← Eesti

4-19-4070/35

Obsah (8)§ 29§ 23§ 139§ 2§ 147§ 129§ 38§ 134

4-19-4070 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-4070 Kohtukoosseis Pavel Gontšaro

§ 29lg 1 p 1 alusel.

  1. Apellatsioon rahuldada.
  2. Mõista Eesti Vabariigilt XX kasuks välja 1360,5 eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks, s.o maakohtumenetluses 835,5 eurot ja apellatsioonimenetluses 525 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) sisekontrollibüroo III talituse sisekontrolliametniku LS
  4. juuli
  5. a väärteoprotokolli nr 2100,19,000036 kohaselt XX, olles ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 mõistes ning töötades PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku ametikohal, võttis
  6. novembril 2018 OO-lt hoiule päritud tulirelva Glock-17 kal 9x19 nr LBB437 ning tegi viimasele ettepaneku nimetatud relv talle võõrandada. Relva hoiule võtmisel oleks XX pidanud OO-le selgitama tema õigusi vastavalt relvaseaduse (RelvS) § 5 lg-s 2 sätestatule. Olles oma ametiseisundi tõttu saanud teadlikuks pärandvaras olevast relvast, ostis XX
  7. aprillil 2019 OO-lt eelnimetatud relva 300 euro eest, mis on keskmisest turuhinnast soodsam hind. Seega kasutas XX oma ametikohal avaliku võimu 1

