Obsah (10)

§ 428§ 423§ 663§ 659§ 654§ 171§ 175§ 174§ 337§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-3384 Määruse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi Pirita C

) § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata või alternatiivselt menetlus lõpetada

§ 428

lg 1 p 2 alusel otsust tegemata, kuna hageja nõue on jõustunud Arbitraažikohtu otsusega jäetud rahuldamata.

1. Hagiavaldusest ei selgu, millisest väidetavast võlasuhtest tuleneb hageja nõue kostja vastu Hageja viitab hagiavalduses vähemalt viiele erinevale võimalikule võlasuhtele:  kostja, Träknaggen ja Matchingu vahel 14.08.2015 sõlmitud Kavatsuste Protokoll;  lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe;  kostja ja Merivälja tee 24 OÜ vahel 11.11.2015 sõlmitud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping;  Merivälja tee 24 OÜ, Kiviloo Manor OÜ, hageja, Matchingu, Bigbank AS, OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi ja Swedbank AS vahel 04.03.2016 sõlmitud hüpoteekide kustutamise avaldused, korteriomandi hüpoteegi alt vabastamise avaldus, korteriomandite müügilepingud, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping;  Träknaggeni ja Matchingu vahel 04.03.2016 sõlmitud Merivälja tee 24 OÜ osa müügileping.
2. Ühegi viidatud võlasuhte pool ei ole samaaegselt hageja ja kostja. Hageja kirjeldab Matchingu võlasuhteid kostja ja kolmandate isikutega. Hagejal ei saa olla kostja vastu ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid nõudeid, kuna kostja ei ole hagejaga läbirääkimisi pidanud. Samuti ei ole kostja hagejale mingeid andmeid avaldanud. Kostja avaldas andmeid Matchingule.
3. Hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, milles hagejale väidetavalt tekkinud kahju tegelikult seisneb. Hageja sisustab temale väidetavalt tekkinud kahju vähemalt kolmel erineval üksteist välistaval viisil. Kostja väidetava rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Igal juhul on hageja väidetavad nõuded aegunud. MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Maakohus jättis hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 2351,52 eurot ja määras, et menetluskuludelt tuleb maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

1. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus menetleb tsiviilasja vaid juhul, kui isik pöördub kohtusse oma (mitte teise isiku) eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
2. Hageja ei ole suutnud välja tuua, millisest hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest tuleneva ning hagejale kuuluva õiguse kaitseks hagi esitati. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja 14.08.2015 kokkuleppe ega 11.11.2015 lepingute pool. Kostja ei ole 04.03.2016 lepingute pool. Poolte väljatoodud asjaolud viitavad sellele, et kuna Matchingu kostja vastu esitatud nõue jäi vahekohtus rahuldamata, pöördus hageja kohtusse Matchingu asemel temale kuuluva õiguse kaitseks. Seadus seda ei võimalda. Hageja ei väitnud, et Matching oleks oma nõudeõiguse hagejale loovutanud.
3. Kohtusse pöördumise õigus ei saa tuleneda faktiliste asjaolude kogumist, nagu väitis hageja. Kohtusse pöördumise õiguse kindlakstegemisel ei ole võimalik käsitleda kahte juriidilist 3 isikut ühe isikuna ka siis, kui nad kuuluvad samasse kontserni. Hageja ei saa samastada ennast Matchinguga. Matchingu nõudeõigused ei ole samastatavad hageja nõudeõigustega. MÄÄRUSKAEBUS
4. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja kohustada maakohut hagi menetlema. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5. Hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja ei suutnud välja tuua, millisest hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest tuleneva ning hagejale kuuluva õiguse kaitseks hagi esitati. Hageja selgitas 20.11.2019 eelistungil, et esitas kostja vastu hagi tuginedes faktiliste asjaolude kogumile. Pooled mõistsid 14.08.2015 kokkuleppe sõlmimisel, et kohustuste täitmisel võib kasutada kokkuleppe poolte ärikontserni kuuluvaid teisi isikuid. Samuti selgitas hageja, et Matchingut ja hagejat tuleb tõlgendada ühe isikuna, kuna hageja oli müügilepingu sõlmimise ajal Matchingu 100% tütarettevõtja. Matching 14.08.2015 kokkuleppe poolena lõi hageja selleks, et viia tema kaudu ellu kokkuleppe eesmärke. Selline käsitlus on äritegevuses tavapärane.
6. Hageja möönab, et ei ole 14.08.2015 sõlmitud kokkuleppe ega 11.11.2015 lepingute pool, kuid on olnud otseselt seotud tsiviilasja esemeks olevate faktiliste asjaoludega. Kuna hageja ja Matching on omavahel seotud juriidilised isikud, on hageja õigustatult pöördunud kohtusse just enda õiguste kaitseks, tuginedes kokkulepete rikkumisele, mille sõlmimisel hageja osales läbi oma emaettevõtte. Hageja ja Matching moodustavad kontserni, mis võimaldab teatud olukordades käsitleda iseseisvaid isikuid ühtse tervikuna.
7. Maakohus jättis ennatlikult hagi läbi vaatamata, tuginedes pelgalt asjaolule, et hageja ei ole märgitud kokkuleppe osapoolena. See ei tähenda, et asja lahendamise seisukohalt olulised võlaõiguslikud kokkulepped hagejale ei laiene. Kohus ei selgitanud välja, kas hageja nõudeõigus võiks tuleneda hageja ja Matchingu kontsernisuhtest.
8. Kohus tõstatas hagi esitamise õiguse puudumise küsimuse ühel eelistungil ja ei andnud hagejale täiendavat tähtaega seisukoha esitamiseks. Kohus ei täitnud korrektselt selgitamiskohustust. VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
9. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja määruskaebemenetluse kulud hageja kanda. MENETLUSE EDASINE KÄIK
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 4

1. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et ta ei ole ühegi hagi aluseks oleva kokkuleppe ega lepingu pool. Hageja väitis maakohtus ja jääb selle juurde ka määruskaebuses, et tema õigus esitada nõue kostja vastu tuleneb asjaolude kogumist, st ta on nõude omaniku kui lepingupoole tütarühing. Hageja käsitluse järgi tuleb kontserni kuuluvaid äriühinguid käsitleda teatud olukordades ühtse tervikuna. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu.
2. Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik ja omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni (äriseadustik (ÄS) § 6 lg-d 1 ja 3). Kontsern ema- ja tütarettevõtjate ühendusena ei ole aga juriidiline isik, teda ei kanta äriregistrisse ja ta ei saa omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 25 lg 1, ÄS § 2 lg 2, TsÜS § 26 lg-d 1 ja 2). Kontserni käsitletakse kui ühte tervikut majanduslikus mõttes, samuti võidakse seda teha muudel, nt maksunduslikel või raamatupidamislikel eesmärkidel, kuid kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Kontserni kuuluvad juriidilised isikud vastutavad ainult nende endi võetud kohustuste eest. Kolmandate isikutega tehtavatest emaettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused ei ole samastatavad tütarettevõtja õiguste ja kohustustega. Seega on ekslik hageja seisukoht, nagu oleks kolmandate isikutega tehtud Matchingu tehingutest tekkinud õigused ja kohustused temale omistatavad. Kontserni liikmete ühine ja koordineeritud tegevus Pirita Keskuse rekonstrueerimisel ei muuda neid üheks juriidiliseks isikuks (vt ka Riigikohtu otsuseid nr-d 3-2-1-71-15, p 11 ja 2-16-6665, p 18.1).
3. Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole õiguslikult võimalik, et hagejal võiks olla kostja vastu hagi aluseks olevatest kokkulepetest või lepingutest tulenev kahju hüvitamise või hinna alandamise nõue. Maakohus jättis õigesti hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

1. Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus ei andnud hagejale võimalust oma seisukohtade esitamiseks. Kohus andis 15.04.2019 kirjaga hagejale võimaluse vastata kostja vastusele, sh selles esitatud taotlusele jätta hagi läbi vaatamata. Kostja esitas oma seisukohad 15.05.
2. Lisaks sellele arutas maakohus hageja nõudeõiguse olemasolu küsimust 20.11.2019 kohtuistungil. Põhjendatud ei ole ka hageja väide, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ja jättis asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Kohtu selgitamiskohustuse ulatuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et hagejat esindab menetluses vandeadvokaat, s.t professionaalne õigusnõustaja (vt ka Riigikohtu otsust nr 2-16-5282). Hageja ei ole määruskaebuses ka märkinud, millised menetlustoimingud jäid tal maakohtu väidetava minetuse tõttu tegemata. Hageja kordab määruskaebuses maakohtus esitatud seisukohti, millele maakohus on määruses juba hinnangu andnud. Menetluskulud
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus määrab kooskõlas

§ 174

lg 3 sätestatuga kindlaks kostja määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kostja palub mõista hagejalt määruskaebemenetluses tekkinud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks välja 696 eurot. Taotluse kohaselt tegi kostja esindaja menetluses järgimisi 5 toiminguid: maakohtu määrusega tutvumine ja analüüs 9 minutit (13.01.2020), määruse jõustumise kontrollimine 8 minutit (30.01.2020), määruskaebusele vastuse koostamine kokku 4 tundi ja 15 minutit (
2. ja 20.02.2020), telefonivestlus kliendiga menetlusliku olukorra selgitamiseks 18 minutit (11.03.2020). Kostja vandeadvokaadist esindaja tunnihind on 144 eurot (käibemaksuga).
3. Kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Maakohtu määruse jõustumise kontrollimisega 30.01.2020 tekkinud kulu ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. Tegemist ei ole määruskaebemenetlusega seonduva kuluga. Samuti oli kostja sel päeval juba teadlik, et maakohtu määrus ei ole jõustunud, sest hageja edastas oma määruskaebuse kostjale 29.01.2020 kooskõlas

§ 337sätestatuga.

30.01.2020 edastas selle kostjale ka maakohus. Hüvitamisele ei kuulu ka kulu, mis tekkis 11.03.2020 telefonivestluse tõttu kliendiga. Selles menetlusstaadiumis ei toimunud menetluslikus olukorras muutusi, mida oleks olnud vaja kliendiga läbi arutada (vt ka Riigikohtu määrust nr 2-17-12857, p 20). Muus osas on kostja taotlus, arvestades määruskaebuse ning sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, põhjendatud. Kostja esindaja tunnihind on mõistliku suurusega ja vastab esindaja kvalifikatsioonile. 31. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kostja määruskaebemenetluses kantud põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mille hageja on kohustatud kostjale hüvitama, 633,60 eurot (4 tundi ja 24 minutit × 144 eurot, käibemaksuga). Vastavalt taotlusele tuleb hagejal maksta menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 6