← Eesti

2-17-18172/75

Tsiviilasi nr: 2-17-18172 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18172 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.10.2019 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses YY apellatsioonkaebus 3150 eurot XX vastuapellatsioonkaebus 506,44 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus XX vastuapellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kalev Pihlak (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Harju Maakohtu 22.10.2019 otsus jätta muutmata.
  2. YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  3. XX vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata
  4. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, va hagejale määratud RÕA tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
  5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise 1

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-18172 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja selle põhjendused
  1. Hageja XX on hageja seadusliku esindaja CC ja kostja YY laps.
  2. Pooled sõlmisid tsiviilasjas nr 2-15-18960 toimunud 05.04.2016 istungil kompromissi, mille sisu oli järgmine: „Kostja CC (ik XXXXXXXXXX), maksab lapse XX (ik XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks elatist 350 € kuus alates 2016 maist igakuiselt ette, hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene makse 29.04.
  3. Kostja CC kannab elatise YY (ik XXXXXXXXXXX) LHV arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Vanemate YY ja CC poolt kokkulepitud, lapse XX huvialaringide kulud, alates lapse XX kooliminekust, kannavad pooled YY ja CC võrdsetes osades (lisa 1).
  4. CC on hoolitsenud juba alates 20.11.2017 lapse XX`e igapäevaste vajaduste rahuldamise ja tema arenguks piisavate vahendite tagamise eest. CC elab koos lapsega ja rahuldab lapse vajadusi vahetult. Kostja alates 20.11.2017 ei ole osalenud lapse kasvatamises ning ei ela koos lapsega.
  5. XX ülalpidamise ulatus on kokkulepitud 05.04.2016 tsiviilasja nr 2-15-18960 kohtumääruses (kohtulik kompromiss), so 350 EUR kuus. YY-l on kindel töökoht ja igakuine sissetulek ~2600 EUR bruto. Seega on YY igati suuteline täitma 05.04.2016 kohtulikku kompromissi XX ülalpidamise ulatuse määra osas.
  6. Hageja ei taotle varasema 05.04.2016 lahendiga kindlaks määratud igakuise elatise 350 eurot suuruse muutmist, vaid ainult, et tegelikkusega kooskõlla viidaks, kumb vanematest elatist tasuma peab. Seega saab lähtuda eeldusest, et lapsest lahus elava vanema poolt tasutava elatise suurus 350 eurot kuus vastab lapse vajadustele. Ükski menetlusosaline pole antud juhul taotlenud elatise suuruse muutmist, mistõttu senist kohtupraktikat arvestades piisaks elatise suurusena 350 euro määramiseks nentimisest, et 05.04.2016 lahendi aja seisuga võrreldes ei ole elatise suurust mõjutavad asjaolud olulisel määral muutunud.
  7. Alates 17.11.2017, mil hageja elab püsivalt ema juures, on kolme kuu keskmine vastav summa olnud 489,21 eurot. Arvestades juurde autoremondikulu, mis oli pere mõistliku transpordivõimaluse tagamiseks vajalik, on vastav summa 641,49 eurot. Perioodil 17.11.2017 kuni 16.02.2018 oli ühe kuu keskmine kulu hageja peale kokku 978,42 eurot, koos autoremondiga 1282,99 eurot: kooliasjad – 51,71 eurot, hügieen – 19,26 eurot, mänguasjad – 80,49 eurot, majapidamistarbed – 30,76 eurot, ravimid, vitamiinid – 37,81 eurot, riided ja jalanõud – 133,09 eurot, söök, maiustused – 150,78 eurot, trenn, huviring – 59 eurot, üür – 225 eurot, kommunaalid – 87,72 eurot, TV ja internet – 19,5 eurot, bensiin – 83,3 eurot, autoremont – 304,57 eurot.