(10)4-19-4070 teostamisel teatavaks saanud teavet enda huvides, lastes endale võõrandada relva Glock-17 nr LBB437 omakasu eesmärgil, ostes selle turuhinnast soodsama hinnaga. Protokolli kohaselt rikkus XX sellise käitumisega KVS § 5 lg 4 nõudeid, pannes toime KVS § 17 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  2. juulil 2019 edastas kohtuväline menetleja väärteotoimiku Harju Maakohtule, sest KVS § 21 lg 3 kohaselt arutab KVS §-s 17 nimetatud väärtegu maakohus. MAAKOHTU OTSUS
  3. Harju Maakohus tunnistas
  4. detsembri
  5. a otsusega XX KVS § 17 järgi (siseteabe korruptiivne kasutamine
  6. novembrist 2018 kuni
  7. aprillini 2019) kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõistis talle karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o summas 600 eurot. Kohus määras, et mõistetud rahatrahv kuulub KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasumisele ositi nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu
  8. kuupäevaks tuleb tasuda vähemalt 150 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole. Kohus jättis kaitsja Ilja Sipari taotluse menetlusalusele isikule tema poolt valitud kaitsja tasu hüvitamiseks rahuldamata ja nimetatud kulu menetlusaluse isiku kanda. 3.
  9. Maakohus leidis, et väärteo materjalidega on tõendamist leidnud XX poolt KVS § 17 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Tallinna Politseiprefektuuri
  10. septembri
  11. a käskkirjast nähtuvalt töötas XX PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku ametikohal ja seda kinnitas menetlusalune isik ka ise. Seega oli XX ametiisik KVS § 2 mõistes. Menetlusalune isik kinnitas piirkonnapolitseiniku ametijuhendiga tutvumist oma allkirjaga, mistõttu oli ta teadlik oma õiguslikust seisundist ja talle määratud vastutusest. XX ei vaidlustanud asjaolu, et tema sai relvast teadlikuks tänu oma ametikohustustele ega seda, et ta ostis relva
  12. aprillil 2019 OO-lt 300 euro eest. Kuivõrd menetlusalune isik sai tulirelva kohta informatsiooni tänu oma tööalasele tegevusele, on tegemist siseteabe kasutamisega ja maakohtu hinnangul oli selle kasutamine korruptiivne, kuna XX asetas end eelistatud olukorda, sest teistel isikutel ei olnud antud informatsiooni (KVS § 5 lg 4). Tunnistajana ülekuulatud OO kinnitas kohtus, et menetlusalune isik ostis relva ja sai sellest teadlikuks ametikohustustest tulenevalt. Tunnistajana üle kuulatud PP kinnitas u, et ta nägi, kuidas XX maksis relva eest OO-le kupüürides PPA ruumides. Relva hoiule võtmisel pidi XX OO-le selgitama RelvS § 5 lg-s 2 sätestatut. Menetlusalune isik andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta selgitas OO-le võimalust viia relv poodi, kus ostetakse kasutatud relvi. OO seda ei eitanud, kuid ta palus luba võõrandada relv XX-le. Samas avaldas menetlusalune isik OO-le soovi ise nimetatud relv omandada, kasutades seega informatsiooni valdamise eelist ning maakohtu hinnangul leidis kohtus tõendamist, et ta tegi seda omakasu ajendil. Kaitsja esitas kohtule Baltic Fox OÜ vastuse, mille kohaselt müüakse Glock-17 nr LBB437 sarnaseid relvi hinnaga 300-350 eurot ja et netikuulutustes võib leida ka kõrgemat hinda. Seega ei saa maakohtu hinnangul välistada, et relva turuhind võib olla kõrgem. Kohtuvälise menetleja esindaja tõenditest nähtuvalt müüakse sellist relva hinnavahemikus 425-490 eurot. Maakohus märkis, et piirkonnapolitseinikul on lihtne 78-aastast OO tema vanuse tõttu enda huvides mõjutada. Kohus asus seisukohale, et arutataval juhul puudub alus kahelda kohtuvälise menetleja väites omakasu olemasolust. Omakasuks saab pidada igasugust ainelist kasu. Kui XX tahtis relva osta, oleks ta 2
(10)4-19-4070 saanud seda teha tavalises korras ilma siseinfot kasutamata. Kaitsja tõend relva maksumuse osas ei välista seda, et relva turuhind oli kõrgem kui summa, mida menetlusalune isik relva eest tasus. Kohus ei tuvastanud menetluslikke rikkumisi väärteoasja menetlemisel, rikkumise fikseerimisel ega tõendite kogumisel. Rikkumine on maakohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud. Menetlusalune isik on tutvunud nii väärteoprotokolliga kui ka oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses. Maakohus leidis, et XX tegu on koosseisupärane ning ülalnimetatud tõenditega on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt KVS § 17 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Kohtu hinnangul pani XX talle süüks pandava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Isik oli teadlik kohustusest sellistest tegudest hoiduda. Nimetatut kinnitab maakohtu hinnangul PPA korruptsiooni vältimis juhis, mis oli siseveebis saadaval ja kus oli konkreetne näide relva ostmise vältimisest. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. XX on täisealine ja süüvõimeline isik. Samuti ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.2. Kohus märkis, et XX süü suurust mõjutavad väärteo toimepanemise asjaolud. Tegu pandi toime kaudse tahtlusega. Kuigi tegemist ei ole kõrge riigiametnikuga ja tema õigusvastasel teol ei ole laiemat ja suuremat mõju, tuleb arvestada asjaolu, et õigusvastane tegu oli suunatud omakasule ja pandi toime siseinformatsiooni kasutades. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Olukorras, kus menetlusalune isik ei tunnista, et ta oleks midagi valesti teinud, siis ei esine ka puhtsüdamlikku kahetsust. Kuigi teos esineb raskendava asjaoluna (KarS § 58 p 1) omakasu motiiv, on see juba hõlmatud menetlusaluse isiku teole vastavast väärteo kvalifikatsioonist ning seetõttu ei saa seda raskendava asjaoluna arvestada. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi. Kuivõrd XX on varem karistamata isik, võib eripreventsiooni tõttu jääda maakohtu hinnangul mõistetav karistus sanktsiooni keskmäära. Maakohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja taotlusega mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv alla sanktsiooni keskmäära (75 trahviühikut ehk 300 eurot). Toime pandud teo osas kahetsuse puudumine ja enese õigustamine viitab maakohtu hinnangul sellele, et XX ei ole vajalikke järeldusi teinud ega oma väärtushinnanguid korrigeeriunud. Kehtivate karistuste puudumine iseenesest ei ole karistust kergendav asjaolu, vaid tegemist on isikut iseloomustava andmetikuga. Kohus pidas põhjendatuks karistada menetlusalust isikut sanktsiooni keskmääras 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot. Arvestades isiku sissetulekut ja rahalisi kohustusi, pidas kohus võimalikuks ajatada rahatrahvi tasumine 4 kuu jooksul. XX kaitsja esitas kohtule taotluse menetlusaluse isiku kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 835,50 eurot. Kuna kohus leidis, et menetlusalune isik on pannud toime temale etteheidetava ja KVS § 17 järgi kvalifitseeritava väärteo ega lõpetanud väärteomenetlust mõnes

§ 29

lg 1 p-des 1-3 või 5, 6 sätestatud alusel, tuleb XX kaitsja taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata. Õigusabikulud jäävad menetlusaluse isiku enda kanda. 3

(10)4-19-4070 APELLATSIOON 4. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus menetlusaluse isiku XX kaitsja Ilja Sipari, kes palub maakohtu otsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg-s 1 sätestatu alusel.

