ei ole piiritletud asja sisulise lahendamisega, vaid ka menetluslike küsimustega nagu õige menetluse lõpetamise aluse tuvastamine. Seetõttu on VAKO pädevuses küsida täiendavat selgitust hankijalt, kui on kahtlus, et hankija on tunnistanud enda otsused kehtetuks vaidlustuse esitamise tõttu. Selle tuvastamine praktikas ei ole ülemääraselt keeruline ega VAKO-t koormav. 17. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tühistab VAKO 30.01.2020 otsuse vaidlustusasjas nr 8-20/216744 ja teeb uue otsuse, millega lõpetab vaidlustusmenetluse
Tulenevalt
lg-st 1 tuleb sellisel juhul hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kohtul puudub võimalus asja VAKO-sse uuesti arutamiseks saata, peab kohus ise hindama, milline oli kaebaja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu VAKO-s. Kaebuse resolutsioonis palub kaebaja välja mõista esindaja kulud 3844 eurot ja riigilõiv 640 eurot. Kaebuse p-des 2.14 ja 2.15 on kajastatud lepingulise esindaja kuluna 3384 eurot (käibemaksuga). Kaebaja ei taotle arvel nr 20160795 kajastatud üldkulu väljamõistmist 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.