Obsah (13)

§ 318§ 3111§ 64§ 407§ 422§ 415§ 218§ 667§ 394§ 417§ 418§ 149§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-20645 Tsiviilasi Mart Me

) § 3111 lg-s 4 sätestatud eeldused. Maakohus peab esmajärjekorras kasutama infosüsteemi. Kostja töötaja (hangete spetsialist) kinnitas

1. jaanuaril 2020 kohtule menetlusdokumentide kättesaamist, kuid ei edastanud neid juhatuse liikmele. Hangete spetsialist ei ole kostja seaduslik esindaja ja talle hagimaterjalide e-posti teel saatmisega ja tema poolt e-posti teel edastatud dokumentide vastuvõtmise kinnitusega ei saa hagimaterjale lugeda kostjale kättetoimetatuks. Kostja juhatuse liige sai hagimaterjalid kätte alles
2. veebruaril
3. Lisaks sellele andis kohus hagile vastamiseks liiga lühikese tähtaja.
4. Hageja vaidles kajale vastu. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Tartu Maakohus jättis
6. märtsi 2020 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Maakohus jättis kaja menetlemisega seotud kulud kostja kanda ja arvas 250 euro suuruse kautsjoni riigituludesse. Lisaks tühistas maakohus
7. veebruari 2020 määruse, millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr 084/2020/823 määruse jõustumisel. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus
8. jaanuaril 2020 edastanud hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostja e-posti aadressile info@gobus.ee, mis on registreeritud äriregistris kostja ametliku e-posti aadressile. Kohtule saadetud kättesaamise kinnitusest nähtuvalt on Andrei Mändla edastanud
9. jaanuaril 2020 kohtu saadetud e-kirja edasi hangete spetsialist Viktoria Hõpemägile. Viimane on saatnud kohtule
10. jaanuaril 2020 kinnituse kohtudokumentide kättesaamise kohta. Äriregistrist nähtuvalt on kostjal kaks juhatuse liiget – Andrei Mändla ja Marek Toome. Maakohus leidis, et kuna kostja juhatuse liige on kinnitamise delegeerinud edasi kostja töötajale, saab menetlusdokumendid lugeda kostja seaduslikule esindajale (

§ 318

lg 1 ja 2) kättetoimetatuks

§ 3111lg 4 ja 5 järgi 8.

jaanuaril 2020. Menetlusse võtmise määrusest nähtuvalt andis kohus kostjale vastuse esitamiseks aega 14 päeva. Isegi kui nõustuda kostjaga, et arvestades vaidluse keerukust ja mahtu oli antud tähtaeg ebapiisav, tulnuks esitada kohtule taotlus tähtaja pikendamiseks, kuid seda ei tehtud. Kohus ei teinud tagaseljaotsust kohe pärast vastamise tähtaja saabumist, vaid ligi kaks nädalat hiljem. Kui kostja oleks esitanud vastuse pärast vastamise tähtaja möödumist ning enne tagaseljaotsuse tegemist, oleks kohus

§ 64

lg 1 järgi enda antud tähtaega pikendanud ning lugenud kostja vastuse 2 esitatuks tähtaegselt. Praegusel juhul oli kostjal piisavalt aega hagile vastuse esitamiseks, mistõttu ei olnud tagaseljaotsuse tegemine välistatud

§ 407lg 1 p 5 alusel.

Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjust, mida saaks lugeda mõjuvaks

§ 422lg 1 järgi hagile vastamata jätmisel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada kaja, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei saa menetlusdokumentide saatmisega kostja e-posti aadressile info@gobus.ee ning hangete spetsialisti vastust menetlusdokumendi kättesaamise kohta lugeda menetlusdokumente kostjale elektroonilist kättetoimetatuks.