Kaitsja palub hüvitada menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamise korral valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu 835,50 eurot koos käibemaksuga ja apellatsioonimenetluses makstud tasu 525 eurot koos käibemaksuga. Kaitsja märkis, et apellant ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaitsja hinnangul rikkus maakohus otsuse tegemisel oluliselt väärteomenetlusõigust sellega, et ei lõpetanud väärteomenetlust

§ 29alusel.

Kaitsja hinnangul ei ole arutataval juhul KVS § 17 objektiivne koosseis täidetud. Asjas puudub vaidlus, et XX on ametiisik ja ta kasutas siseteavet, kuid tõendamist ei ole leidnud KVS §-s 17 sätestatud siseteabe korruptiivse kasutamise väärteokoosseisu obligatoorne element – omakasu eesmärgil tegutsemine. Kaitsja viitab KVS § 5 lg-s 4 sätestatule ja märgib, et kehtiva KVS seletuskirja kohaselt ei ole iga siseteabe kasutamine ilmtingimata korruptsiooni tunnustega. Kui konfidentsiaalselt teavet kasutatakse viisil, mis ei too kaasa eeliste loomist või ebaausat tulu, võib tegu olla usalduse kuritarvitamise või riigisaladuse kohustuse rikkumisega, kuid mitte teabe korruptiivse kasutamisega. Väärteotoimikus olevast relvatoimiku dokumendist nähtub, et relv Glock-17 nr LBB437 on registreeritud

  1. mail
  2. Tunnistaja OO selgitas kohtuistungil, et relv oli vana ja roostes ning ta oli nõus selle müüma maksimaalselt 200 euro eest. Baltic Fox OÜ vastuse kohaselt müüakse sarnaseid, s.o kolmanda generatsiooni Glock-17 püstoleid hinnaga 300-350 eurot ja uue samaväärse relva hind on 489 eurot. Maakohus on otsuses tuginenud eelnimetatud vastuses toodule valikuliselt ja toonud välja üksnes selle, et netikuulutustes võib leida ka kõrgemat hinda ja kohtu hinnangul ei välista vastus seda, et turuhind võib olla kõrgem. Samas jättis kohus tähelepanuta, et vastuse kohaselt on nõudluse puuduse tõttu kasutatud relvade hinnad kõvasti langenud ja uue samaväärse relva võib klient saada alates 489 euro eest. XX tasus kaksteist aastat vana ja roostes püstoli eest hinna, mis moodustab 62% uue relva turuväärtusest. Eeltoodut arvesse võttes ei saa kaitsja hinnangul olla vaidlust selles, et menetlusalune isik tasus relva eest turuväärtusele vastava või isegi turuväärtust ületava hinna. Maakohtu seisukohta, et relva maksumuse osas menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud tõend ei välista asjaolu, et relva turuhind oli kõrgem, kui menetlusalune isik relva eest tasus, peab kaitsja spekulatsiooniks. XX makstud hind 300 eurot mahub asjatundja nimetatud hinnavahemikku. Isegi kui asuda seisukohale, et relva turuväärtuseks on 350 eurot, siis erineb müügihind sellest vaid 15%. Tegemist ei ole sedavõrd olulise hinnavahega, et nimetatu annaks alust rääkida omakasu motiivist. Maakohus viitas otsuses kohtuvälise menetleja esindaja kogutud tõenditele, millest nähtuvalt müüakse sellist relva hinnavahemikus 425-490 eurot. Kaitsja leiab, et viidatud kuulutused ei tõenda vaidlusaluse püstoli turuväärtust, sest kuulutustes müüdi neljanda generatsiooni lisaseadmetega Glock-17 ning ühes kuulutuses müüdi relva rikkaliku lisavarustusega (triitium metallsihikud, väljaulatuv kelguriiv ja salvevahetusnupp, miinuskonnektor, kabuurid Fobus ja Blade Tech, viis salve ning kolm salvehoidikut). Seega ei ole võimalik viidatud kuulutuste põhjal väita, et ka vaidlusaluse püstoli turuväärtuseks on 425-490 eurot. 4