  8. Oluliseks kuluks, mis seoses hageja asumisega elama ema juurde on tekkinud, on autoremont. Alates 17.11.2017 elab hageja oma ema juures Haabersti linnaosas, kuid koolis käib endiselt Laagris 14,2 km kaugusel praegusest elukohast. Ühistransporti kasutades kuluks hagejal koolis käimiseks ebamõistlikult kaua aega, kuivõrd mugavat ühendust Haabersti ja Laagri vahel pole. Hageja kooli viimine ja sealt toomine on tema ema autoga iganädalaselt läbitavaid vahemaid oluliselt suurendanud, mis auto vanusest tulenevalt viis tavapärasest kiirema kulumiseni (lisaks olulisele kütusekulu kasvule). 2
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-18172 Kolme kuu jooksul on auto sõidukorras hoidmisele kulunud 1044,21 eurot, millele lisanduvad tavapärased kulud (kütus, kindlustus). Enne kui isaga seoses probleemid tekkisid ja hageja veel tema juures sai elada, kasutas hageja ema autot üldjuhul 14 km tööpäevas tööle ja tagasi sõiduks, s.o 70 km nädalas.
  1. Kõigist hagejaga seotud kuludest on kummagi vanema osaks arvestatud 50%, mis kolme kuu jooksul alates püsivalt emaga elama asumisest on 489,21 eurot, mis on enam kui kolmandiku suurem hagiga nõutavast elatisest 350 eurot. Seega nõutav elatis on igal juhul väiksem kui PKS § 99 järgne ülalpidamise ulatus.
  2. Hageja ema töötab XXX Q-s, kus tema brutotöötasu on 2450 eurot kuus. Tulemus- jms tasud võivad väljamakstavat tasu kohati suurendada. Lisaks saab hageja ema iga kuu peretoetust 55 eurot. Hageja emale kuulub
  3. aasta sõiduauto Hyundai Coupe registreerimismärgiga UUUUUU. Lisaks päranduseks saadud 12,5% korterist aadressiga KKK (kinnistu nr KKKKKK) ja korterist aadressiga TTT (kinnistu nr TTTTTTT). Esimene korter on väärt heal juhul kuni 4000 eurot. Teises elab juba viimased 11 aastat hageja onu oma perega (naine ja kolm last) ning pereringis on kokku lepitud, et talle see ka jääb lõpuks. Mingit tulu hageja ema nimetatud korteritest hetkel ei saa ega ole ka lootust lähitulevikus saada, arvestades mh, et talle kuulub vaid 12,5% kummastki korterist. Kohustustest on hageja emal eelnevalt väljatoodud elamiskulude kõrval laenukohustused: õppelaen jäägiga 2143,33 eurot ja igakuise maksega 51,35 eurot; väikelaen jäägiga 3561,87 eurot ja igakuise maksega 121,3 eurot; püsimaksega krediitkaart jäägiga 1348,45 eurot, mille järgmine intressimakse 16,85 eurot. Seega laenukohustuste jääk kokku 7053,65 eurot.
  4. Hageja palub mõista YY-lt (ik 3XXXXXXXXXXX) XX (ik XXXXXXXXXXX) kasuks välja igakuine elatis summas 350 eurot kuus, alates hagi esitamisest 05.12.2017 kuni XX täiskasvanuks saamiseni, kohustades YY tasuma nimetatud summa CC pangaarvele XXXXXXXXXXXXXX igakuiselt ette, hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks, selgitusega „XX elatis“.
  5. Võrreldes hageja 26.02.2018 seisukohas tooduga on hageja kulud mõnevõrra suurenenud, seda ainuüksi tavapärase hinnatõusu tõttu. Trennide ja huviringide kulu on seejuures ligikaudu 50% suurenenud. Lisaks, hagejale on eelmisel aastal Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud isikliku abivahendi kaart individuaalsete tallatugede tegemiseks/ostmiseks (muidu tekivad kannavalud, kuna jalg hoiab valesti). Kolm paari aastas saab väljastatud kaardiga 50% soodsamalt (koos soodustusega oli juunis paar tallatugesid 32,5 eurot). See kulu on arsti hinnangul tõenäoliselt kuni hageja 18-aastaseks saamiseni.
