KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1

) § 181 lg 3 kohaselt tühine. Võlgniku juhatuse liikmetel oli kokkuleppe allkirjastamise ajal ühine esindusõigus. Võlgniku nimel lepingu allkirjastanud üks juhatuse liige, AB, oli kokkuleppe allkirjastamise ajal lisaks ka hageja juhatuse liige. Tal oli tehingu tegemisel seega ilmselge huvide konflikt. HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

1. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda. 3
2. Kostja I viidatud lepingu punktides ei ole ette nähtud hageja kohustust anda üle ärikontseptsioon. Ärikontseptsiooni mõiste on sisustamata. Samas märgib kostja I ise, et ärikontseptsioon on üle antud. Puudub põhjuslik seos väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Isegi kui hageja oleks jätnud ärikontseptsiooni üle andmata, on võlgnik tekkinud kahjus ise süüdi, sest ta oleks siis pidanud jätma restorani avamata. Kostja I seostab võlgniku kahjumit madala müügikäibega, kuid ei tõendanud, et madala käibe põhjustas just ärikontseptsiooni üle andmata jätmine. Võlgniku tegevjuht varjas tegelikku käivet ja ilmselt omastas selle. Lepingust ei tulene, et hageja oli kohustatud tagama restorani kasumlikkuse.
3. Kaubamärgi kokkulepe ei ole tühine.

§ 181lg 3 reguleerib tehingute sõlmimist osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel.

Kaubamärgi kokkulepe on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel. Viidatud säte seega ei kohaldu. Isegi kui see kohalduks, ei ole tehing tühine, kuna osanikud on tehinguga nõustunud. Kostja I vastupidine väide on tõendamata. Kokkuleppe allkirjastanud AB ja GD, kellele kuulus kokku 70% võlgniku osadest, kinnitasid nõustumist kokkuleppe allkirjastamisega. Elulised asjaolud näitavad, et ka teised osanikud, AA ja IL olid kokkuleppe sõlmimisega nõus. Nad ei ole kokkuleppe sõlmimist võlgniku juhatusele kunagi ette heitnud. IL oli seejuures ka restorani tegevjuht. Igal juhul oleks neil kahe peale olnud vaid 30% häältest. Tehingu tühisuse välistab ka see, et kaubamärgi kokkulepe sõlmiti võlgniku igapäevases majandustegevuses turutingimustel. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

1. Maakohus tuvastas hageja ja võlgniku vahel 12.12.2015 sõlmitud kokkuleppe kaubamärgi „Talleke ja Pullike“ kasutamiseks tühisuse ning jättis rahuldamata hageja hagi nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses ja kostja I vastuhagi lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Kostjate ja hageja menetluskulud, mis seonduvad hagiavalduse menetlemisega, jättis kohus hageja kanda. Hageja ja kostja I menetluskulud, mis seonduvad kostja I vastuhagi menetlemisega, jättis kohus kostja I kanda.
2. Hagi põhineb kaubamärgi kokkuleppest tuleneval leppetrahvi nõudel ja kostja I vastuhagi kaubamärgi kokkuleppe rikkumisel. Kui kaubamärgi kokkulepe on tühine, langeb ära nii hagi kui ka vastuhagi alus. Seetõttu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 analoogia korras otstarbekas lahendada vaidlus kaubamärgi kokkuleppe kehtivuse üle vaheotsusega.
3. Võlgniku osanikud AB (50 %), GD (20 %), AA (20 %) ja IL (10 %) leppisid kokku, et hageja annab võlgniku kasutusse hagejale kuuluva „Talleke ja Pullike“ kaubamärgi koos restorani „Talleke ja Pullike“ formaadil põhineva ärikontseptsiooniga. Kokkulepe vormistati kirjalikult 15.12.
4. Kokkuleppe projekti koostas AB ja see allkirjastati AB poolt 15.12.2015 ning GD poolt 13.01.
5. 21.

§ 181

lg 3 kohaldub ka siis, kui juhatuse liige teeb tehingu, mille teiseks pooleks on juhatuse liige ise või mõni temaga suurel määral sarnaste majanduslike huvidega isik (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-26-17, p-d 10–11, nr 3-1-1-22-17, p 55). Vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimise ajal oli AB nii hageja kui ka kostja juhatuse liige. Kuna AB-l oli ilmselge huvide konflikt, oleks tal pidanud olema kokkuleppe sõlmimiseks võlgniku kõigi osanike nõusolek. Osanike nõusolek on vajalik ka siis, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme kontrolli all olev äriühing. 22. Õige ei ole hageja seisukoht, et kõik osanikud on kokkuleppega nõustunud. AB nõusolekut anda ei saanud, kuna talle kohaldus

§ 177lg 1 kohaselt hääleõiguse piirang.

Isegi, kui lugeda, et GD andis kaubamärgi kokkuleppe allkirjastamisega selle sõlmimiseks nõusoleku, 4 ei ole hageja tõendanud, et võlgniku ülejäänud osanikud oleksid andnud nõusoleku konkreetsetel tingimustel kaubamärgi kokkuleppe sõlmimiseks. 23. Õige ei ole ka hageja väide, et tegemist oli võlgniku igapäevase majandustegevuse raames sõlmitud lepinguga. Võlgniku igapäevaseks majandustegevuseks oli restorani pidamine. Restoran on toitlustusasutus, mis pakub inimestele raha eest toitu ja jooke. Kaubamärgi omandamist ei saa lugeda võlgniku igapäevases majandustegevuses tehtavaks tehinguks

§ 181lg 3 teise lause mõttes.

24. Eeltoodust tulenevalt on kaubamärgi kokkulepe

§ 181lg 3 järgi tühine.

Hagi ja vastuhagi jäävad seetõttu rahuldamata. APELLATSIOONKAEBUS

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus tuvastas hageja ja võlgniku vahel 15.12.2015 sõlmitud kokkuleppe tühisuse, jättis rahuldamata hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses ja jättis poolte menetluskulud, mis seonduvad hagiavalduse menetlemisega, hageja kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega tuvastada 15.12.2015 sõlmitud kokkuleppe kehtivus ja saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et kaubamärgi kokkulepe on

§ 181lg-st 3 tulenevalt tühine.

Kuna kokkulepe sõlmiti äriühingute, mitte võlgniku ja tema juhatuse liikme vahel, siis viidatud säte ei kohaldu. Ainuüksi see, et võlgnikku esindas tehingu tegemisel kaks juhatuse liiget ühise esindusõiguse alusel, välistab tehingu sõlmimise huvide konfliktis. 27. Kokkulepe ei ole tühine ka

§ 181lg-le 3 Riigikohtu poolt antud laiendatud tõlgenduse korral.

Maakohus tuvastas, et mõlema lepingupoole üheks esindajaks oli AB, kuid jättis tuvastamata

§ 181lg 3 kohaldamise teise eelduse - kas AB-l oli 100%-line kontroll hageja üle.

Maakohus jättis tähelepanuta, et lepingu sõlmimise ajal oli hageja omanik OÜ Manifold, mistõttu ei saanud ühing AB kontrolli all olla. Seega ei ole

§ 181lg-s 3 sätestatud nõudeid rikutud.

Võlgniku osanike nõusolek kaubamärgi kokkuleppe sõlmimiseks ei olnud vajalik.

1. Leping kehtib ka põhjusel, et võlgniku osanikud nõustusid selle sõlmimisega. Maakohtu vastupidine järeldus on vastuoluline, kuna maakohus tuvastas ka ise, et võlgniku osanikud leppisid kaubamärgi kasutusse võtmises kokku. Seda kinnitas ka võlgnik. Hageja selgitas, et kokkuleppe allkirjastamisega kinnitasid tehingu sõlmimise nõusolekut 70% osaluse omanikud ja elulised asjaolud näitavad, et ka teised osanikud olid kokkuleppe sõlmimisega nõus. Maakohus jättis need selgitused käsitlemata.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et AB-le kohaldus hääleõiguse piirang. Kohus kohaldas

§ 177lg-t 1 ebaõigesti.

Viidatud säte reguleerib hääleõiguse piiramist, kui otsustatakse lepingu sõlmimist osaühingu ja juhatuse liikme vahel. Kaubamärgi kokkulepet ei sõlmitud võlgniku ja tema juhatuse liikme vahel.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt olid võlgniku osanikud lepingu sõlmimisega nõus, kuna tehingu tegemisega nõustumist kinnitasid allkirjaga 70 % suuruse osa omanikud. VASTUSED APELLATSIOONKAEBUSELE

1. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5
2. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus jättis rahuldamata PinnaPull OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermeti vastuhagi Nurmenuku Kinnisvara OÜ vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks ning vastuhagi menetlemisega seonduvad menetluskulud PinnaPull OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermeti kanda.
3. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas Nurmenuku Kinnisvara OÜ ja PinnaPull OÜ (pankrotis) vahel 15.12.2015 sõlmitud kokkuleppe kaubamärgi „Talleke ja Pullike“ kasutamiseks tühisuse ning jättis rahuldamata Nurmenuku Kinnisvara OÜ hagi PinnaPull OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermeti ja Talleke OÜ vastu Nurmenuku Kinnisvara OÜ nõude tunnustamiseks PinnaPull OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, samuti osas, milles kohus jättis poolte menetluskulud, mis seonduvad Nurmenuku Kinnisvara OÜ hagi menetlemisega, Nurmenuku Kinnisvara OÜ kanda. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
5. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle:  hageja ja võlgnik sõlmisid 15.12.2015 kirjaliku kaubamärgi kasutamise kokkuleppe;  kaubamärgi kasutamise kokkuleppe allkirjastas hageja nimel juhatuse liige AB ning võlgniku nimel ühise esindusõigusega juhatuse liikmed AB ja GD;  hageja osanikuks on Manifold OÜ;  võlgniku osanikeks on 50% osalusega AB, 20% osalusega GD, 20% osalusega AA ja 10% osausega IL.
6. Vaidlus on jätkuvalt selle üle, kas kaubamärgi kasutamise kokkulepe on

§ 181lg 3 järgi tühine võlgniku osanike nõusoleku puudumise tõttu või mitte.

36. Kostja I väidete kohaselt on vaidlusalune kokkulepe

§ 181

lg-st 3 tulenevalt tühine, kuna lepingule nii hageja kui ka võlgniku juhatuse liikmena alla kirjutanud AB-l oli ilmselge huvide konflikt ja kokkuleppe sõlmimiseks oleks tal pidanud olema kõigi osanike nõusolek (III kd lk 72). Maakohus kordas otsuses kostja I seisukohta. Ringkonnakohtu hinnangul ainult eeltoodud väidetest tehingu tühisuse tuvastamiseks ei piisa. 37.

§ 181

lg 3 esimene lause näeb ette, et osanike nõusolek peab tehingu tegemiseks olema juhul, kui tehingu teiseks pooleks on osaühingu juhatuse liige. Riigikohus on sätet tõlgendanud laiendavalt, leides, et osanike nõusolek vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Seega peab osanike nõusolek tehingu tegemiseks olema juhul, kui juhatuse liikmel on teise lepingupoolega tehingu tegemiseks isiklik majanduslik huvi. Seejuures peavad lepingupartneriks oleva äriühingu ja juhatuse liikme majanduslikud huvid olema suurel määral sarnased (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-26-17, p 10). 38. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa teha järeldust AB huvide konflikti kohta üksnes selle alusel, et ta oli nii hageja kui ka võlgniku juhatuse liige. Kostja I ei põhjendanud, milles tema arvates AB huvide konflikt konkreetselt seisneb. Vaidlustamata asjaoludest järeldub, 6 et AB ei olnud hageja osanik, st hageja ei olnud AB kontrolli all olev äriühing. Kostja I ei toonud välja asjaolusid, mis viitaks sellele, et AB-l oli või võis olla hagejaga tehingu tegemiseks isiklik ja hagejaga sarnane majanduslik huvi. Kuna kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel ei ole võimalik huvide konflikti tuvastada, ei pidanud AB-l olema kokkuleppe sõlmimiseks võlgniku osanike nõusolekut ja kokkulepe ei ole

§ 181lg 3 järgi tühine.

39. Kuna AB-l ei olnud kokkuleppe sõlmimiseks kõigi võlgniku osanike nõusolekut vaja, ei oma asja lahendamisel tähtsust poolte väited selle kohta, kas võlgniku osanikud olid nõusoleku andnud või mitte ja kas AB-le kohaldus

§ 177

lg 1 järgi hääleõiguse piirang, mistõttu ringkonnakohus poolte sellekohastele väidetele hinnangut ei anna. 40. Kuna maakohus tegi asjas ebaõige vaheotsuse lõppotsusena nõude põhjendamatuse kohta, ei saa ringkonnakohus asja lõpuni lahendada. TsMS § 449 lg 2 alusel jätkab maakohus hagi menetlemist. Hagi menetlemise kulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus (TsMS § 173 lg 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Vahur-Peeter Liin Ande Tänav 7