(10)4-19-4070 Omakasu eesmärki puutuvalt märgib kaitsja, et kasu väljendub kas vara suurenemises või varaliste kohustuste vähenemises. XX omandas relva ja tasus selle eest turuhinnale vastava summa. Seega ei ole ta tehingu tegemise tulemusena oma vara suurendanud ega vabanenud varalistest kohustustest. Kuna menetlusalune isik sai 300 eurot maksva püstoli, tasudes selle eest 300 euro suuruse müügihinna, siis ei ole ta kõne all oleva tehingu tulemusena mingit ainelist kasu saanud. Olukorras, kus XX ostis relva turuhinnaga ja kus OO oli valmis müüma relva ka 200 euro eest, ei saa kaitsja hinnangul rääkida korruptiivsest käitumisest, sest relva ostmisega ei kaasnenud ebaausat tulu või eeliste loomist (KVS § 5 lg 4). Kohus asus otsuses seisukohale, et menetlusalune isik pidi relva hoiule võtmisel selgitama OO-le RelvS § 5 lg-s 2 sätestatud õigusi, kuid viidatud säte ei kätke politseiametniku, vaid selle isiku kohustusi, kelle valdusesse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu. Kaitsjale jääb arusaamatuks asjaolu, millega seoses tugines kohus asjaolule, et 78-aastast tunnistajat on piirkonnapolitseinikul lihtne tema vanuse tõttu enda huvides mõjutada. Otsusest ei nähtu, et OO ütlused oleksid ebausaldusväärsed. Kaitsja leiab, et maakohtu mõttekäik ei ole otsuses igakülgselt jälgitav. Samuti ei ole kohus andnud hinnangut vastuoludele relva turuväärtuse osas esitatud tõendite vahel. Osade tõendite hindamata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (13. märtsi 2008. a RKKKo asjas nr 3-1-1-3-08, p 12). Kaitsja esitas 6. detsembri 2019. a kohtuistungil kohtule taotluse, paludes juhul, kui kohus menetluse lõpetab, hüvitada menetlusalusele isikule menetluskulud summas 835,50 eurot koos käibemaksuga. Ühtlasi soovis kaitsja esitada vastava arve, kuid kohus keeldus dokumenti vastu võtmast.

§ 23

kohaselt peab menetlusalune isik esitama nimetatud taotluse enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (

  1. juuni
  2. a RKKKm asjas nr 3-1-1-32-06, p 4). Kui menetlusalusel isikul ei ole võimalust enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks taotlust esitada, rikutakse sellega tema

§-st 23 tulenevat õigust vastavat hüvitist taotleda ja tegemist on väärteomenetluse olulise rikkumisega (

  1. augusti
  2. a RKKo asjas nr 3-0-1-62-10, p 8). Seega oli menetlusalusel isikul õigus

§-s 23 nimetatud taotlus ja taotluses toodud kaitsjatasu arvestus enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, sest ilma toimingute kirjelduseta pole kohtul võimalik tasu mõistlikkust hinnata (

  1. detsembri
  2. a RKKKo asjas nr 3-1-1-99-11, p 11). MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  3. Kohtuvälise menetleja esindaja teatas ringkonnakohtule
  4. veebruaril 2020, et ta on nõus väärteoasja arutamisega kirjalikus menetluses.
  5. XX esitas ringkonnakohtule
  6. veebruaril 2020 allkirjastamata seletuse, milles ta leiab, et soetatud relva Glock 17 väärtus ei ületa 300 eurot. Ta pöördus ka kasutatud relvade ostja Gladius Grupp OÜ poole, kelle hinnangul on kõnealuse relva netomaksumus 220 eurot. Seletusele on lisatud sellkohase väite kinnitamiseks ka mitu dokumenti.
  8. märtsi
  9. a vastuses palub kohtuväline menetleja jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 7.
  10. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et XX pani teo toime ametiisikuna ja kasutas siseteavet. Kaebuse kohaselt ei ole tõendamist leidnud KVS § 17 väärteokoosseisu obligatoorne element – tegutsemine omakasu eesmärgil. Menetlusalune isik, olles piirkonnapolitseinikuna 5

(10)4-19-4070 saanud teabe OO valduses oleva relva kohta, avaldas soovi relv endale võõrandada ja see sai teoks
  1. aprillil
  2. Seega sai XX KVS § 5 lg-s 4 sätestatud põhjendamatu eelise ametiisikuna informatsiooni näol, et selline relv on saadaval. Politseiametnikuna mittetöötaval inimesel, kes tahaks osta endale kasutatud püstolit Glock, ei olnud teavet OO valduses oleva relva kohta. XX tunnistas
  3. septembri
  4. a kohtuistungil, et algul küsis OO relva eest 350 eurot, kuid ta kauples hinna 300 euro peale. Müügiportaalidesse tehtud päringutest nähtub, et kasutatud püstoleid Glock 17 müüakse hinnaga 425 – 490 eurot. Baltic Fox OÜ vastusest kaitsja päringule püstoli Glock-17 turuväärtuse kohta nähtub, et selliseid relvi müüakse hinnaga 300-350 eurot ja et netikuulutustes võib leida ka kõrgemat hinda. Seega ei välista nimetatud vastus seda, et relva turuhind võib olla ka kõrgem. Vastus on teoreetiline, sest kaitsja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kasutatud püstol Glock 17 oleks Baltic Fox OÜ vastuses märgitud hinnaga kusagil reaalselt müügil olnud. Vastaja ei pea eluliselt usutavaks, et XX oleks olnud nõus maksma vana ja roostes püstoli eest turuväärtust ületavat hinda, teades, et samasugust relva on võimalik osta OO küsitust madalama hinnaga. Inimene, kellel ei ole endal relvaga kokkupuudet olnud, ei ole kursis relvaseaduse nõuetega ning seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et relva hoiule võtmisel pidi menetlusalune isik OO-le relvaseaduses pärandvaras oleva relva kohta sätestatut selgitama. Maakohus põhjendas otsuses jälgitavalt, miks ta leidis, et XX tegu on koosseisupärane ja tõendatud ning miks mõistetud karistus vastab tema süü suurusele. Seega puudus kohtul alus lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 alusel.

Kohtuväline menetleja hinnangul vastab menetlusalusele isikule mõistetud karistus tema süü suurusele ning karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puuduvad alused. 7.2. Kaitsja esitas maakohtu istungil kohtule taotluse menetlusaluse isiku kantud õigusabikulude hüvitamiseks

§ 23alusel.

Kuna kohus mõistis XX KVS § 17 järgi süüdi ega lõpetanud väärteomenetlust

§ 29

lg 1 p-des 1-3 või 5-6 sätestatud alusel, siis leidis maakohus põhjendatult, et kaitsja taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et

§-s 103 sätestatust tulenevalt oleks kaitsja pidanud taotluse valitud kaitsjale tasu hüvitamiseks esitama kohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist ja kohtuvaidluste alustamist. Seetõttu keeldus kohus põhjendatult kaitsja poolt alles kohtuvaidluses esitatud kuludokumendi vastu võtmast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, menetlusaluse isiku apellatsiooni motiividega ning kohtuvälise kirjaliku vastusega apellatsioonile, leiab, et apellatsioonis märgitu väärib tähelepanu.
  2. Kaitsja on oma kaebuses õigesti märkinud, et KVS §-s 17 sätestatud siseteabe korruptiivse kasutamise väärteokoosseisu analüüsimisel tuleb hinnata, kas teo toimepanija on ametiisik, kas siseteavet on kasutatud korruptiivselt ja kas isik tegutses omakasu eesmärgil. KVS § 5 lg 4 kohaselt on siseteabe korruptiivne kasutamine ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes talle avaliku võimu teostamisel teatavaks saanud avalikustamata teabe, mis mõjutab või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi, kasutamine ametiisiku 6