  6. Seoses 05.04.2016 kompromissina kokku lepitud elatise suuruse 350 eurot osas rõhutame, et vastava summa määramisel oli arvestatud eeldusega, et lahuselav vanem tegeleb keskmiselt paaril päeval nädalas lapsega, täites sel ajal vahetult ülalpidamiskohustust. Tsiviilasja nr 2-15-13540 lõpplahendiga jäi hageja emale ainuhooldusõigus ilma kostja suhtes suhtluskorda määramata, kuid suhtlusõigus on kostjal endiselt. Loodetavasti, kui omavahelised kohtuasjad on kõik lõppenud, püüab kostja taas hagejaga suhelda ja tegeleda. Lootustandvaks märgiks on, et hageja viimasel sünnipäeval, 02.07.2019, õnnitles kostja last sõnumi teel ja saatis talle kingitusena 100 eurot. Lisaks tegi kostja hageja emale 02.09.2019 ülekande summas 500 eurot selgitusega „X-le“, millest on võimalik järeldada kostja valmisolekut aktsepteerida elatise tasumise kohustust. Kostja vastus
  7. Kostja vaidleb hagile vastu. Lapse ema on saanud vahemikus 23.11.2017-08.01.2018 lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid rohkem kui 500 euro väärtuses, samuti on tehtud emale teisigi makseid vähemalt 500 euro ulatuses, mh veebruaris sularahas. Selliselt on 3
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-18172 olnud tagatud lapse ülalpidamine suuremas summas, kui vaid igapäevased kulud kodust eemalolekul ja ka suuremas määras kui miinimumelatis. Lapse ema kontoväljavõtetelt ei nähtu, et ta oleks üldse kandnud olulises summas lapse kulutusi, see on ka selgitatav asjaoluga, et laps viibib suurema osa ajast isapoolse vanaema juures. Arvestades seda, on elatise nõudmine ema poolt eriti arusaamatu.
  1. Samuti vormistas hageja esindaja juba detsembris ümber lastetoetuste saaja, seega on ka see summa lapse ülalpidamiseks kasutatav.
  2. Miinimumelatisest erinevat summat nõudes peab ema oma kulutusi tõendama. Lapse hetkel ajutise elukorralduse juures ei ole võimalik lapse pikaajalisi kulusid adekvaatselt hinnata. Kui ema on teinud oma pahatahtlikest otsustest tulenevaid ebavajalikke kulutusi, ei saaks neid elatise küsimuse lahendamisel arvestada, sest lapse kõik eluksvajalik on olemas tema kodus ning isa ei saa ka enne hooldusõiguste küsimuste lahendamist eeldada, et kõik need kulud, mis on seotud lapse kodu, lemmikloomade, telefoniga jpm muutuvad esialgse õiguskaitse lahendiga hoopis ema poolt väljanõutavaks.
  3. Isa ei leia, et ta peaks näiteks kinni maksma kolme paagitäit kütust, mis kulub igapäevaselt lapse isa elupaiga läheduses asuvasse kooli transportimiseks. Esimese astme kohtu otsus
  4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja hageja kasuks alates
  5. jaanuarist 2018 elatise 350 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni määrates, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole, menetluskulud jättis kostja kanda. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  6. Kohus luges hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 828,45 eurot kuus. Seega tuleks vanematel kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 414,23 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise tasumist 350 euro ulatuses, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et nõutava elatisesumma ulatuses on hageja esile toodud kulutused põhjendatud ja tõendatud.
  7. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord oleks niivõrd halb, et see ei võimaldaks hagejale nõutavas ulatuses elatist tasuda. Hageja on esile toonud, et kostja brutosissetulek on ca 2600 eurot (I kd, tlk 97), kostja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Seega leiab kohus, et kostja majanduslik seisukord on nõutava elatise tasumiseks piisavalt hea.
