) § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud.
lg 1 järgi võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Sama sätte lg 3 sätestab, et kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Hageja esitas 16.12.2019 avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kohtu 07.11.2019 kirja kohaselt lõppes eelmenetlus 05.12.2019. Seega on hagi tagasivõtmiseks vajalik kostja nõusolek
Kohus edastas hageja 16.12.2019 avalduse kostjale. Kostja ei ole 20.12.2019 vastuses esitanud vastuväidet hagi tagasivõtmisele, mistõttu loetakse
Kohus jätab hagi läbi vaatamata
lg 1 p 2 alusel.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 4. Vastuseks kostja 20.12.2019 menetlusdokumendis esitatud väidetele hagi tagasivõtmise kohta märgib kohus järgmist. Kostja teatas 18.11.2019 menetlusdokumendis, et ta eemaldas registrist hageja poolt vaidlustatud maksehäire. Hageja kinnitas 21.11.2019 menetlusdokumendis, et kostja on täitnud hageja nõude kustutada märge maksehäireregistrist, märge registrist on kustutatud ja kostja on lõpetanud ka võlateadete edastamise. Kohtu hinnangul ei oma määravat tähtsust kostja 20.12.2019 menetlusdokumendis esitatud väide, et kostja peatas ajutiselt hageja poolt vaidlustatud maksehäire avaldamise. Asjaoludest nähtub, et kostja lasi kustutada hageja poolt vaidlustatud maksehäire ja sellega on hageja nõue, st kohustada kostjat esitama tahteavalduse maksehäire kande eemaldamiseks, rahuldatud. Hageja 21.11.2019 menetlusdokumendi järgi on kostja lõpetanud ka 2 võlateadete edastamise hagejale ja sellega on täidetud hageja nõue keelata kostjal edastada hagejale vaidlusalusest arvest tulenevaid teavitusi ja nõudeid. Kui kostja jätkab teavituste saatmist, peab ta arvestama võimalusega, et hageja võib uuesti kohtusse pöörduda. 5.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 4 järgi jätab kohus menetluskulud kostja kanda, sest kostja on hageja nõuded pärast hagi esitamist rahuldanud. 6.
lg 1 esimese lause järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 2 448 eurot (sisaldab käibemaksu). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks 20%), kokku 17 tundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit, ei ole põhjendatud menetlustoimingutele kulunud aeg 17 tundi. Hagejat esindanud esindaja tasu 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas kohtupraktikaga. Menetlustoimingutele kulunud aja kohta märgib kohus järgmist. Hageja on märkinud, et tal on kulunud hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele 5 tundi. Kohus ei pea eeltoodud ajakulu põhjendatuks. Hageja on esitanud kohtule 4-leheküljelise hagiavalduse koos 6-e lisaga. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud keerulist õiguslikku argumentatsiooni. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele, sh kliendiga kohtumine, kohtupraktika analüüs, lisade koostamine kokku 6 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kajale vastuse koostamiseks 1 tund ja täiendava seisukoha koostamiseks 4 tundi. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks hagi tagasivõtmise avalduse koostamiseks, mis hõlmab kohtumist kliendiga kokku 1 tund. Hagi tagasivõtmise taotlust on põhjendatud sisuliselt poole lehekülje ulatuses, hageja kordab taotluses oma varasemaid seisukohti. Hageja on hagi tagasivõtmise taotluses esitanud ka menetluskulude nimekirja, kuid kohtupraktika kohaselt ei arvestata tasu menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise eest. Põhjendatud ajakulu menetlustoimingutele on kokku 12 tundi (6 + 1 + 4 + 1 = 12). Hageja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud 1 728 euro ulatuses, sealhulgas käibemaks (12 tundi x 120 eurot = 1 440 eurot; 1 440 eurot x 20% = 288 eurot; 1 440 eurot + 288 eurot = 1 728 eurot). Põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 2 178 eurot (450 eurot + 1 728 eurot = 2 178 eurot). Menetluskulu tuleb tasuda taotluses märgitud pangakontole. 3 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.