(10)4-19-4070 enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.
  1. Arutatavas asjas puudub vaidlus selles, et XX on ametiisik, ta sai oma ametiseisundi tõttu teada pärandvaras olevast relvast Glock-17, ta ostis nimetatud relva OO-lt
  2. aprillil 2019 hinnaga 300 eurot ja ta kasutas relva ostmisel siseteavet. Vaidlus on selles, kas menetlusalune isik kasutas siseteavet korruptiivselt ja kas ta tegutses omakasu eesmärgil. 10.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kohtuvälise menetlejaga selles, et XX, olles piirkonnapolitseinikuna saanud teabe OO valduses oleva relva kohta, soetas endale nimetatud relva. Seega sai menetlusalune isik KVS § 5 lg-s 4 sätestatud põhjendamatu eelise ametiisikuna avalikustamata teabe näol, et selline relv on saadaval. Politseiametnikuna mittetöötaval inimesel, kes oleks samuti soovinud endale soetada kasutatud relva Glock-17 300 euro eest, ei olnud teavet OO valduses oleva relva kohta. Sellega asetas XX end ringkonnakohtu hinnangul kolmandate isikutega võrreldes eelistatud olukorda. 10.
  4. KVS § 5 lg 4 kohaselt tuleb välja selgitada seegi, kas menetlusalune isik kasutas avalikustamata teavet enda huvides ametikohustust rikkudes. Väärteoprotokollis ja maakohtu otsuses heidetakse XX-le ette ametikohustuste rikkumist sellega, et ta oleks pidanud relva hoiulevõtmisel selgitama OO-le tema õigusi vastavalt RelvS § 5 lg 2 sätestatule. Kuigi kaitsja leiab kaebuses, et XX-l puudus kohustus OO-le viidatud sättes loetletud õigusi viimasele selgitada, siis ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuigi RelvS § 5 lg 2 ei sätesta politseiametniku, vaid selle isiku kohustusi, kelle valdusesse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, siis on selge, et relva hoiule võtmisel tuleb selgitada isikule, kel ei ole varem relvadega kokkupuudet olnud, relvaseaduses pärandvaras oleva relva kohta sätestatut. Ringkonnakohtu sellist seisukohta kinnitab ka asjaolu, et asja materjalidest nähtuvalt on XX andnud allkirja selle kohta, et ta on piirkonnapolitseiniku ametijuhendiga tutvunud (tl 108-111). Mõlema ametijuhendi p 4.8 kohaselt vastutab isik muu hulgas teistest teenistust reguleerivatest eeskirjadest ja juhenditest kinnipidamise eest. PPA korruptsiooni vältimise juhis sisaldab näidisjuhtumeid ja kirjeldusi, kuidas ametnik peab teatud olukordades käituma. Juhendis on kirjeldatud muu hulgas faabulat, mille kohaselt toob proua lubadeteenistusse tagasi surnud abikaasa relvad. Ametnik soovib relvad endale soetada ja teeb prouale ettepaneku müüa relvad talle, kuna pakutav hind on turuhinnast märkimisväärselt soodsam. Juhis näeb ette, et selline käitumine ei ole lubatav ning ametnik peaks hoopis prouale selgitama relvade sundvõõrandamise protsessi ning hoiduma taolise siseteabe isiklikus huvis kasutamist. Samuti on teised politseiametnikud sellekohast kohustust täitnud ning on OO-le varem korduvalt RelvS § 5 lg-s 2 sätestatut selgitanud (tl 42 ja 43). Arutatava asja materjalidest ei nähtu seda, et XX oleks OO-le erapooletult RelvS § 5 lg-s 2 sätestatut selgitanud. Selle asemel soovitas ta viia relv poodi, kus neid ostetakse (tl 73), andes samas mõista ka seda, et ta on ise kõnealuse relva soetamisest huvitatud (tl 77). Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et arutataval juhul on tuvastatav XX ametikohustuste rikkumine. 10.
  5. Viimasena tuleb analüüsida seda, kas menetlusalune isik kasutas ametiisikuna siseteavet korruptiivselt omakasu eesmärgil. Asja materjalidest nähtub, et XX soetas
  6. mail 2007 registreeritud relva Glock-17 (tl 29) ehk tegemist on peaaegu kolmteist aastat vana relvaga.
  7. oktoobri
  8. a kohtuistungi protokollist nähtub, et OO sõnade kohaselt oli relv vana ja natuke roostes ning et XX ostis relva temalt 300 euro eest (tl 97). Asja materjalide kohaselt oli 7
(10)4-19-4070 kõnealune relv originaalkarbis, karp oli kulumisjälgedega ja OO võõrandas relva XX-le koos ca 300 padruniga (tl 12 ja 13). Kohtuväline menetleja tegi kõnealuse relva turuhinna väljaselgitamiseks interneti müügiportaalidesse mitmeid päringuid ja leidis, et sellist relva müüakse hinnaga 425-490 eurot (tl 39-41). Kaitsja esitas kohtule Baltic Fox OÜ vastuse kaitsja päringule, millest nähtub, et kolmanda generatsiooni püstoli Glock-17 turuväärtus on 300-350 eurot ja et netikuulutustes võib leida ka kõrgemat hinda (tl 112). Samuti on XX esitanud ringkonnakohtule 25. veebruaril 2020 allkirjastamata seletuse koos lisadega, mille kohaselt on kõnealune relv väärt 200 eurot. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohus ei pea võimalikuks XX 25. veebruaril 2020 kohtule esitatud seletust koos lisadega relva turuväärtuse kindlaks tegemisel arvesse võtta, sest seletus on allkirjastamata (