  8. Kostja on märkinud, et hagejale laekub 60 eurot lapsetoetust, mille võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Seega leiab kohus, et lapsele lapsetoetuse maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks.
  9. Kostja on märkinud, et on perioodil 23.11.2017 – 08.01.2018 lapse ülalpidamiskohustust täitnud 500 euro ulatuses, millele lisanduvad muud maksed 500 euro ulatuses, sh sularahas veebruaris 2018 (II kd, tlk 239 – 240, kosja 26.02.2018 vastus). Toimikust nähtub, et kostja eest on AA 23.11.2017 tasunud hageja seadusliku esindaja arvelduskontole 150 eurot ning 29.11.2017 kokku 60 eurot, maksete selgituseks on märgitud „X-le“ (I kd, tlk 71, pangakonto väljavõte). Samuti nähtub, et CC on 29.11.2017 lapsele kantud 60 eurot AA-le 01.12.2017 ülekandega tagastanud. AA on aga 01.12.2017 tasunud taas 60 eurot selgitusega „X-le“ (I kd, tlk 72 pöördel, pangakonto väljavõte). 4
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-18172 Lisaks on AA 20.12.2017 tasunud 100 eurot selgitusega „X-le“ (I kd, tlk 73, pangakonto väljavõte), 03.01.2018 tasunud 30 eurot (I kd, tlk 73 pöördel, pangakonto väljavõte) ning 08.01.2018 täiendavalt 100 eurot samasuguse selgitusega (I kd, tlk 74, pangakonto väljavõte). Seega on tõendatud, et kostja eest on hagejale tehtud ülalpidamismakseid vaidlusaluse perioodi kestel kokku 500 euro ulatuses. Hageja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Kohus võtab nimetatud makseid arvesse ning muudab sellevõrra elatise väljamõistmise algusaega. Kuivõrd hageja nõuab elatist summas 350 eurot alates 05.12.2017, siis loeb kohus tasutuks elatise kuni 17.01.2018 (k.a). Seega tuleb elatis välja mõista alates 18.01.
  2. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 18.01.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 350 eurot kuus.
  3. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Kohus rahuldab taotluse ning märgib otsuse resolutsioonis, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „XX elatis“. Kostja apellatsioonkaebus
  4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja saata asi tagasi uueks arutamiseks maakohtule.
  5. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu lahend täidetav, kuna kohtulahendis puuduvad konkreetsed summad mida kostja peaks tagasiulatuvalt tasuma. Jõustunud kohtulahendit ei ole võimalik tagasiulatuvalt muuta. Otsusest ei nähtu elatise summa 350 euro kalkulatsioon. Kohus on lähtunud asjaolust, et ema ise on varem pidanud tasuma elatist 350 eurot kuus ja isal tuleb vastupidises olukorras samas summas elatist tasuda, kuid isa ja ema elukvaliteet, kulud ja elamistingimused on erinevad. Lapse kulusid ei ole asjas tõendatud. Vanemate sissetulekute suurus on välja selgitamata, arvestamata on jäänud riigipoolne toetus. Kohtuotsuses ei arvestata, et tsiviilasi 2-15-13540 on alles menetlemisel. Hageja vastuapellatsioonkaebus
  6. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 22.10.2019 otsus osas, milles XX hagi jäeti rahuldamata ning uue otsusega rahuldada elatise väljamõistmise nõue ka perioodi eest hagiavalduse esitamisest 05.12.2017 kuni 17.01.2018, s.t rahuldada hagi täies ulatuses. Maakohus on üllatuslikult ja põhjendamatult vähendatud väljamõistetavat elatist 500 euro võrra, mis hageja vanaema AA on perioodil 23.11.2017 kuni 08.01.2018 kandnud hageja emale.
