KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 200

lg 2 p-de 4, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust,

§ 141lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, Kr

K § 114 p-de 1, 5, 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 20 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Tšernõšovile liitkaristuseks 20 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Tšernõšovi vahi all viibitud aeg alates

1. jaanuarist
2. a karistusaja hulka. Karistusaeg lõpeb
3. jaanuaril
4. a.
5. Vangla ja prokuratuur ei toeta A. Tšernõšovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
6. Tartu Maakohtu
7. märtsi
8. a määrusega jäeti A. Tšernõšov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

1. A. Tšernõšovi on kriminaalkorras korduvalt karistatud (1 kehtiv karistus). Ta kannab karistust röövimise, vägistamise ning mõrva eest piinaval ja julmal viisil, mis pandi toime teiste kuritegude varjamiseks.
2. Kuritegude asjaolud on rasked. A. Tšernõšov on süüdi tunnistatud kolmes röövimise episoodis (ühel korral pani ta koos alaealisest kaasosalisega toime röövimise alaealise suhtes kasutades kannatanu suhtes jõhkrat vägivalda: neljal korral mööda nägu noaga tõmbamist). Lisaks kasutas A. Tšernõšov ka teise kannatanu suhtes kasutanud jõhkrat füüsilist vägivalda nii enne, kui pärast tema vägistamist, mille tagajärjel kannatanu suri. Nimetatud kannatanu suhtes pandi enne vägistamist toime röövimine. Pärast raske seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuriteo toimepanemist viis A. Tšernõšov kannatanu palja surnukeha lehtlast välja ja viskas lumele. Üliraskete kuritegude eest mõisteti A. Tšernõšovile karistuseks 20 aastat vangistust, millest praeguseks on ära kantud üle 17 aasta. Kuulates A. Tšernõšovi selgitusi, ei olnud kohus veendunud, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja süüdlane on võimeline vabaduses oma käitumist kontrollima.
3. A. Tšernõšov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Uus suund“ ja „Viha juhtimine“. Lisaks on ta osalenud majandustöödel, omandanud riigikeele C1 tasemel ja õmbleja kutse. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta soovib asuda elama abikaasa juurde. A. Tšernõšovil on garanteeritud töökoht ning lähedaste toetus.
4. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et A. Tšernõšovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. MÄÄRUSKAEBUS
5. Määruskaebuses palutakse tühistada vaidlustatud kohtumäärus. Teha uus määrus, millega vabastada A. Tšernõšov Narva Linnakohtu
6. novembri 2004 otsuse järgi mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
7. jaanuarini
8. Allutada ta kriminaalhooldusele 24 kuuks ja elektroonilisele valvele kuni 12 kuuks.
9. A. Tšernõšov asus karistust kandma
10. jaanuaril
11. Karistusaeg lõpeb
12. jaanuaril
13. Ta on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Uus suund“ ja „Viha juhtimine“, osalenud majandustöödel, omandanud riigikeele ning õmbleja kutse. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Alkoholiteemal toimunud vestluses avaldas A. Tšernõšov, et kui inimene tahab juua alkoholi, siis ta seda ka teeb, kui ei taha ja on jõudu, siis hoiab alkoholist eemale. A. Tšernõšov alkoholi tarvitada ei taha, sest see tuletaks talle meelde alkoholi maitset. Ka elukaaslane ei tarvita alkoholi. A. Tšernõšov leiab, et teda on aidanud programmi „12 sammu“ läbimine. Ta on valmis alkoholist eemale hoidma, et mitte lõpetada vanglas. Perekond ja elukaaslane abistavad teda selles. A. Tšernõšov osales aktiivselt ka sotsiaalprogrammis „Uus suund“, kus oli avatud ja paljusõnaline, hea kontaktiga programmi ja positiivse meelestatusega selle läbiviijasse. A. Tšernõšev tunnistab ja kahetseb kuritegu nentides enda käitumisviisi vastuvõetamatust. Aktiivselt osales A. Tšernõšov veel programmis „Viha juhtimine“. Ka programmi „Uus suund“ kordamiskohtumistel töötas ta aktiivselt kaasa, oli avatud ning analüüsis teemasid põhjalikult. Kinnipeetav tundis ära ja teadvustas enda, elusituatsiooni ja kuriteo omavahelisi seoseid. Kinnipeetava hoiakud on prosotsiaalsed, toetav pere ja uus tutvusringkond langetavad uue kuriteo toimepanemise riski. Tema püstitatud eesmärgid on sotsiaalselt vastuvõetavad ja eesmärkide saavutamise vahendid realistlikud. 2

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on A. Tšernõšovi puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse täidetuks. Kohus on arvestanud määruskaebuses uuesti välja toodud asjaolusid: vajalike sotsiaalprogrammide läbimist, distsiplinaarkaristuste puudumist ning süüdimõistetu töötamist. Ehkki määruskaebuses on täpsemalt lahti kirjutatud positiivne tagasiside, mis A. Tšernõšovile sotsiaalprogrammide läbimisel anti, on siiski väga raske ennustada, kuidas süüdimõistetul õnnestub sotsiaalprogrammides omandatut ellu rakendada. 15. Ringkonnakohus möönab, et kaalukas positiivne asjaolu on A. Tšernõšovi käitumine vangistuse ajal ja seegi, et süüdlane soovib otsustavalt ei öelda alkoholile ning nõustub läbima vastava ravi. Küll aga ei saa nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selles, et positiivsed asjaolud kaaluvad üles asjaolud, millistel A. Tšernõšov jäeti kaevatava kohtumäärusega ennetähtaegselt vabastamata. Kohtul tuleb isiku ennetähtaegse küsimuse otsustamisel hinnata, kas kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Esimese astme kohus on ohuprognoosi hinnanud ning lähtunud eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest, kuid ka süüdimõistetu isikust. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249). I astme kohtu määrusest nähtub arutlus A. Tšernõšovi kuritegude asjaolude üle. Hinnatud on muuhulgas kuritegude raskust, ründeobjekti ja tehiolusid, mis olid kohtu hinnangul äärmiselt jõhkrad. Vangla iseloomustuse kohaselt oli A. Tšernõšovi raskete kuritegude toimepanemise ajendiks enesevalitsuse kaotamine (väitetavalt solvas ohver isikut kasutas suheldes sõimusõnu. See ei meeldinud A. Tšernõšovile, mistõttu ta ründas ohvrit – vägistades ja tappes juhusliku möödakäija). Ehkki A. Tšernõšovi vangistusaegsele käitumisele ei ole 3