§ 139

lg 5) ja selles puuduvad põhjendused, miks ei olnud viidatud dokumente võimalik varem maakohtule esitada (

§ 139lg 2 p 3).

Ringkonnakohus, analüüsides kohtuvälise menetleja poolt müügiportaalidesse tehtud päringuid, leiab, et nende pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt XX omandatud relva turuväärtust välja selgitada. Seda põhjusel, et kahes kuulutuses müüdi uuemaid ehk neljanda generatsiooni Glock17 püstoleid (tl 39 ja 41) ja ühes kuulutuses müüdi küll kolmanda generatsiooni Glock-17 püstolit, kuid müügihinnas sisaldus ka ohtralt lisavarustust – metallsihikud, väljaulatuv kelguriiv ja salvevahetusnupp, miinuskonnektor, lisasalved, kaks kabuuri ja kolm salvehoidikut (tl 40). Samuti ei pruugi müügikuulutuses kuvatava hinna näol olla summaga, millega reaalselt ostumüügi tehing tehakse. Seevastu on kaitsja esitanud Glock püstolite ametlikule maaletoojale ja edasimüüjale Baltic Fox OÜ-le konkreetse kolmanda generatsiooni Glock-17 püstoli turuhinna määramiseks päringu, lisades sellele ka reaalsed pildid kõne all olevast relvast. Kohtule esitatud vastusest nähtub, et selliseid relvi müüakse hinnavahemikus 300-350 eurot. Netikuulutustes võib vastuse kohaselt leida ka kõrgemat hinda, kuid nõudluse puuduse tõttu on kasutatud relvade hinnad kõvasti langenud. Uus samaväärne relv maksab klientidele alates 489 eurost (tl 112-113). Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt saab Baltic Fox OÜ-d pidada oma ala asjatundjaks (tl 114-114 pöördel), kes esitas hinnangu kõnealuse relva turuväärtuse kohta pärast seda, kui ta oli teadlik konkreetse relva seisukorrast ja vanusest ning tutvunud ka relvast tehtud reaalsete piltidega. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul teha kõnealuse relva turuväärtuse osas järeldusi just Baltic Fox OÜ vastuse pinnalt. Seega leiab kohtukolleegium, et XX soetatud relva turuhind oli selle soetamise hetkel 300-350 eurot. Nagu eelnevalt märgitud, puudub asjas vaidlus selles, et menetlusalune isik soetas OO-lt relva Glock-17 hinnaga 300 eurot. Nimetatud summa mahub asjatundja hinnangul samasuguse relva soetamise turuhinna vahemikku. Maakohus leidis, et kuivõrd asjatundja vastus ei välista, et relva turuhind võib olla ka kõrgem kui 300 eurot ja sellele viitavad ka kohtuvälise menetleja esitatud müügikuulutused, siis puudub kohtul põhjus omakasu olemasolus kahelda. Ringkonnakohus maakohtu sellise tõlgendusega ei nõustu, leides, et asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks tõsikindlalt tuvastada, et XX sai relva omandamisega omakasu. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks.

§ 2kohaselt on see põhimõte siduv ka väärteomenetluses.

Eelneva valguses ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik tõlgendada asjaolu, et relva turuhind võis olla ka 350 eurot, menetlusaluse isiku kahjuks. Seega asub 8

(10)4-19-4070 ringkonnakohus maakohtust erinevale seisukohale ja on seisukohal, et arutataval juhul ei ole võimalik väita, et XX oleks saanud relva soetamisel omakasu. 10.4. Ülaltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus sarnaselt kaitsjaga, et KVS § 17 objektiivne koosseis ei ole täidetud ning väärteomenetlus tuleb XX suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 147

lg 2 p 2, § 148 p 3 ja § 150 lg 1 p 1, rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni, tühistab Harju Maakohtu 30. detsembri 2019. a otsuse ning lõpetab XX suhtes väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