  7. Oma 26.02.2018 vastuses, millele maakohus enda otsuse punktis 27 viitab, ei väida kostja kusagil, et kõnealused 500 eurot oleksid olnud tema asemel ülalpidamise andmine, vaid kostja vaidles vastu menetluse peatamata jätmisele, üritades näidata, kuidas hagejal oleks võimalik toime tulla ka ilma kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmiseta. Teiseks, kohtu välja toodud periood 23.11.2017 kuni 08.01.2018 ulatub kaugemale, kui aeg, mille eest hageja elatist nõuab. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 05.12.2017, ei saa enne seda AA poolt hageja emale tehtud maksed olla mingil juhul asenduskohustuse täitmisena käsitletavad, isegi kui PKS § 106 lg 2 oleks mõnel puhtteoreetilisel juhul kohaldatav.
  8. Rõhutame, selleks et lugeda kostja üleneja sugulane PKS § 106 lg 2 alusel täitnuks asenduskohustuse, tulnuks kohtul üheselt tuvastada, et kostjalt endalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Niisama meelevaldselt ei ole võimalik lugeda mistahes suvalist vanavanemate kingitust ülalpidamiskohustuse täitmiseks vanema eest, kes põhjendamatult keeldub ise elatist maksmast. 5
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-18172 Vastused kaebustele
  1. Pooled vaidlesid esitatud kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus ja hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  3. Asja materjalidest nähtub, et -Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasjana 2-15-18960 XX hagi CC vastu elatise nõudes ning selles menetluses sõlmiti kompromissleping, mille maakohus kinnitas 05.04.2016 määrusega. Kompromissi kohaselt kohustus CC tasuma lapse XX ülalpidamiseks elatist 350 eurot kuus alates 2016 maikuust makstes elatisesumma YY arveldusarvele iga kuu ette. Lisaks lepiti kokku, et lapse vanemad YY ja CC tasuvad lapse kooliminekust mõlema poole poolt kokkulepitud lapse huvialaringide tasu võrdsetes osades. -20.06.2017 tsiviilasjas nr 2-15-13540 tehtud lahendiga (II kd, tlk 72-76) lõpetati YY ja CC ühine hooldusõigus osaliselt lapse XX suhtes ning anti YY-le üle ainuhooldusõigus XX viibimiskoha valiku osas ning määrati kindlaks lapse XX ja CC suhtluskord. -23.11.2017 esitas CC tsiviilasjas nr 2-15-13540 avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks. -30.11.2017 tsiviilasjas 2-15-13540 tegi Harju Maakohus määruse, milles rahuldas CC esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja andis kuni tsiviilasjas 2-15-13540 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ainuhooldusõiguse XX viibimiskoha osas üle CC-le. -05.02.2017 esitas hageja käesoleva hagi elatise nõudes. -06.02.2019 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-13540 määruse (II kd, tlk 123126), milles tunnistas CC ja YY lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning määras teha muudatus Harju Maakohtu 20.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13540 määratud hooldusõiguse osas ning määras lõpetada täielikult CC ja YY ühine hooldusõigus XX suhtes ning anda täielikult XX hooldusõigus üle CC-le. Lõpetada Harju Maakohtu 20.06.2017 määrusega tsiviilasjas 2-15-13540 määratud suhtluskord ning mitte määrata uut korda. Määrus on jõustunud.
  4. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas ja millises ulatuses on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka nt Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Käesolevast asjast nähtub, et võrreldes ajaga, kui CC ja XX vaidlus elatise nõudes lõpetati menetlus kompromisslepingu kinnitamisega on asjaolud muutunud, sest XX elab CC juures ning seega kannab CC lapse ülalpidamiskohustust vahetult. Lapsest eemalelavaks vanemaks on YY. Kostja on vastuses hagiavaldusele väitnud, et lapse viibimine emaga on ajutine, kuid asjast ei nähtu, et alates esialgse õiguskaitse kohaldamisest, millega anti lapse viibimiskoha määramise õigus emale, oleks lapse elukoht muutunud, st laps oleks faktiliselt elanud isaga.
  7. Kuna PerekS § 96 ja 97 lg 1 järgi tuleb kostjal hagejat ülal pidada, siis oli kostjal lapsega koos mitteeleva vanemana kohustus vähemalt hagiavalduse esitamisest tasuda elatist. Seega saab lugeda kostja ülalpidamiskohustust rikkunuks, sest asjast nähtuvalt ei ole kostja hagiavalduse esitamisest regulaarselt hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja 6
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-18172 apellatsioonkaebuses esitatud väide, et temalt elatise väljamõistmiseks puudub alus, kuna jõustunud kohtulahendiga on sõlmitud kokkulepe, et hageja ema tasub hagejale elatist ning lapse vahemate vahel oli käesolev menetluse kestel vaidlus lapse hooldusõiguse küsimuses, seda ringkonnakohtu seisukohta ei muuda. Asjas on tõendamist leidnud, et alates käesoleva hagi esitamisest elab hageja koos emaga ning sellest tulenevalt oli põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt. Kostja seisukoht, et kuna hageja sissekirjutus on kostja juures ja sellest tulenevalt tuleks lugeda hageja koduks kostja elukohta, kus tehtavaid kulutusi saab pidada hageja vahetuks ülalpidamiseks, ei ole põhjendatud. Kuna hageja elab koos oma emaga ning tema igapäevaseid kulusid kannab vahetult ema, tuleb kostjal tasuda lapsele elatist.
  1. Kuna ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, tuli käesoleva asja lahendamisel kindlaks teha hageja põhjendatud ülalpidamiskulude suurus. Kostja väidab, et maakohus ei ole hageja ülalpidamiskulude suurust tuvastanud. Selle väitega ringkonnakohus ei nõustu. Maakohus on esile toonud otsuses, millises ulatuses väidab hageja oma kulude suuruse ja millises osas peab kohus kulude suuruse mõistlikuks. Seejuures on maakohus analüüsinud hageja põhjendatud ülalpidamiskulude suurust iga kulu lõikes. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt esile toonud, millises ulatuses on maakohus ebaõigesti hageja ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi hinnanud. Kostja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti arvestanud seda, et kuna ema pidi varem tasuma lapse ülalpidamiseks 350 eurot isale, siis olukorras, kus elatist maksma kohustatud isikuks on isa, ei saa samast summast lähtuda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et automaatselt ei saa ülalpidamise kohustuse suurust lapse elukoha muutumisel ümber jagada, kuid maakohus ei olegi seda teinud. Ringkonnakohus osutab esiteks, et kuna kostja avaldas oma 09.05.2018 menetlusdokumendi p-s 1.2, et tsiviilasjas nr 2-15-18960, kus kinnitati kompromiss, mille järgi tuli lapse emal tasuda lapse ülalpidamiseks 350 eurot, käsitleti detailselt kõiki lapse kulutusi ning seda arvestades sõlmiti kompromiss elatise maksmiseks, oli põhjendatud hageja väide, et tema kulude suurus on tuvastatud eelnevas menetluses. Kuna kostja ei toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kulud on vähenenud, siis ei ole kostja väide, et hageja peaks uuesti tõendama nõutava elatise osas miinimummääras elatise suurust ületavas osas oma kulutusi, kohane. Teiseks leiab ringkonnakohus, et maakohus on tuvastanud lapse kulude suuruse esitatud tõendite alusel. Nii on hageja poolt esitatud eluruumi üürileping ja eluaseme kõrvalkulude suurust tõendavad dokumendid. Hageja on konkreetselt esile toonud igapäevased kulud, viidates vastavatele tõenditele, ajavahemikul 17.11.2017-01.02.
  2. Nimetatud loetelu puudutab toidu, hügieeni, majapidamistarvete, mänguasjade, koolitarvete, ravimite/vitamiinide, riiete, jalanõude kulusid. Esitatud on hageja kasuks sõlmitud huvikoolilepingud.
  3. Apellatsioonkaebuses esitas kostja väite, et kohtuotsuse tulemus ei saa tekitada majanduslikult rasket olukorda. Samas ei ole kostja väitnud, et tal ei ole võimalik väljamõistetud ulatuses elatist tasuda. Arvestades, et hageja väitele kostja sissetulekute suuruse kohta kostja maakohtu menetluses vastu ei vaielnud, leidis maakohus õigesti, et kostja on võimeline väljamõistetavat elatist tasuma. Lisaks tuleb asjas arvestada ka sellega, et 09.05.2018 menetlusdokumendi p-s 1.7 on kostja esile toonud, et suurema osa hageja kulutustest, kui hageja elas kostjaga, (kuigi hageja ema kandis hageja ülalpidamiseks kostjale üle 350 eurot) kandis kostja heatahtlikult ise. Seda väidet arvestades on kostja võimeline täitma ülalpidamiskohustust ka suuremas ulatuses. Maakohus on otsuses käsitlenud ka kostja väidet, et lapsetoetuse suuruses puudub alus nõutud elatist vähendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Lisaks toob ringkonnakohus esile, et maakohus tuvastas lapsele tehtavate kulude suuruse 828,45 eurot 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-18172 kuus, kuid vastavalt hageja nõudele mõistis kostjalt välja 350 eurot, kuigi see ei moodusta poolt ulatust lapse põhjendatud kuludest.
  1. Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, milles tuvastati, et kostja poolt tuleb lugeda elatis tasutuks kuni 17.01.2018 ,kuna kostja ema on tasunud hagejale 500 eurot. Hageja vaidlustab nimetatud seisukohta seetõttu, et tema arvates ei ole kostja tuginenud sellele, et kostja ülalpidamiskohustuse täitis tema ema. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht on ekslik. Kostja on oma 26.02.2018 menetlusdokumendis (II kd, tlk 39 pöördel) esitanud seisukoha, et kostja eest täitis hageja ülalpidamiskohustuse kostja ema 500 euro ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et selliselt saab kostja ülalpidamiskohustus lugeda täidetuks vaid juhul, kui tõendamist leiab see, et summad tasuti asenduskohustuse täitmise raames.
  2. Nõustuda ei saa ka selle apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus arvestas ebaõigesti osad kostja ema poolt tasutud summad ülalpidamiskohustuse täitmiseks, sest need tasuti enne kui hagi esitati. Asjast nähtuvalt tasuti summad vähem kui 1 kuu jooksul enne hagi esitamist. Kuna PerekS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, hagi esitati 05.12.2017, arvestas maakohus põhjendatult ka 2017 novembri lõpus ning detsembri alguses tehtud rahalised ülekanded tasutud elatise katteks. Kuigi maakohus arvestas ka 2018.a jaanuaris ülekantud summad detsembri ja osaliselt jaanuari elatise katteks oli ringkonnakohtu arvates täitedokumendi selguse huvides põhjendatud maakohtu poolt summade liitmine, tasumise arvestamine konkreetse ajavahemiku katteks ja elatise väljamõistmine vastavalt otsuses toodule.
  3. Apellatsioonimenetluses esitas kostja taotluse tühistada RÕA korras hagejat menetluses esindanud advokaadi volitused. Kuna 06.02.2019 määrusega anti hageja hooldusõigusega seotud küsimuste otsustamise õigus üle hageja emale, puudub alus kostja taotluse rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus
  4. Kuna apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis arvestades asja olemust, tuleb jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda, juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust, va hagejale määratud RÕA tasu ja kulude osas, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, arvestades menetluse tulemust ringkonnakohtus ja seda, et Harju Maakohtu 07.02.2018 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.