Obsah (8)

§ 651§ 456§ 657§ 654§ 652§ 5§ 230§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 27.02.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-16-9519 Kohtuasi XX (X) hagi Y

) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas palus hageja teha uus otsus, millega rahuldada hagi tervikuna ja kohustada kostjat hoiduma kinnistu suhtes AÕS § 74 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumisest ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei käsitlenud menetluses kordagi hageja 31.01.2017 menetlusdokumendi eseme p-s 9 esitatud nõuet kahe eraldiseisva nõudena, nagu ta tegi üllatuslikult otsuses. Hageja lähtus menetluses arusaamast, et ta esitas menetluses ühe nõude. Samuti ei olnud põhjendatud kohtu seisukoht, et kostja ei rikkunud AÕS § 74 lg-t
2. AÕS § 74 lg 1 ei reguleerinud üksnes kaasomandi käsutamist, vaid ka kaasomandis oleva asja majandusliku otstarbe muutmist, mis ei ole käsutamine, kuid mis saab toimuda vaid kõigi kaasomanike nõusolekul. Asja otstarbe muutmisena on käsitletav igasugune asja senisest kasutusest majanduslikus mõttes erinev kasutamine, iseäranis aga kasutamine, millega kaasneb ühe ühisomaniku ilmajäämine asja kasutamise võimalusest, sh valdusest. Kostja muutis oma 4 käitumisega kinnistu majanduslikku otstarvet. Perekonna eluasemeks olnud ning pärast abielu lahutamist kõigi endiste pereliikmete pool kasutatava eramu kasutusotstarbe muutmine läbi eramu äriühingule kasutada andmise ja viimase alt tulu teenimise eesmärgil väljaüürimine muutis selgelt eramu majanduslikku otstarvet. Isegi kui kostja ei rikkunud veel AÕS § 74 lg-t 1, tuli hagi ikkagi selles osas rahuldada, sest VÕS § 1055 lg 1 rakendamine ei eelda, et AÕS § 74 lg 1 rikkumine oleks aset leidnud, vaid piisab ka selle rikkumise ohust. Praegusel juhul esines reaalne oht, et kostja rikub AÕS § 74 lg-t
3. Eelnev nähtus asjaolust, et kostja muutis ühisomandis oleva ning ühiselt kasutatava eramu läbi õigusvastase üüriskeemi ühe ühisomaniku tulu teenimise allikaks teise ühisomaniku õiguste rikkumise hinnaga (tehingute ja toimingute tegemine hageja nõusolekuta, hageja kaotas valduse ja kasutusõiguse ning tal keelati kinnistu kasutamine). Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. Kulud tuli jätta kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata hagi osas, milles hageja palus kohustada kostjat hoiduma AÕS § 74 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumisest ja määras menetluskulude jaotuse. Kostja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega ei ole pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat hoiduma kinnistu osas PKS § 29 lg 1 järgi tehingute tegemisest selliselt, et keelas kostjal kinnistu valduse üleandmise kolmandatele isikutele hageja nõusolekuta kinnistu omandi üleminekuni ostjale. Viidatud osas on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu (

§ 456lg 2 p 1, lg 4).

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas õigesti materiaalõigust. Kostja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid kostja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub (

§ 654

lg 6).

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Vaidlust ei ole pooltel järgmiste asjaolude üle:
2. hageja ja kostja olid abielus 14.07.2006 kuni 7.03.
4. poolte abielu ajal on soetatud Kuusalu vallas asuv O kinnisasi ja nad mõlemad on kantud kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatusse.
5. Poolte ühisvara, sh kinnistu on jagamata.
6. Kostja andis hageja nõusolekuta kinnistu haldamise äriühingule (esindaja kostja) ja sõlmis kasutamiseks tähtajalise üürilepingu. 5
7. Hageja esitas 17.06.2016 hagiavalduse, milles ta palus kohustada kostjat hoiduma PKS § 29 lg 1 rikkumisest, sh keelates kostjal O kinnistu valduse hageja kirjaliku nõusolekuta üleandmise kolmandatele isikutele (I kd, lk 3). Menetluses esitas hageja 31.01.2017 hagi täpsustuse, milles nõudis, et kohus kohustaks kostjat hoiduma AÕS § 74 lg 1 rikkumisest. Hagi asjaoludel on kostja rikkunud hageja õigust vallata ja kasutada O kinnistut, so realiseerida ühisomaniku õigusi, mille tulemusena on hagejale tekitanud kahju (II kd, lk 181 jj).
8. Maakohus rahuldas hagi PKS § 29 lg 1 alusel esitatud nõudes ja jättis hagi rahuldamata AÕS § 74 lg 1 alusel esitatud nõude. Hageja vaidlustas otsuse osas, milles tema nõue jäeti rahuldamata.
9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Toimikust nähtuvalt esitas hageja oma nõuded tuginedes asjaolule, et kostja andis ühisvaraks oleva kinnistu hageja nõusolekuta äriühingu esindajana üürile. Üürilepingu sõlmimise puhul ei ole tegemist asja koormamise ega AÕS § 74 rikkumisega. AÕS § 74 käsitleb kaasomandi käsutamist tervikuna ja sisaldab 4 tegevust: asja võõrandamist, koormamist, asja või selle majandusliku otstarbe olulist muutmist, millest hoidumisest kohustas hageja kostjat hoiduma. Seoses AÕS §-st 74 tulenevate reeglite rikkumisega võib eristada 2 juhtumite gruppi: 1) asja on käsutatud kõigi kaasomanike nõusolekuta; 2) muudetud on oluliselt asja või selle majanduslikku otstarvet kõigi kaasomanike kokkuleppeta. Hageja ei toonud esile ega tuginenud menetluses ühelegi eelnimetatud asjaolule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt kostja ei ole rikkunud AÕS § 74 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Millal on tegemist asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisega, saab kohus otsustada asjaolude alusel. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja on oma käitumisega muutnud kinnistu majanduslikku otstarvet. Ekslik on apellandi väide, et asja otstarbe muutmisena on käsitletav igasugune asja kasutamine, millega kaasneb ühe ühisomaniku ilmajäämine asja kasutamise võimalusest. Apellatsioonkaebuse väide, et VÕS § 1055 lg 1 rakendamiseks piisab AÕS § 74 lg 1 rikkumise ohust, ei ole põhjendatud. Apellandi väide, et praegusel juhul esines reaalne oht, et kostja rikub AÕS § 74 lg-t 1, on uus väide, millele maakohtus ei tuginetud. Menetluskulud 12. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe ringkonnakohus põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal apellatsioonimenetluse kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6