  1. Kaitsja esitas ringkonnakohtule muu hulgas taotluse hüvitada XX-le väärteomenetluse lõpetamise korral valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu ja võtta vastu kulude detailset koosseisu sisaldav dokument (arve), põhjendades oma taotlust asjaoluga, et maakohus keeldus viidatud dokumenti
  2. detsembri
  3. a kohtuistungil vastu võtmast. Harju Maakohtu
  4. detsembri
  5. a kohtuistungi protokollist nähtub, et kaitsja esitas kohtuistungi lõpus kohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule menetluslukud kokku summas 835,50 eurot (sh käibemaks) ning soovis esitada ka detailse toimingute nimekirja. Kohus jättis kirjaliku dokumendi vastu võtmata, leides, et taotluste esitamise aeg on möödas ning kohtuvaidluste ajal ei saa kohus enam kirjalikke taotlusi vastu võtta (tl 127). Ringkonnakohus maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu ja märgib, et kui

§ 129

lg-te 2 ja 3 kohaselt lahendab maakohtunik kohtuliku arutamise osaliste taotlused määrusega ning lõpetab pärast taotluste lahendamist asja kohtuliku uurimise ja avab kohtuvaidluse, siis menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb lahendada põhimenetluse raames.

§ 38lg 1 näeb ette, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Kooskõlas Kr

MS § 306 lg 1 p-ga 14 tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Samuti nähtub

§ 134

lg-st 1 koostoimes § 111 p-ga 8, et väärteoasjas tehtava kohtuotsuse lõpposas märgitakse menetluskulude otsustus. Seega saab kohus lahendada

§-s 23 nimetatud taotluse üksnes samas menetluses kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et menetlusalune isik peab

§-s 23 nimetatud taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (

  1. augusti
  2. a RKKKo asjas nr 3-1-1-62-10, p 8). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ilma toimingute kirjelduseta ei ole kohtul võimalik tasu mõistlikkust hinnata (
  3. detsembri
  4. a RKKKo asjas nr 3-1-1-99-11, p 11), nõustub kohtukolleegium kaitsjaga, et menetlusalusel isikul oli õigus

§-s 23 nimetatud taotlus koos kulude detailset koosseisu sisaldava dokumendiga (arve) esitada maakohtule enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Maakohus, keeldudes

  1. detsembri
  2. a kohtuistungil enne kohtu nõupidamistuppa siirdumist kaitsjalt XX-l menetluskulude tekkimist tõendavat dokumenti vastu võtmast, rikkus sellega menetlusaluse isiku

§-st 23 tulenevalt õigust vastavat hüvitist taotleda. Tegemist on väärteomenetluse olulise rikkumisega (

  1. augusti
  2. a RKKKo asjas nr 3-1-1-62-10, p-d 8 ja 9). Kuivõrd maakohus keeldus ringkonnakohtu hinnangul nimetatud dokumendi vastuvõtmisest ekslikult, võtab ringkonnakohus selle asja materjalide juurde.
  3. Kaitsja on esitanud seega ringkonnakohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu maakohtu menetluses kokku 835,5 eurot (sh käibemaks) ja ringkonnakohtu menetluses kokku 525 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arve nr 1254 9

(10)4-19-4070 kohaselt kulus kaitsjal maakohtu menetluses väärteotoimiku analüüsiks, kliendiga nõupidamiseks, vastulause koostamiseks ja tõendite hankimiseks, kolmel kohtuistungil osalemiseks ja kohtuistungiteks ettevalmistamiseks kokku 5,57 tundi. Ringkonnakohtu menetluses kulus kaitsjal arve nr 1014 kohaselt maakohtu otsuse analüüsiks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks kokku 3,5 tundi. Seega oli advokaadi ühe töötunni hind 125 eurot, millele lisandus käibemaks.

§ 23

järgi hüvitatakse

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 38

lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (5. oktoobri 2018. a RKKKo asjas nr 4-18616/54, p 47). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tunnitasu hind mõistliku suurusega ning taotlusele lisatud arvetes märgitud ajakulu saab pidada samuti vajalikuks ja põhjendatuks. Seetõttu rahuldab kohtukolleegium kaitsja taotluse ja mõistab

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt XX kasuks välja kokku 1360,5 eurot (sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks, s.o maakohtu menetluses 835,5 eurot ja apellatsioonimenetluses 525 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.