§ 415

lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja

§ 218tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja (vt nt Riigikohtu 14.

veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 13). Praegusel juhul ei ole kostja seaduslik esindaja kohtule isiklikult kinnitanud, et ta on menetlusdokumendid kätte saanud. Hangete spetsialistile hagimaterjalide e-posti teel saatmisega ja tema poolt e-posti teel edastatud dokumentide vastuvõtmise kinnitusega ei saa hagimaterjale lugeda kostjale isiklikult või elektrooniliselt kättetoimetatuks. Kostja ei ole volitanud hangete spetsialisti dokumentide kättesaamist kinnitama. Kostja viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-18-180. Menetlusdokumendi saab e-postile edastada üksnes juhul, kui kohus on eelnevalt saatnud dokumendi infosüsteemi kaudu, kuid tulemusteta. Infosüsteemis saab seda avada vaid menetlusosaline isiklikult. Samas on üldteada, et äriühingu üldist e-posti aadressi ei halda reeglina juhatuse liige, vaid keegi äriühingu töötajatest. Seepärast sätestabki

§ 3111kohtule sellise kohustuse.

Praegusel juhul ei ole kohus üritanud kostjale infosüsteemi kaudu menetlusdokumente kätte toimetada, seega ei saanud kohus edastada dokumente kostja e-posti aadressile

§ 3111lg 4 kohaselt.

Kostja viitab Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi 2019 määrusele tsiviilasjas nr 2-19-
2. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et kaja rahuldamise eelduseks on taotluse esitamine tähtaja pikendamiseks. Praegusel juhul on asi õiguslikult keeruline. Lisaks sellele nõuab hageja kostjalt andmete taastamist hageja töötingimuste kohta alates
3. aastast. Andmete kogumine ja esitamine on raskendatud ning nende taastamine on aeganõudev ja mahukas. Kostja arvates on mõistlik aeg hagile vastamiseks 30 päeva. Kostja viitab Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-21-17 ja nr 3-2-2-5-
5. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab menetluse. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Praegusel juhul on hageja esitanud kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks. Maakohus on tagaseljaotsusega hagi rahuldanud. Kostja on esitanud kaja. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. 3
2. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1 esimene lause).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega (

§ 415

lg 1 p 1) või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

1. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on
2. jaanuaril 2020 saatnud hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostja e-posti aadressile info@gobus.ee. Kostja hangete spetsialist Viktoria Hõpemägi on
3. jaanuaril 2020 kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist. Kättesaamist kinnitavast e-kirjast nähtub ka see, et Andrei Mändla (kostja juhatuse liige) on saatnud enda e-posti aadressilt (XXX) maakohtu
4. jaanuari 2020 e-kirja edasi Viktoria Hõpemägile (dtl 51-52).
5. Esmalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas maakohus võis edastada hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse e-kirjaga. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib

§ 3111

. Üldjuhul peaks kohus menetlusdokumendid kätte toimetama e-toimiku kaudu.

§ 3111

lg 4 annab kohtule piiratud võimaluse toimetada dokumendid elektrooniliselt kätte ka e-toimikust nö väljaspool. Väljaspool e-toimikut võib dokumendi elektrooniliselt kätte toimetada esmalt juhul, kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik e-toimikut kasutada. Dokumendi võib muul viisil elektrooniliselt kätte toimetada ka juhul, kui infosüsteemi tabab mõnevõrra pikemaajalisem rike või esinevad muud tehnilised põhjused (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn

1. § 3111 komm 3.2.1).
2. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis võimaldaks menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaspool e-toimikut. Seega oleks maakohus pidanud kasutama hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamiseks e-toimikut, mitte saatma neid e-kirjaga. Samas ei ole tegemist nii olulise rikkumisega, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
3. Järgmisena analüüsib ringkonnakohus seda, kas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud. Menetlusdokument loetakse

§ 3111

lg-s 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja (

§ 3111lg 5 esimene ja teine lause).

Olukorras, kus kostja seaduslik esindaja on menetlusdokumendid edasi saatnud töötajale (praegusel juhul hangete spetsialistile), tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja seaduslik esindaja volitas töötajat nende kättesaamist kinnitama. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud. 15. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et hagile vastamiseks oli antud ilmselt liiga lühike tähtaeg. Tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt lühike tähtaeg (

§ 407lg 5 p 1).

Hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates (

§ 394lg 5).

Ringkonnakohtu hinnangul arvestades hageja nõuet (kutsehaigusega seotud tervisekahjutusega tekitatud kahju hüvitamine nõue) oli praegusel juhul 14-päevane tähtaeg hagile vastamiseks ebapiisav. Tegemist on keeruka ja mahuka vaidlusega ning arvestades hagiavalduses esitatut ei piisanud arvatavasti kostjale vastuse esitamiseks antud 14 päevast. Seda, et maakohus andis kostjale antud asjas hagile vastamiseks ilmselt liiga lühikese tähtaja, ei muuda asjaolu, et maakohus ei teinud tagaseljaotsust kohe pärast vastamise tähtaja saabumist, vaid ligi kaks nädalat hiljem, ja kosja vastuse esitamisel pärast vastamise tähtaja möödumist ning enne tagaseljaotsuse 4 tegemist oleks maakohus enda antud tähtaega pikendanud ning lugenud kostja vastuse esitatuks tähtaegselt. 16. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused sisalduvad

§ 407

lg-s 1.

§ 407

lg 5 sätestab asjaolud, mille esinemise korral on tagaseljaotsuse tegemine keelatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi peab maakohus hindama omal algatusel. Neid eeldusi peab maakohus uuesti hindama tagaseljaotsuse peale esitatud kaja menetlemisel. Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi peab kontrollima kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel ka ringkonnakohus (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 407 komm 3.2.b). 17. Tagaseljaotsuse tegemise üheks eelduseks on hagi õiguslik põhjendatus (

§ 407lg 1).

See tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mida

§ 407

lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Hageja leidis, et talle on lepinguvälise õigusvastase teoga põhjustatud kahju. Seega on nõude materiaalõiguslik alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 (delikt). Deliktiõiguse alusel kahju hüvitamise nõude eeldusteks on kahju tekkimine ja põhjuslik seos kahju ja teo vahel (objektiivne teokoosseis), kahju põhjustanud teo õigusvastasus, ning kahju tekitaja süü kahju tekitanud teo toimepanemisel. Hageja peab tõendama kutsehaiguse tekkimise, kahju ning põhjusliku seose kostja teo (tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel. Kui hageja selle tõendab, peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on tööohutuse nõudeid täitnud. Kui kostja ei järginud tööohutuse nõudeid, saab ta kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole tööohutusnõuete rikkumises süüdi (vt nt Riigikohtu 7. detsembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-11, p 10). 18. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagiavalduses esitatud asjaolud kahju tekkimise ning põhjusliku seose kohta ei ole õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. 19. Ringkonnakohus märgib, et

§ 407

lg 1 alusel võib kohus teha tagaseljaotsuse, kuid see ei ole kohtu kohustus, vaid tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Arvestades hagi eset on praegusel asjas tugevalt riivatud kostja omandiõigust (kostja peab tasuma ühekordse hüvitise summas 3145 eurot 44 senti, alates

1. jaanuarist 2020 kuni
2. jaanuarist kuni
3. märtsini 2020 igakuiselt 476 eurot 57 senti (bruto) ning alates
4. aprillist 2020 hüvitise igakuiselt ning indekseerituna). Kutsehaigusest tulenevad kahju hüvitamise nõuded on üldjuhul keskmisest keerukamad vaidlused, mille puhul võiks eelistada sisulist lahendamist, mitte tagaseljaotsuse tegemist.
5. Eelneva tõttu ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud ning maakohus ei saanud hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab menetluse (

§ 417lg 2).

Ringkonnakohus selgitab, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (

§ 418lg 1).

Maakohus peab viima lõpuni eelmenetluse ning asja sisuliselt lahendama. 21. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Kostja on tasunud kajalt 250 euro suuruse kautsjoni.

§ 149lg 5 alusel tuleb kautsjon tagastada kostjale.

22.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. 5

§ 417

lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Eelneva tõttu ei ole määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson