Obsah (12)

§ 120§ 121§ 74§ 263§ 113§ 64§ 68§ 262§ 16§ 56§ 58§ 57

1-19-4135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4135 (18233001585) Kohtukoosseis Eesistuja kohtun

§ 120

lg 1, § 263 lg 1 p 2, § 113 lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Ruslan Repkin ringkonnaprokurör Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38702082230, ilma kodakondsuseta, XXX, emakeel – vene keel, XXX. Varasem karistatus: - 05.10.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 121

järgi,

§ 74lg 1 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta.

12.06.2017 kohtumäärusega katseaega pikendati 6 kuu võrra. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus – 06.12.2018. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev Kohtuistungi toimumise aeg 16.09.2019, 18.09.2019, 20.09.2019, 23.09.2019, 01.10.2019 1 1-19-4135 RESOLUTSIOON Mõista Ruslan Repkin süüdistuses

§ 120lg 1 järgi õigeks.

Tunnistada Ruslan Repkin süüdi

§ 263lg 1 p 2 järgi ning ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Tunnistada Ruslan Repkin süüdi

§ 113lg 1 järgi ning ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Ruslan Repkinile liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 17.09.2018 kuni 18.09.2018, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista Ruslan Repkinile lõplikult ärakandmisele 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 06.12.2018. Ruslan Repkinile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid: - CD-plaadid, DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - mobiiltelefon MEIZU, meeste mantel, meeste jope, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas aadressil Tiigi 9, Narva, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Ruslan Repkinile; - õhupüss Shanghai, gaasipüstol „Stalker 914-S“, stardipüstol, kuulid, laskenool, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas aadressil Tiigi 9, Narva, konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4, RelvaS § 83 lg 1 p 3 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - mask, kokkupanduv nuga, metallist karp, võtmekimp, 4 suitsukoni, klaaskild, fooliumitükid, ümbris, metallist karp GAMO HUNTER, klaasist purk, plastikust kaas, kollane plastikust konteiner, väike kilekott, kuulikesed, minigripp kilekott, pulber, tabletid, graanulid, pakendid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas aadressil Tiigi 9, Narva, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Ruslan Repkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot sundraha ja 8859 (kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend üheksa) eurot 90 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Seoses R. Repkini õigeksmõistmisega

§ 120lg 1 järgi ning Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta osa (pool) menetluskuludest summas 5159 (viis tuhat ükssada viiskümmend üheksa) eurot 95 senti riigi kanda. Määrata, et Ruslan Repkinil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 5159,95 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. 2 1-19-4135 Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700001005 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Ruslan Repkin, kriminaalasja number - 1-19-4135, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. jaanuarist
2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. jaanuarist
4. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
5. veebruarist
6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Ruslan Repkinit süüdistatakse selles, et tema 17.09.2018 kella 19.17 paiku, olles alkoholijoobes XXX asuva maja juures tuli majast väljuva T Z juurde ning suunas tema poole stardipüstoli Stalker kaliibriga 9 mm ja gaasipüstoli kaliibriga 4,5 mm, seejärel ähvardades tulistas ühest püstolitest trepikoja lakke. T Z tundis ohtu oma elule. Oma tegevusega pani R. Repkin toime tapmisega, tervise kahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alus karta ähvarduse täideviimist, s.o pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

Samuti tema, 05.12.2018 kella 01.12 paiku, olles alkoholijoobes ning tegutsedes huligaansetel ajenditel, asudes avalikus kohas tänaval, XXX asuva maja juures, tulistas mitu korda vintpüssist, mis oli laetud metallist kuulide ja viskenooltega kaliibriga 4,5 mm, millega hirmutas, häiris ning seadis ohtu tänaval jalutavad juhuslikud möödakäijad V H ja J L . V. H sai aru, et R. Repkin tulistab nende (V. H ja J. L ) suunas, tundis ohtu ning pöördus häirekeskussesse. Oma tegevusega rikkus R. Repkin avalikku korda KorS § 55 lg 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Oma tegudega pani Ruslan Repkin toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise relvaga ähvardades, s.o pani toime

§ 263lg 1 p 2 järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, olles alkoholijoobes 05.12.2018 öisel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid pärast kella 01.12 paiku toime pandud avaliku korra rasket rikkumist, läks aadressil XXX asuvasse korterisse. Olles korteris, vaenulike suhete pinnal ning tahtliku tapmise eesmärgil tulistas mitte vähem kui 9 korda vintpüssist, mis oli laetud metallist kuulide ja viskenooltega kaliibriga 4,5 mm, O S erinevatesse keha piirkondadesse, s.h rindkere vasakusse piirkonda. Seejärel lahkus sündmuskohalt, jättes haavatud ja verise kannatanu korteri köögi põrandale 3 1-19-4135 lebama. Oma tegevusega tekitas Ruslan Repkin O S rindkerre tungiva vigastuse vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, rohked haavad paremal pool rindkere eespinnal, vasakul õla-ja küünarvarrel, paremal küünarvarrel, paremal tuharal ja paremal reiel (kokku 9 haava). Rindkere läbistav lasuvigastus vasakul pool vasaku kopsu vigastusega ning vasaku küünarvarre lasuvigastus suurte veresoonte (küünar-ja kodarluuaarteri vigastusega) omavad O. S surmaga otsest põhjuslikku seost. Rindkerre tungiv vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, järgneva massiivse sisemise verejooksuga põhjustas O S surma sündmuskohal. Oma tegudega pani Ruslan Repkin toime teise inimese tapmise, s.o pani toime

§ 113lg 1 järgi ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav Ruslan Repkin vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, tunnistab oma süüd osaliselt. Tal ei olnud tahtlust kannatanut tappa. Kahetseb tehtut. Palub leebemat karistust. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Prokurör esitas kohtuistungi käigus parandatud süüdistusakti, mille alusel on parandatud 17.09.2018 ähvarduse toimepanemise koht – XXX. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on uuritud tõenditega kinnitust leidnud. Prokurör taotles Ruslan Repkinile karistuseks

§ 120

lg 1 järgi 6 (kuus) kuud vangistust,

§ 263

lg 1 p 2 järgi – 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust,

§ 113

lg 1 järgi – 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 11 (üksteist) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 17.09.2018 – 18.09.2018, s.o kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse algust arvestada vahistamisest. Asitõendid: 3 metallist kuulikest laskmiseks, 4 suitsukoni, kild, võtmekimp, väike minigrip kilekott mitme tableti, fooliumitükiga, kollane plastikust konteiner ja väike kilekott halli värvi kuulikestega (graanulitega), klaasist purk kuulidega, metallist karp GAMO HUNTER kuulidega, stardipüstol, nuga, mask ja gaasipüstol, pneumopüss, pliikuulid 5 tk, laskenool, plastikust kaas, mis on hoiul Ida prefektuuris hävitada. Mobiiltelefon MEIZU, mantel, jope, mis on hoiul Ida prefektuuri, tagastada Repkinile. DVD-R plaadid ja CD-R plaadid toimiku juures, jätta toimiku juurde. Prokurör palub mõista Repkinilt välja ka kriminaalmenetluse kulud: surnu kohtuarstlik ekspertiisi eest 382 eurot, surnu kohtuarstlik täiendekspertiisi eest 68 eurot, narkootilise aine ekspertiisi eest 1092 eurot, DNA-ekspertiisi eest 2223 eurot, tulirelva ekspertiisi eest 420 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi eest 1267,80 eurot, määratud kaitsja tasud kohtueelses ning kohtumenetluses ning sundraha. Kaitsja on seisukohal, et Ruslan Repkinile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ning palus mõista Ruslan Repkin

§ 120lg 1, § 263 lg 1 p 2, § 113 lg 1 järgi õigeks.

Kaitsja on seisukohal, et tulistades pneumaatilisest vintpüssist Kesk tänaval pani Ruslan Repkin toime avaliku korra rikkumise, mis on ettenähtud

§ 262lg 1 järgi.

Tegemist on väärteoga, aga mitte kuriteoga. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. Kohtuistungil toimus kannatanute T Z , A M , V H ja tunnistajate L V , A T , J L , A P, O I , A L , J K , N R , D S , S J , D T , ekspert M J ülekuulamine. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: 22.04.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 1-7); 4 1-19-4135 17.09.2018 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1, lk 8-13); 26.02.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 14-26); 12.04.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (kd 1, lk 27-33); 05.12.2018 sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 1, lk 34-54); 06.12.2018 sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll koos lisadega (kd 1, lk 55-64); Surnuveo akt nr XXX (kd 1, lk 65); Surnu ekspertiisiakt nr XXX koos lisadega (kd 1, lk 66-91); Surnu kohtuarstlik täiendekspertiisi akt nr XXX (kd 1, lk 92-101); 06.12.2018 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (kd 1, lk 102109); 06.12.2018 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (kd 1, lk 110-127); 12.12.2018 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (kd 1, lk 128-132); 10.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 133-134); 15.04.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaatidega (kd 1, lk 135-141); 02.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisaga (kd 1. Lk 142-144); 23.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 145-152); 21.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 153); Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN0094 koos lisaga (kd 1, lk 154-157); 31.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 158-165); DNA-ekspertiisiakt nr 19E-GE0266 koos lisadega (kd 1, lk 166-175); 27.03.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 176); Tulirelva ekspertiisiakt nr 19E-TB0036 koos lisadega (kd 1, lk 177-184); Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.12.2018, 01.02.2019, 28.03.2019 määrused (kd 1, lk 185-202); Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr XX koos arvete ja arvete põhjendustega (kd 2, lk 1-30); Menetluskuludega seotud dokumendid (kd 2, lk 31-57); 13.12.2018 ütluste ja olustiku seostamise protokollkoos lisadega (kd 2, lk 58-86); Tunnistaja N G ülekuulamise protokoll (kd 2, lk 87-91); Karistusregistri väljavõte (kd 2, lk 92-93); Eesti Töötukassa XXX R. Repkinile (kd 2, lk 94-95). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Maakohtu seisukoht

§ 120lg 1 sätestatud õigusvastaste teo toimepanemise osas.

Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt 5 1-19-4135 kurnavat hirmutunnet. Samas ei ole aga välistatud ka ähvarduse tagajärjel kehaliste tervisehäirete teke. Lisaks on antud kuritegu suunatud isiku tahtevabaduse vastu, sest hirm süüdlase ees võib sundida kannatanut oma tahte vastaselt käituma. Objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu – ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev. Ähvardamine on võimalik üksnes tegevuse vormis. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnades. Teadvustamine on võimalik ka konkludentse teoga. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Ähvardamine peab olema veenev, s.t kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Nimetatud kuriteo toimepanemises süüdistatav Ruslan Repkin ennast süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et ei ähvardanud Z püstoliga, tapmisega ka. Ta teab T. Z. T. Z elab aadressil XXX, esimesel korrusel. Repkin läks trepist alla teiselt korruselt, ta oli S juures. Esimesel korrusel oli üks meesterahvas, Z tuttav. Ta ootas Z . Repkin jäi seisma meesterahvaga jutu ajamiseks. Tal oli kaasas kaks püstolit, spordipüstol oli vöö vahel taga osas ning ees oli ka õhupüstol. Kui hakkas Repkin trepist alla minema, siis hakkas üht püstolit kohendama ja püstol kukkus välja. Z nägi seda. Z tõstis püstolit. Kui hakkas Repkin Z võtma püstolit ja teine püstol kukkus Repkinil välja. Repkin hakkas tõstma teist püstolit ja Z sellel ajal võttis esimese püstoli. Z tõstis püstoli ja suunas selle Repkini suunas. Repkinile oli teada, et see püstol ei kahjusta, see tekitab ainult müra, võttis Z püstoli ära ja teise jättis vöö vahele. Ta ei tulistanud kordagi võtsin suisa püstoli ära, pani püstoli tagasi vöö vahele ja hakkas trepikojast väljuma. Z läks koju, sõimas Repkinit, ütles, et kutsub politsei. Repkin nägi, et pingil istusid erinevad isikud. Repkin tuli nende juurde, võttis istet, teretas, hiljem tuli politsei kohale. Laskusid ei toimunud. Kannatanu T Z andis kohtuistungil ütlusi, et kui ta väljus oma majas aadressil XXX, kui oli juba trepikojas, nägi Ruslan Repkinit. Ta oli üksi. Tema käes olid kaks püstolit. Mäletab, et oli plaks lakke. Pärast seda ta läks koju ja pani ukse kinni. See oli õhtul. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulutatud A T andis ütlusi, et 17.09.2018 peale lõunat õhtupoole saabus väljakutse aadressile XXX, kus meesterahvas ähvardab naisterahvast relvaga. Kui jõudsid kohale, nägid maja taga kolm meesterahvast, kaks olid istunud tooli peal ja üks oli püsti. Oli tehtud turvakontroll, mille käigus avastasid R. Repkinilt signaalpüstoli, õhupüstoli, meditsiinilise näomaski ja taskunoa. Repkin oli alkoholijoobes. Pärast turvakontrolli tuli oma korterist välja teataja - naisterahvas, ta oli joobes. Ta üritas seletada juhtunu kohta, aga oli väga joobes ja jutust oli raske aru saada. Ta seletas, et Repkin võttis püstoli välja ja tahtis teda tappa. Z jutt oli väga segane. Ta ei olnud ehmunud. Repkinile pandi käed raudu ja viisi jaoskonda. Stardipüstoli oli laetud. Salv oli kinnitatud ja relvamoon oli rauas. Salv täis ei olnud. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (kd 1, lk 8-13) peeti Ruslan Repkin kahtlustatavana kinni vahetult peale talle etteheidetava kuriteo toimepanemist, 17.09.2018 kell 19.

1. Repkinilt olid ära võetud stardipüstol ühe padruniga salves, pneumaatiline püstol 7 metallist kuuliga salves, kokkupandav nuga, suusamask pakendis. 26.02.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1, lk 14-26) on kooskõlas eeltoodud tõenditega ning selles on vaadeldud 06.12.2018 Repkini poolt vabatahtlikult väljaantud õhupüss „Shanghai CB 86“ (number XXX) ning 17.09.2018 Repkini 6 1-19-4135 kinnipidamisel leitud ja võetud ära stardipüstol, kokkupanduv nuga, mask, gaasipüstol „Stalker“ 914-S (number XXX, cal. 9 mm). Õhupüssi visuaalsel vaatlusel avastati kaba pinnal vasakul pool kabakaitselt 29 cm kaugusel veremäärdumisi, oli võetud puuteproov. Kohtuistungi käigus olid avaldatud tunnistaja N G ütlused (kd 2, lk 87-91), et 17.09.2018 jõi ta koos J M , kes hukkus
2. aasta jaanuaris liiklusõnnetuses, XXX hoovis. Nende juurde õue tuli aeg-ajalt suitsetama Ruslan Repkin, kes jõi O S juures. Mingil hetkel kuulis ta, kuidas maja juures hakkas karjuma T Z . Pärast kuulis ta mitte eriti kõva pauku, kuid ta ei pööranud sellele tähelepanu, kuna Z on kogu aeg purjus ja karjub pidevalt. Seejärel ei möödunud eriti palju aega, kui tunnistaja pööras tähelepanu lähedal seisvale mikrobussile, mis valgustas neid laternatega. Seal hüppasid järsult välja mustas vormis maskidega inimesed, kes surusid tunnistaja, M ja Repkini vastu maad, käskisid mitte liigutada. Tunnistaja nägi, kuidas Repkini vöö vahelt tõmmati välja kaks püstolit. Enne kinnipidamist tunnistaja Repkinil püstoleid ei näinud. 12.04.2019 asitõendi – CD-plaat – vaatlusprotokoll (kd 1, lk 27-33). Vaatlusprotokolli alusel vaadeldaks objektiks on CD-plaat telefonikõne salvestisega, mis oli tehtud Häirekeskusesse 17.09.2018 kell 19:17 telefoninumbrilt XXX. Antud kõnes naisterahvas teatab sellest, et ta tuli trepikojast välja aadressil XXX, trepikoja juures seisis Ruslan ning temal oli kaks püstolit kaasas. Ruslan ähvardas teist. Tunnistaja A P ütluste kohaselt teab ta sellest, et Repkinil oli konflikt T Z . Repkin läks alla ja temal oli püss kaasas. Repkin tahtis seda varjata kuidagi, aga T ehmus ja kutsus välja politsei. Kohus, analüüsides kõik kriminaalasjas kogutud tõendeid, kannatanu ja tunnistajate ütlusi, leiab, et Ruslan Repkini süü kannatanu T Z ähvardamise toimepanemises ei ole tõendatud. Kohus tuvastas, et 17.09.2018 oli kannatanu T. Z alkoholijoobes. Kohtuistungil ta ütles, et ta ei mäleta 17.09.2018 toimunud sündmusi, mäletab aga, et nägi Ruslan Repkini käes kaks püstolit, oli lask lakke. Tunnistaja A T ütluste kohaselt seletas sündmuskohal kannatanu Z , et Repkin võttis püstoli välja ja tahtis teda tappa. Z oli tugevas alkoholijoobes ning teda jutust oli raske aru saada, tema jutt oli väga segane. Z ei olnud ehmunud. Samuti häirekeskusse helistamisel Z vastas ametniku küsimusele: “Kas ta ähvardas Teile püstoliga?“. Kannatanu vastas, et ta ähvardas teist. T. Z kõne oli katkendlik ning arusaamatu. Süüdistatav Repkin oma süüd ei tunnistanud. Ta seletas, et ei ähvardanud kannatanut tapmisega ning relvaga. Tema sõnade kohaselt vöö vahelt asuv püstol kukkus maha juhuslikult. Tunnistaja A P ütluste kohaselt läks Repkin alla ja temal oli püss kaasas. Repkin tahtis seda varjata kuidagi, aga T Z ehmus ja kutsus välja politsei. Kohus oma veendumuse kohaselt leiab, et kannatanu T. Z võis oma seisundi tõttu ajada segi püstoli maha kukkumise müra püstoli lasu müraga. Trepikojas asuv Z tuttav pidi kuulma lasku ning kinnitama trepikojas toimunut, aga ta ei olnud uurimise käigus üle kuulutatud. Väljas istuva N. G ütluste kohaselt kuulis ta mitte eriti kõva pauku, kuid ta ei pööranud sellele tähelepanu. Kohus on seisukohal, et kui Repkin tulistaks trepikojas, siis seda müra pidid kuulma trepikojast kõrval istuvad inimesed, kuna suletud ruumis on tugevalt kuulda. Samuti häirekeskusse helistamisel Z vastas ametniku küsimusele: “Kas ta ähvardas Teile püstoliga?“. Kannatanu vastas, et ta ähvardas teist. Märkimisväärne on see, et kannatanu Z , helistades häirekeskusse, ei teatanud selles, et Repkin tulistas. Samuti Z ei ütle tunnistajale A. T sõnagi sellest, et Repkin tulistas trepikojas. Tunnistaja A. T ütlusest nähtuvalt Z ei olnud ehmunud. 7 1-19-4135 Uuritud tõendite kogumis leiab kohus, et ähvardamise objektiivse koosseisu realiseerimist ei ole tõendatud. Kohtuistungi käigus ei leidnud kinnitust, et Ruslan Repkin ähvardas kannatanut tapmisega ning tervisekahjustuse tekitamisega ning kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist. Seega Ruslan Repkin tuleb

120 lg 1 järgi õigeks mõista. Maakohtu seisukoht

§ 263lg 1 p 2 sätestatud õigusvastaste teo toimepanemise osas.

Objektiivse koosseisu moodustab §-s 262 nimetatud teo – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise – toimepanemine, mis on seotud

1. a)vägivallaga või
2. b)relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamisega. Seega on §-d 262 ja 263 vastavalt süüteo põhikoosseisu ja kvalifitseeritud koosseisu vahekorras. Sellest tulenevalt võib tegu täita §-s 263 märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2 alusel avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Avaliku korra rikkumine

§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Samuti on kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-102-03, RT III 2003, 27, 277, p-d 8, 9). Relvaseaduse § 1-1 lg 1 ja § 11 alusel relv võib olla tulirelv, gaasi-, pneumo-, külm-, heit-, elektrišoki-, hoiatus- ja signaalrelv ning akustiline relv. Relva kasutamine ei pea olema seotud vägivallaga p 1 mõttes, vaid tegemist on alternatiive koosseisutunnusega, nt võib relva kasutada vägivallaga ka asja rikkumiseks või hävitamiseks. Nimetatud kuriteo toimepanemises süüdistatav Ruslan Repkin tunnistas oma süüd osaliselt. Tema ütluste kohaselt 2018 detsembri alguses tulistas ta XXX õhupüssist liiklusmärki, aga ta ei tulistanud inimeste pihta. Ta tahtis tulistada ruudukujulist märklauda ja jätta seda pandiks S , sest alkohol oli lõppenud. Ta tulistas 1 või 2 korda tänaval olmemaja ja baari Krunk juures vintpüssist liiklusmärki. Kui ta tulistas, siis nägi inimest. Inimene oli kuskil 100 meetri kaugusel sellest liiklusmärgist. Pärast tulistamist ta kõndis maja 16 poole, astus S juurest läbi. Kohus leiab, et Ruslan Repkini poolt avaliku korra raske rikkumise toimepanemine on tõendatud kannatanu V H ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad omavahel ning teiste kogutud tõenditega. Tema ütluste kohaselt 2018 detsembris kella 01.00 paiku ta liikus koos sõbranna J L XXX. Ta nägi, et nende ees, 100 m kaugusel, seisis meesterahvas. Tema käes oli vintpüstol ja ta tegi lasku. Meesterahvas tulistas kaks või kolm korda. Kannatanu nägi, et vintpüstol oli suunatud kannatanute poole. H 8 1-19-4135 ja L ehmusid ja läksid sinna allapoole, H helistas häirekeskusesse. H nägi, et meesterahvas võttis püssikoti, pani oma vintraua püssikoti sisse, riputas õla peale ja läks ära. Kannatanu oli šokiseisundis. Kannatanu J L ütlused haakuvad kannatanu J H ütlusega, mille kohaselt 05.12.2018 ta ja V. H oli baaris Krunk, kus kohtusid klassivendadega. Pärast seda, kui kõik lõppes, läksid koju. Kui nad läksid koju, oli kella 01.00 paiku, XXX majade vahel, siis nägid meesterahvast, kes võttis vintpüssi kotist välja ja hakkas tulistama. Kannatanu ei saanud päris aru, kuhu ta tulistab, kannatanule tundus, et see oli liiklusmärkide pihta. Meesterahvas oli kannatanult ja V. H umbes 100 m kaugel. V. H avaldas soovi helistada politseisse. Kannatanu L ei toetanud seda soovi ja läks kodu poole. V. H jäi ülesse sinna, kus nad meesterahvast nägid. Kannatanu kuulis paar laske. Kannatanu ei tundnud midagi nendest laskudest. Laskus ei häirinud kannatanut. H oli nördinud selle meesterahva käitumise tõttu ja seoses sellega hakkas helistama politseisse. H jäi kohale ja hakkas politseisse helistama, L läks koju. Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas tunnistaja A P ütlused, et tema ja R. Repkin on tuttavad. Ta teab teda ammu. R. Repkin kuritarvitab alkoholi. 04.12.2018 kella 8-9 paiku tuli Repkin emaga tunnistajale külla. Repkini ema jõi teed köögis. Repkinil kaasas olid kaks pudelit veini, taskupudel jookide jaoks, kotis oli pneumaatiline vintpüstol. Ühe pudeli veini nad panid külmkappi, teise tegid lahti. Repkin läks ära emaga kell 10-11 paiku. Öösel, kella 2 paiku, tuli Repkin tunnistajale tagasi. Enne seda ta helistas tunnistajale ning ütles, et tuleb hiljem. Ütles, et tema on kuskil mikrorajoonis, posti juures. Tunnistaja helistas Repkinile tagasi. Kella 02.00 paiku Repkin tuli tunnistaja juurde jälle. Kaasas tal olid kilekott, vintpüss. Vintpüss oli lahtine, mitte püssikotis. Ta oli imelikus seisundis, hüppas ühelt teemalt teisele teemale ja ei olnud selgeid lauseid, mis oleksid arusaadavad ja korralikult üles ehitatud. Repkin rääkis sellest, et tema ehmatas mingit meesterahvast ja tegi seda õhuga, kuna see vintpüss ei olnud laetud ja lihtsalt ta tulistas ilma kuulideta. Repkin selgitas, et see oli posti hoonest ja baarist mööda, Kesk tänaval. Repkin läks ära kella 04.00 paiku. Ta võttis kaasa oma taskupudelit jookide jaoks, kilekoti ja vintpüssi. Ta jättis ainult seda pudelit, mis oli külmkapis. Ükskord oli niimoodi, et tuli Repkin ja kutsus tunnistajat tänavale selle jaoks, et seal tulistada, tunnistaja keeldus, siis Repkin tulistas Pringles purki kodus. 05.12.2018 kella 13-14 paiku tuli tunnistaja Repkini koju, kuna tahtis temaga veini lõpuni juua. Repkini juures olid O. I , A. L ja V hüüdnimega T M. Repkini juures nad jõid veini, kuulasid muusikat. Tunnistaja tundis S agressiivse ja mõjuka inimesena. Üks kord S lõi tunnistajat ilma põhjuseta. Repkin tundis S ka, suhtlesid ühes hoovis. S olid kõikidega pingelised suhted. S lõi Repkinit, palju isikuid. Ta tundis oma võimu. 04.12.2018 kui Repkin oli tunnistajal, oli jutt S , et lähme ja võtame temalt n.ö. võlgu, kangemat viina. 05.12.2018 kui tunnistaja oli Repkini juures, siis oli juttu S . Keegi ütles, et S on surnud. Kuna tunnistaja teadis, et Repkin käis S juures, siis küsis tema käest, kas seda ei teinud tema. Repkin vastas, et ei ole ta seda teinud. 05.12.2018 Repkinil külas nägi tunnistaja plaskut, valget värvi telefoni ei näinud. Tunnistaja teab sellest, et Repkinil oli konflikt T Z . Repkin läks alla ja temal oli püss kaasas. Repkin tahtis seda varjata kuidagi, aga T ehmus ja kutsus välja politsei. Avaliku korra raske rikkumise toimepanemist kinnitab 22.04.2019 asitõendi – CD-plaat – vaatlusprotokoll (kd 1, lk 1-7). Vaatlusprotokolli alusel vaadeldaks objektiks on CD-plaat telefonikõne salvestisega, mis oli tehtud Häirekeskusesse 05.12.2018 kell 01:12:40 telefoninumbrilt XXX. Antud kõnes meesterahvas V H teatas, et meesterahvas tulistas vintpüssist õhku XXX, ühiselamuse kõrval. Meesterahvas oli vintpüss ja vintpüssi ümbris. Ka 26.02.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1, lk 14-26) on kooskõlas eeltoodud tõenditega ning selles on vaadeldud 06.12.2018 Repkini poolt vabatahtlikult 9 1-19-4135 väljaantud õhupüss „Shanghai CB 86“ (number XXX) ning 17.09.2018 Repkini kinnipidamisel leitud ja võetud ära stardipüstol, kokkupanduv nuga, mask, gaasipüstol „Stalker“ 914-S (number XXX, cal. 9 mm). Õhupüssi visuaalsel vaatlusel avastati kaba pinnal vasakul pool kabakaitselt 29 cm kaugusel veremäärdumisi, oli võetud puuteproov. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et Ruslan Repkin täitis enda tegevusega

§ 263

lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu, kuna ta 05.12.2018 kella 01.12 paiku avalikus kohas, nimelt XXX maja juures, tulistas mitu korda õhupüssist. R. Repkini tegevusega oli häiritud mittepuutuvate isikute V H ja J L rahu ja turvatunne. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (

§ 16lg 4).

Ruslan Repkin öösel mitu korda tulistas S linna tänaval õhupüssist, tulistamise ajal nägi ta inimesi, inimesed nägid Repkinit, et tulistas, oli relvaga käes, nemad tundsid ohtu. Seega kohtu hinnangul pani Ruslan Repkin toime avaliku korra raske rikkumise relvaga ähvardades kaudse tahtlusega. R. Repkin pidi arusaama, et tema selline käitumine võib rikkuda teiste inimeste õigusrahu. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolu kohtu hinnangul puuduvad. Maakohtu seisukoht

§ 113lg1 sätestatud õigusvastaste teo toimepanemise osas.

Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga. Elu on tähtsaim individuaalne õigushüve, mille õiguskaitse tuleneb otseselt PS §-st 16. Tapmine on koosseisutüübilt suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mistahes teoga (RKKK 3-1-1-28-01). Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Tapmine on võimalik nii tegevuse kui tegevusetuse vormis. Tapmise teoobjekt on teine inimene. Tapmise tagajärg on teise inimese surm. Põhjuslik seos ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel (RKKK 3-1-1-101-96). Samuti ei oma tähtsust kausaalahela täpne kulg. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva kasutamine. Kui tervisekahjustus on selline, mis võib põhjusliku ahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida elu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele tööpildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest elu ohustavast teost või kui tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmine ohtlikkus (RKK 3-1-1-128-06 p 7). Kannatanu A M andis kohtuistungil O. S iseloomustuse kohta ütlusi, et O. S oli tema õepoeg. S elas üksi XXX. Viimasel ajal ta ei tarvitanud alkoholi. Kannatanu ei näinud S agressiivsena. Kui nad kohtusid, siis kõik oli hea. Tsiviilhagi esitada ei soovi. 10 1-19-4135 Tunnistaja L V andis kohtuistungil ütlusi, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, et tema on R. Repkini ema. Kui Repkin on kaine, siis ta on lahke inimene, abivalmis. Kui ta tarvitab alkoholi, siis ta on teine. Ta on XXX. Tal XXX. XXX. Ta võtab ravimeid. Mõnikord tarvitab nii ravimeid, kui ka samal ajal alkoholi. Kodus Repkin ei ole agressiivne. Kodus nägi tunnistaja püssi. 04.12.2018 tunnistaja oli tööl alates 06.00 hommikul kuni 18.00. Pärast läks ta oma ema juurde. Tema ema on voodihaige. Lahkus emalt kella 22.00 paiku. Emalt läks ta oma sõbranna J P juurde. Ruslan Repkin oli P juures. Ta oli teises toas koos A P . Tunnistaja ja J P jõid teed. Kella 22.40 paiku tunnistaja läks koju. R. Repkin jäi P koju. R. Repkin tuli koju kell pool kaks või pool kolm öösel alkoholijoobes. Ta oli kodus umbes 20 minutit, midagi jõi või sõi ning läks ära uuesti. 05.12.2018 hommikul midagi erilist poega käitumises ei olnud. Ta palus anda temale raha. Tunnistaja tundis S visuaalselt. Oli juhtum 2017 suvel, et S lõi Repkinit selle tõttu, et Ruslan nimetas S halva sõnaga. Pojal oli haav põse peal, selle haava õmbles kirurg. Ruslan Repkin jutustas tunnistajale, et S nõuab temalt 1000 eurot selle eest, et R. Repkin solvas S . 05.12.2018 kui ta oli ema juures, helistas Ruslan Repkin ning ütles, et korterist viiakse välja asju. Tunnistaja jõudis sinna. Oli kell 17.00. Korteris oli I alasti, tal olid ainult püksid jalas ja L . Ruslan Repkin istus voodi peal, tal olid huuled katki löödud. Väike teler oli lõhki. I pani riided selga, võttis arvuti ja läks trepikotta. Tunnistaja läks tema järgi. Kui I tuli tagasi, siis tunnistaja hüppas välja temale järele, haaras arvutit ja tõi selle tagasi. I ja Ruslan hakkasid kaklema omavahel. I püüdis haarata arvutit tunnistaja käest välja, aga see ei õnnestunud. I ütles, et tal on vaja pandimajja arvutit viia selleks, et edasi alkoholi tarvitada. O. S surnukeha avamise asjaolusid tõendab 12.12.2018 asitõendi – CD-plaat – vaatlusprotokoll (kd 1, lk 128-132). Vaatlusprotokolli alusel vaadeldaks objektiks on CDplaat telefonikõne salvestisega, mis oli tehtud Häirekeskusesse 05.12.2018 kell 11:13:53 telefoninumbrilt +XXX. Antud kõnes naisterahvas palub kutsuda kiirabi aadressile XXX meesterahvale, kes lamab korteris veres. Meesterahvas on surnud. Ta on 50-aastane. Sündmuskoha olustikku, kuriteojälgede avastamist ja paiknemist sündmuskohal, kahjustuse iseloomu tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1, lk 34-54), millest nähtub, et 05.12.2018 kell 13.30 korteris aadressil XXXmäe, köögis põrandal leiti ja vaadeldi O S laip. Käelabade, käeselgade, kõhu ja alumiste jäsemete nahk on verega koos. Rinna eespinnal rindkere keskjoonest paremal pool on ümar täpikujuline haav. Sarnased haavad on avastatud kehal vasaku õlavarre sisemisel pinnal, 2 haava vasaku õla esipinnal, vasaku õla välipinnal, parema reie esipinnal ülemises kolmandikus, parema reie sisepinnal ülemises kolmandikus. Sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1, lk 55-64) tõendab sündmuskohalt leitud ja ära võetud esemeid ning puuteproovide võtmist. Protokolli alusel olid sündmuskohalt ära võetud kolm pneumaatilise relva kuuli, toas laua alt leitud verejälgedega klaas, riiul-kapi lahtiselt riiulilt leitud kolm võtit kobaras, neli suitsukoni põrandalt diivani juurest leitud tuhatoosist: kaks koni valge filtriga ja kaks koni kollase filtriga. Surnuveo akti nr XXX (kd 1, lk 65) kohaselt 05.12.2018 on O. S laip toimetatud EKEI IdaEesti kohtuarstlikku ekspertiisiosakonda. Surnu ekspertiisiakt nr XXX (kd 1, lk 66-91) tõendab O. S surma põhjust ning kehavigastuste tekkemehhanismi. Surnu ekspertiisiakti kohaselt oli O. S surma põhjuseks rindkerre tungiv vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, järgneva massiivse sisemise verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Surm saabus, otsustades 11 1-19-4135 koolnumuutuste järgi, mitte rohkem kui ööpäev enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal. O S surnukeha kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised vigastused:

1. a)ringkerre tungiv vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, rohked haavad paremal pool rindkere eespinnal, vasaku õla- ja küünarvarrel, paremal küünarvarrel, paremal tuharal ja paremal reiel (kokku 9 haava), mis tekkisid madala võimsusega tulirelva, mille pihtamislaenguks olid metallist kuulid ja üks nn drotik, toimel, mida kinnitavad metalli tihedusega deformeerunud võõrkehade osakesed ja plastmassist, metallist otsaga nn drotik haavakanaalite lõpus;
2. b)rohked marrastused paremal pool seljal, vasaku põlveliigese eespinnal, paremal pool pea otsmiku-kiirupiirkonnas, verevalum vasakul pool rindkere külgpinnal, mis tekkisid elupuhuselt kõva tömbi piiratud kontaktpinnaga eseme (esemete) toimel löögist või kannatanu kasvu kõrguselt kukkumisele järgnevast löögist. Ringkere läbistav lasuvigastus vasakul pool vasaku kopsu vigastusega ning vasaku küünarvarre lasuvigastus suurte veresoonte (küünar- ja kodarluuarteri) vigastusega omavad surmaga otsest põhjuslikku seost. Ülejäänud vigastused surmaga otsest põhjuslikku seost ei oma. Peale kõigi ülalkirjeödatud vigastuste saamist võis O S mõne aja jooksul, mida võib loendada kümnete minutitega, sooritada rea aktiivseid sihipäraseid tegevusi, nagu näiteks liikuda ringi, rääkida, avaldada vastupanu jne. O S surnukeha vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti veres 3,08 mg/g, uriinis 3,67 mg/g etüülalkoholi. Selline etüülalkoholi kontsentratsioon veres võib elaval isikul kutsuda esile raske alkohoolse joobe, surma saabumise hetkel oli etüülalkohol organismist eritumise staadiumis, mida tõendab selle kõrge kontsentratsioon uriinis. Vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti narkootilisi aineid (veres efedriini/pseudoefedriini, uriinis amfetamiini, metamfetamiini, etaveriini ja efedriini/pseudoefedriini). Surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi aktist nr XXX (kd 1, lk 92-101) nähtub, et uurimiseksperimendi ajal videosse võetud Ruslan Repkini ütlused kannatanu O S vasaku ülajäseme asendi kohta relvaraua suudme suhtes ei vasta haavakanali suunale. Sisenemisava paiknemise piirkond O S surnukehal (vasakul pool rindkerel), haavakanali suund ja pikkus relvaraua suudmest päästikuni võimaldab vigastuste tekitamist kannatanu enda käega. 06.12.2018 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (kd 1, lk 102-109) peeti Ruslan Repkin kahtlustatavana kinni 06.12.2018 kell 14.45 Sillamäe politseijaoskonnas aadressil Pavlovi 4, Sillamäe. Kinnipeetu riietus: must kollase kaelusega T-särk, hall lukuga kampsun, musta-halli värvi spordijakk Believe, tumesinised teksad, pruun nahkjope, valgete paeltega tumehallid potased Adidas. Kinnipeetaval olid hulgalised kriimud näol, kaela esi- ja küljepinnal, hematoom vasaku silma all, vasaku silmamuna verevalum, sügav vertikaalne kriim kaela esipinnal. R. Repkinilt kinnipidamisel olid ära võetud mobiiltelefon Meizu, fooliumist keerdeis, mille sees on taimse päritoluga aine, ümbris kirjaga „Milk Caramels“, mille sees on valge pulber. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka 06.12.2018 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (kd 1, lk 110-127), mille alusel süüdistatava R. Repkini elukohast aadressil XXX olid leitud ja ära võetud esemeid: kapuutsiga halli värvi jope; musta värvi poolmantel; metallist karp pneumaatiliste kuulidega koguses 66 tk, üks metallist ja üks plastikust kuulikesed pneumaatilisest relvast laskmiseks, 2 paukpadrunit; väike klaaspurk kaanega, selle sees on 8 metallist pneumaatilist kuuli, väike nael; minigrip väike kilekott, mille sees on fooliumi tükk, 2 helerohelist tabletti, 2 valget, 1 roosa, 3 valge tableti osa; musta isoleerimislindiga ümber seotud kollane plastikust konteiner, selle sees on 6 seemet ja väike hieroglüüfidega kott, mille sees on väiksed halli värvi kuulikesed. 12 1-19-4135 Kuriteo asjaolusid ning seda, et Repkin tulistas kannatanut, kinnitavad 10.01.2019 ja 15.04.2019 asitõendi vaatlusprotokollid koos CD-plaatidega (kd 1, lk 133-134, 135-141). 10.01.2019 asitõendi vaatlusprotokolli alusel oli vaadeldud R. Repkinilt kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon Meizu. Mobiiltelefonilt leiti 7 pildifaili ja 2 videofaili, mis salvestati koos metaandmetega CD-plaadile. 15.04.2019 asitõendi vaatlusprotokolli vaadeldavateks objektideks on JPG-formaadis esitatud failid ning 2 videosalvestist, mis asuvad CD-R-ketta peal ning mis olid taastatud peale kustutamist R. Repkini mobiiltelefonist. Videosalvestuse alguses on näha põrandal paremal küljel lebavat kõhnema kehaehitusega meesterahvast triibulise aluspükstega jalas ja kes on verega koos. Kannatanu vasaku sääremarjal ka mõlemal käel õlgadest käelabadeni on näha tätoveeringuid. Kannatanu lebab kuskil ruumis radiaatori kõrval. Samuti on näha mingit meesterahvast tumedate riietega, kes seisab kannatanu jalus ning tema käes on pika rauaga püssitaolist esemet. Kahtlustatav mingil hetkel pöördub kannatanu poole: “Kuuled?“. Järgneb kahtlustatava arusaamatu jutt. Videosalvestusest on näha, et kannatanu hingamine on raskendatud ning kannatanu pomiseb midagi enda ette. 26 sekundi möödudes ütleb kahtlustatav :“Suurepärane, lita“ ning suunab püssitaolise eseme kannatanu suunas, kes ütleb midagi arusaamatu. Kahtlustatav: “Ütle, S, anna andeks, palun….Ja praegu lõin ju teda….. Ma ütlesin sulle.“ Videosalvestusest on kuulda, kuidas kahtlustatav hingeldab. 1 minuti ja 19 sekundi möödudes alates videosalvestuse algusest on kuulda lasku kannatanu suunas ning kahtlustatav ütleb: “Valmis“, peale mida mobiiltelefon suunatakse verise põranda peale ning videosalvestus lõpeb. 02.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kd 1. Lk 142-144) kohaselt 04.12.2018 kell 14.38 helistas Ruslan Repkin O S . 23.01.2019 asitõendi vaatlusprotokolli (kd 1, lk 145-152) alusel olid vaadeldud sündmuskohalt korterist aadressil XXX ning kahtlustatava elukohalt aadressil XXX äravõetud esemed. Vaadeldud objektid asuvad hoiul PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna kambris aadressil Tiigi 9, Narva. 21.01.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1, lk 153) nähtub, et vaadeldavateks objektideks on 06.12.2018 kinnipidamisel kahtlustatavalt Ruslan Repkinilt äravõetud fooliumist keerdeis rohelist värvi ainega (pakend nr 2) ning Milk Caramels ümbris valge pulbrilise ainega (pakend nr 3) ning 06.12.2018 läbiotsimise käigus korterist aadressil XXX äravõetud minigripp pakend, milles oli 2 hele rohelist tabletti, 2 valget, 1 roosa, 3 murtud osa valget tabletti (pakend nr 5); kollane plastikust konteiner, selles kuus tükki taimset seemet ning kilekott hieroglüüfiga, milles olid väikesed halli värvi pallid (pakend nr 6). Kõik esemed on saadetud ekspertiisi. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 19E-AN0094 (kd 1, lk 154-157) nähtuvalt on R. Repkinilt kinnipidamisel äravõetud rohelise värviga ainet kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%. R. Repkini korterist leitud ja äravõetud kuus pruuni seemet massiga 0,087 g pakendist nr 6 on kanepiseemned, mille kestadel leidub delta9-tetrahüdrokannabinooli. Valge tablett massiga 0,16 g pakendist nr 5 sisaldab klonasepaami, vastavalt ravimiregistris toodule sisaldab üks antud kirjeldusega tablett 0,002 g klonasepaami. Tabletitükid massidega vastavalt 0,036 g, 0,046 g ja 0,042 g pakendist nr 5 sisaldavad klonasepaami, mille protsentuaalset sisaldust aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka 31.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 158-165), millest nähtuvalt on vaadeldavateks objektideks on 06.12.2018 läbiotsimise käigus R. Repkini korteris aadressil XXX ära võetud halli värvi meeste jope ning meeste mantel. Jope vasakul varrukal avastati kiirtesti Tetrabase 13 1-19-4135 kasutusega vereplekid. Vasaku varruka verekahtlase pleki pinnalt, mis asub alumisest varruka servast 8,5 cm kaugusel, õmblusest 11 cm kaugusel võeti DNA-puuteproov, pakendati paberkarpi – pakend nr 1.1. Jope paremal varrukal avastati veremäärdumisi. Tetrabase testid olid positiivsed. Parema varruka verekahtlase pleki pinnalt, mis asub alumisest varruka servast 9 cm kaugusel, õmblusest 10 cm kaugusel võeti DNA-puuteproov, pakendati paberkarpi – pakend nr 1.2. Meeste mantli parema varruka servalt võeti puuteproov, pakend nr 2.1. Vasaku varruka servalt võeti puuteproov, pakend nr 2.2. Parempoolse küljetasku servalt võeti puuteproov, pakend nr 2.3. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas DNA-ekspertiisiakt nr 19E-GE0266 (kd 1, lk 166-175), mille kohaselt ekspertiisiks esitati 1) kahtlustatava Ruslan Repkini jope pinnalt võetud puuteproovid (paberkarbid nr 1.1, nr 1.2) pakk nr 1; 2) kahtlustatava Ruslan Repkini mantlilt võetud puuteproovid paberkarbid nr 2.1, nr 2.2, nr 2.3) pakk nr 2. 3) Relva pinnalt võetud puuteproov (paberkarbid nr 1) (pakk nr 3). 4) O S pärast lahangu oli võetud kaapeproovid küünte alt ja juuksekarv leitud parema käes kolmanda sõrme küüne alt (pakk nr 5). Võrdlusmaterjal (ekspertiisimääruse alusel): 1) Kahtlustatava Ruslan Repkin süljeproov (pakk nr 4). 2) O S pärast lahangu oli võetud vereproov (kuivatatud). Proovist mantli vasaku varruka servalt, proovist mantli parema varruka servalt ning proovist mantli parempoolse kiiljetasku servalt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Ruslan Repkini DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada O S pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Õhupüssi käepidemelt võetud proovist (ühel tampoonil, pakend 3, karp 1, proov P190042. võis sisaldada eeltesti alusel verd) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Ruslan Repkinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. O S DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Ekspertiisi alusel võib kinnitada, et O. S ei võtnud relva kätte ning ei tulistanud endasse, mis lükkab ümber süüdistatava ütlused. 27.03.2019 asitõendi vaatlusprotokolliga (kd 1, lk 176) olid vaadeldud pärast O S lahangu äravõetud viis 4,5 mm kaliibrilise pneumorelva pliikuulid ja kuul-viskenool („Drotik“) metallist teravikuga. Kuulid ja kuul-viskenool pärast vaatlust pakendatud ning edastatud ekspertiisi. Tulirelva ekspertiisiakti nr 19E-TB0036 (kd 1, lk 177-184) kohaselt esitati ekspertiisiks R. Repkinilt äravõetud pneumopüss, viis kuuli, üks laskenool. Ekspert tuli arvamusele, et ekspertiisiks esitatud Hiina päritolu pneumopüss BAM mudel QB-36 kaliiber 4,5 mm nr XXX kuulub tulirelvade hulka, sest seda on võimalik kohandada püssirohugaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. Ekspertiisiks esitatud pneumopüss on laskekõlblik. Ekspertiisiks esitatud kuulid ja laskenool on kaliibriga 4,5 mm, s.t need on sobilikud laskmiseks kõigist vastava kaliibriga pneumorelvadest, s.h ekspertiisiks esitatud pneumopüssist. Ekspertiisiks esitatud viiest 4,5 mm kaliibrilisest pneumorelva pliikuulist olid võrdlusuuringuks kõlblikud kaks kuuli. Neist üks kuul on lastud ja üks kuul on tõenäoliselt lastud ekspertiisiks esitatud pneumopüssist BAM QB-36 kaliiber 4,5 mm nr XXX. Ekspertiisiks esitatud üks 4,5 mm kaliibriline pneumorelva laskenool on lastud ekspertiisiks esitatud pneumopüssist BAM QB-36 kaliiber 4,5 mm nr P511901. Viru Maakohus oma 08.12.2018 määrusega nr 1-18-9938 (kd 1, lk 185-191) rahuldas prokuratuuri taotluse Ruslan Repkini vahistamiseks ning vahistas Ruslan Repkin kaheks kuuks alates 06.12.2018. Viru Maakohus 01.02.2019 määrusega nr 1-18-9938 (kd 1, lk 19214 1-19-4135 195) rahuldas Viru Ringkonnaprokuratuuri vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotluse ning pikendas Ruslan Repkini vahi all pidamise tähtaega üle kahe kuu, s.o kuni 06.04.2019. Viru Maakohus oma 28.03.2019 määrusega nr 1-18-9938 (kd 1, lk 196-202) rahuldas Viru Ringkonnaprokuratuuri vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotluse ning pikendas Ruslan Repkini vahi all pidamise tähtaega üle kahe kuu, s.o kuni 06.06.2019. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr XX (kd 2, lk 1-30) nähtub, et XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 13.12.2018 ütluste ja olustiku seostamise protokolli (kd 2, lk 58-86) alusel seostatakse Ruslan Repkini ütlusi. Seostamises osalejad jõudsid kohale seostamise paika aadressil XXX sõiduautoga. Kahtlustatav R. Repkin tuli autost välja, läks esimese trepikoja juurde ja selgitas, et siis, kui ta S juurde tuli, oli trepikoja uks lahti. Repkin selgitas, et tuli S juurde koos vutlaris vintpüssiga, kuna terve päev käis selle vintpüssiga mööda linna. Seejärel läks Repkin korteri nr X juurde ja selgitas, et kui ta S juurde tuli, siis koputas ta ukse peale. Peale seda, kui S vastas, läks ta korterisse sisse, sest korteri uks oli kinni lükatud, kuid lukustamata. Kui Repkin tuli S juurde esimest korda. Oli valge. S andis Repkinile akna kaudu pudeli viina ja pudeli veini. Repkin lahkus. Kui Repkin tuli S juurde teist korda tagasi, õhtul, siis S juures oli keegi kiilaspäine suure armiga peas. Repkin oli alkoholijoobes. Püss oli kaasas. Repkin jättis püssi esikusse. Nad jõid alkoholi. S istus diivanil. Kõik olid purjus. S ütles, et on vaja veel raha. Repkin tegi S ettepaneku osta püss. S ütles, et on vaja seda kontrollida. Repkin võttis püssi ümbrisest. Diivani juures oli valget värvi ämber. Repkin tulistas püssist ämbrit, see oli läbi löödud. S käskis Repkini tulistada teda ning ähvardas peksmisega, kui Repkin ei tulista. Repkin tulistas kuulikesega S vasaku õla ja kaela vahel asuvale piirkonnale, tulistas kuulikesega või viskenoolega S vasakule tuharale, veel kord S sundis Repkinit tulistada S vasakule reiele, pärast tulistas S kuskile endale kätte ning vasakule randmele. Pritsis verd. S läks kööki, võttis kapikest viina, andis Repkinile ning kukkus maha paremale küljele, pea on suunatud radiaatori poole. Pärast S käskis tulistada surma kujutisse, mis on S vasakul õlal. Repkin tulistas üks kord köögi algusest S surma kujutisse. Jõid veel. S tõusis püsti ja kõndis diivanile tagasi. Pärast rääkis, et temale ei ole vaja üldse sellist püssi. Andis Repkinile veel pudeli, ütles anda talle raha hiljem. Repkin lahkus. Enne seda pakus kutsuda kiirabi. S keeldus. Kiilaspäine lahkus kohe. Kui Repkin lahkus S juurest, siis S läks kööki. Nimetatud kuriteo toimepanemises süüdistatav Ruslan Repkin ennast süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohasel 05.12.2018 S sundis Repkinit teda tulistama. S ähvardas, et lööb luud katki, ähvardas tapmisega, kui Repkin ei hakka tulistama. Repkin tuli S juurde öösel selleks, et jätta vintpüss pandiks, et juua. S jõi mitte esimene päev. S kartis kedagi või midagi, kurjad vaimud ahistasid S. Hiljem muutus S kiskjaks või loomaks. Kui Repkin tuli S juurde, tema juures oli mingi mees. Mees oli tätoveeringuid täis, peas arm, kiilakas. S sundis Repkinit tulistama. S aina ütles, et vintpüss ei ole vinge, see ei tekita kahju, et tee midagi üldse. Algselt tulistas Repkin plast ämbrisse. S ütles, et täitsa jama, seejärel hakkas S Repkinit sundima tulistama algul tuhaarasse, see ajas S naerma. Repkin ütles S, et ei taha seda. S käskis. Kuna Repkin kartis S , siis tegi ta lasud. Kaks lasku tegi S ise endale. Repkin tegi 6 või 7 lasku S tuharasse, reide, kätte, õlga. S istus Repkini vastas ja Repkin tulistas S vasakusse poolde, pisut õlavarrest madalamale, rinda. Kuul saatus S rindkerre paremale poole, pisut õlavarrest madalamale. Üks kuul sattus S rindkerre vasakult poolt. Selle lasu tegi endale S . Teise lasku tegi S endale kätte. Pärast võtsime napsu. S pärast laske suhtles Repkiniga, käis korteris ringi. S kukkus paar korda maha. Kuulid olid tinast. Salvestisel vintpüss on Repkini käes. Videosalvestusel lamab S põrandal, kuna kukkus maha, oli purjus. Videosalvestuses ütles Repkin sõna valmis. Ta ei pidanud silmas seda, et sel hetkel on saabunud S surm. Kui Repkin lahkus S , oli ta elus. S läks akna juurde, kuna keegi koputas 15 1-19-4135 talle vastu akent, pärast läks diivanile tagasi. S kehal oli pisut verd. Lahkudest S juurest, võttis Repkin vintpüssi kaasa. Repkin tahtis kiirabi kutsuda, aga ei mäleta, kas kutsus või mitte. Peale S läks Repkin A. P juurde või koju, väljas oli juba valge. Sellest, et S on surnud, sai Repkin teada A. P käest. Suhted S olid normaalsed, enne seda hästi ammu oli konflikt, aga nad on andestanud teineteisele. Repkin kartis S , seetõttu tulistas S pihta. Kui Repkin tulistas S , ta ei möönnud, et võib tekitada selliseid kehavigastusi, millest S saab surma. S oli alkoholijoobes, tarvitas ka narkootikume. Kohus on seisukohal, et Repkini ütlused osas, et S tulistas kaks korda endasse, et S sundis Repkinit tulistada tema pihta, et Repkin kartis S , on eluliselt mitte usutavad ning kohus kõrvaldab need tõendite kogumist. Tunnistaja O I andis kohtuistungil ütlusi, et vahetult enne Repkini kinnipidamist tarvitas koos temaga alkoholi Repkini elukohas. Tunnistaja tuli Repkini juurde hommikul kella 11 paiku ning lahkus õhtul, kui Repkini ema tuli koju. Repkini juures olid veel L ning mingi meesterahvas. Mõneks ajaks tuli A. P . S i surmast juttu ei olnud. Kui nad hakkasid S rääkima, siis tunnistaja otsustas temale helistada. Tunnistaja helistas S . S ei võtnud vastu, kuna tema telefon oli Repkini laua peal. Arvestades seda, et S tarvitas alkoholi juba mitme nädala jooksul, siis tunnistaja mõtles, et S andis telefoni panti. Tunnistaja kuulis perioodiliselt, et Repkin ostis endale mingi õhupüstoli, aga ta ei näinud Repkini juures mingit relva. Tunnistaja tarvitas paar korda alkoholi O. S , tema käitumine tunnistaja suhtes ei muutunud, ta ei olnud agressiivne tunnistaja suhtes. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et tunnistaja O. I ütlused vastavad tegelikkusele, kuna nad haakuvad kogutud kriminaalasja materjalidega ning tunnistaja A. L ütlustega. Tunnistaja A L andis kohtuistungil ütlusi, et Repkin on tunnistaja sõber. Repkin tarvitas alkoholi ning alkoholijoobes ta ei muutunud agressiivseks, ta oli alati rahulik. Tunnistaja tundis O. S, aga isiklikult temaga ei suhelnud. Repkin tundis S i. 05.12.2018 kella 10.00 paiku oli tunnistaja Repkini juures koos O. I ning tarvitasid alkoholi. Tunnistaja oli Repkin juures õhtuni. Repkin näitas oma telefonist mingit videot. Videos peksti mingit meesterahvas. Meesterahvas lamas põrandal ilma t-särgita. Kui tunnistaja oli Repkini juures, siis nägi ta valget värvi mobiiltelefoni. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlusi tuleb usaldada, kuna nad haakuvad kogutud kriminaalasja materjalidega ning tunnistaja O. I ütlustega. Tunnistaja J K andis kohtuistungil ütlusi, et S oli tema parim sõber. Viimasel ajal ta kuritarvitas alkoholi. Alkoholijoobes oli ta adekvaatne, ta ei muutunud agressiivseks. 05.12.2018 läks tunnistaja S juurde. Ta koputas uksele ja sisenes korterisse. Uks ei olnud lukustatud. Tunnistaja sisenes korterisse ning hakkas hüüdma nimepidi O. S ei vastanud. Tunnistaja sisenes vetsu ruumi, S seal ei olnud. Tunnistaja hakkas minema tuppa külmkapist ja köögist mööda ning nägi S jalgu külmkapi taga. Tunnistaja leidis S , ta oli surnud. Tunnistaja sai aru, et S on surnud tema välimuse tõttu. S oli tugevalt läbi pekstud ja oli näha rihma triipe, verd. Veri oli seintel, põrandal, voodil, S kehal. Seejärel tunnistaja tormas D. S juurde, koputas vastu akent, ütles, et S on surnud. S tuli koos S. J . J puudas S ja ütles, et ta on juba külm ja siis kutsusid kiirabi ja politsei. See oli kella 11 paiku. Nad ootasid kiirabi ja politsei väljas. S oli valget värvi mobiiltelefon Samsung. S telefoni tunnistaja korteris 05.12.2018 ei näinud. Tunnistaja tunneb Repkinit. Kui Repkin on kaine, siis ta on adekvaatne ja korralik mees. Kui Repkin on ebakaine, siis ta ei saa millestki aru, varem on ta ka käinud relv käes, hirmutades teisi. Ta hirmutas T. Z . Z ütles tunnistajale, et Repkin tulistas tema akende pihta. Naabrid ütlesid, et Repkin jooksis ringi kas püss käes või pipargaasiga balloon või nuga. Repkin tundis S . Repkin oli tige S peale, aga nad suhtlesid omavahel. S ei peksnud Repkinit. S ja Repkini vahel oli konflikt, peksmist tunnistaja ei näinud. 03.12.2018 suhtles tunnistaja telefoni teel S . S tahtis, et tunnistaja tuleks tema juurde. Tunnistaja oli läbiotsimise ajal S korteris. Rihm, mille abil S löödi, hõbedat värvi joogipuudel, S telefon 16 1-19-4135 puudusid. S keha peal oli näha rihma hoope. Kohtul puudub põhjus kahelda tunnistaja ütlustes. Tunnistaja ütlused haakuvad teiste tunnistajate ütlustega ning kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja N R andis kohtuistungil ütlusi, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsused, et 04.12.2018 kell 02.40 – 03.00 öösel helistas tunnistajale S . Ta oli alkoholijoobes. S ütles, et temal on halb, tuldi tema juurde teda maha lööma, et keegi mitte üksi tulid teda tapma. Tunnistaja vastas S , et räägime hommikul, sest tunnistaja oli haige, ta ei uskunud S . Sel öösel S korterist mingit häält tunnistaja ei kuulnud. Tunnistaja on kuulnud, et ukse taga on keegi kõndimas. 05.12.2018 kella 9-10 hommikul tunnistaja uksele koputati, ta avas ukse ja sai teada sellest, et S on leitud surnuna. Politsei ja kiirabi tulid kohale korraga ning tunnistaja koos nendega sisenes vaatama. Tunnistaja nägi S korteris verd, tal hakkas halb ja ta kohe lahkus. R. Repkinit tunnistaja teab, elavad ühes kohas. Tunnistaja teab sellest, et Repkini pidas politsei kinni seetõttu, et temal oli relv käes. Kui S oli joomahoog, siis ta karjus seina taga ning oli juba teada, et ta läks pööraseks. Tunnistaja D S kohtuistungil antud ütlused on kohtu seisukohal usaldusväärsed, kuna haakuvad teiste tunnistajate ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt olid tunnistaja ja S tuttavad. S oli normaalne mees. S tarvitas alkoholi. Alkoholijoobes ning kogu aeg oli S lahke, hea ja rahulik. 05.12.2018 kella 11.00 paiku läks tunnistaja S i korterisse. Tunnistaja juurde tuli J. K . Tunnistaja oli koos J . K küsis tunnistaja käest, kas tunnistaja nägi S , tunnistaja vastas eitavalt, S helistas viimati 03.12.2018. Tunnistaja ütles, et ta läheb S juurde kontrollima. K läks S juurde, kuid mõned minutit hiljem jooksis tunnistaja akna juurde ja hakkas karjuma, et ta on justkui surnud. Tunnistaja ja J hakkasid riidesse panema. J riietus kiiremini ja läks S juurde esimesena. Kui tunnistaja sisenes korteri esikusse, siis sai kuulda, et J ütles, et S on juba surnud, peaks kiirabi kutsuma. Kutsuti kiirabi. Tunnistaja lahkus sealt, korterisse ei sisenenud. Tunnistaja nägi koridorist jalgu. S lamas köögis. J ja K käisid korteris. Tunnistaja ja Repkin olid tuttavad. Repkin tundis S , nad suhtlesid. S ütles tunnistajale, et tal oli mingit konflikt Repkiniga. Üks kord (umbes pool aasta S tapmisest) läks tunnistaja suitsetama koos naabrinaise R . Hoovil oli Repkin, kellel oli verine nägu. Kutsuti kiirabi. Kiirabi tuli kohale, osutasid esmaabi, hiljem tuli politsei kohale ja Ruslanit viidi koju ära. Uurija poolt sai tunnistaja teada, et Ruslani ja O vahel oli konflikt ning O S lõi Repkinit. Pärast konflikti nägi tunnistaja Repkinit ja S koos, konflikt sai rahulikult ära lahendatud. T. Z sõnadest sai tunnistaja aru, et Ruslan Repkin ähvardas Z õhupüstoliga. Paar korda nägi tunnistaja Repkinit õhupüstoliga. Repkin võttis õhupüstoli taskust välja. Tunnistaja nägi ka, et Repkin kõndis mööda tänavat ja tulistas maha. Kui S on alkoholijoobes, siis ta on rahulik, leplik kõigega, lahke. Tal olid joomahood. 2018 detsembris S olid joomahood. 03.12.2018 S helistas tunnistajale, tema jutt oli pooleldi adekvaatne. Tunnistaja nägi Repkinit alkoholijoobes. Tunnistaja juuresolekul ta oli normaalne, kui Repkin hakkas midagi liiga tegema, temale tuleb seletada ning ta lahkub. Z ütles tunnistajale, et Repkin võttis püstoli välja, midagi rääkis ja siis tuli politsei kohale. Repkin võeti kinni. Tunnistaja ei näinud, kas Z oli ehmunud või mitte. Tunnistaja S J andis kohtuistungil ütlusi, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad teiste tunnistajate ütlustega ja ka teiste avaldatud tõenditega ja mille kohaselt tundis tunnistaja S lapsepõlvest. S tarvitas alkoholi. S käitumine alkoholijoobes oli normaalne. Tunnistaja ja S vahel ei tulnud konflikte ette. 05.12.2018 hommikul tuli K . Tunnistaja ja S olid üheskoos, jõid teed. K palus suitsu. S andis K suitsu. K ütles, et läheb vaatama S , kuidas ta seal elab. K läks S juurde. Mõned minutid hiljem jooksis K tagasi nende juurde ja kutsus vaatama, et too olevat surnud. Nad panid ennast riide ja läksid S korterisse. Tunnistaja sisenes korterisse, nägi jalgu, too oli pikali 17 1-19-4135 köögis. Tunnistaja tuli S juurde, ta oli ainult trussikute väel. S lamamas külili, üks käsi oli ebatavalises asendis, diivan oli verine. Nähtavaid haavasid tunnistaja ei näinud. Tunnistaja kummardus, puudutas ja ütles K, et too on juba kõvaks muutunud, et on vaja välja kutsuda kiirabi. K hakkas kiirabi kutsuma. Tunnistaja ütles, et kohe tuleb kiirabi ja läheb vaja arvatavasti dokumenti, S dokumendid olid tavapäraselt rahakotis. Vaatasime ringi, rahakott puudus. Nad väljusid korterist ja ootasid kiirabi. Kiirabi tuli kohale kiiresti. Sisenesid korterisse koos kiirabiga. Tunnistaja tunneb R. Repkinit. S tundis Repkinit. Nemad olid normaalsetes suhetes. Tunnistaja kuulis, et ühel korral juhtus S ja Repkini vahel konflikt. S andis Repkinile vastu pead. S olid joomahood. Tunnistaja D T andis kohtuistungil ütlusi, et tundis Repkinit, müüs talle marihuaanat. Paar päeva enne Repkini kinnipidamist detsembris 2018, öö poole, tunnistaja kohtus Repkiniga. Kohtumine toimus S linnas, pargis, kultuurimaja kõrval. Repkin oli üsna purjus. Repkinil oli kaasas õhupüss kohvris. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Ekspert M J andis kohtuistungil ütlusi, et S olevad vigastused olid tekitatud, kui S oli elus. S pärast seda ringkere tungivad vigastust vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega võis sooritada erinevaid tegevusi mõnede minutite või tunnis aja jooksul. Koheselt pärast vigastuste saamist ei või kannatanu kaotada teadvust, aga aja möödudes saab. Surnukeha läbivaatus toimus 05.12.2018 kella 1 ja 3 vahel päeval. Kannatanu verest leiti alkoholi ja narkootiliste ainete sisaldust. See ei mõjuta kannatanu tervislikku seisundit selles osas, et see võis kuidagi kiirendada või aeglustada verejooksu tekkimist. S oli raskes joobes, kui häiritakse tegevuste koordinatsioon. Tema liikumist, mingite tegevuste sooritamist võis mõjutada tema tervislikku seisundit. Haava piirkond ehk rindkere vasakul poolel võimaldab kannatanul enda käega endale vigastuste tekitamist. Haavakanal on suunatud ülevalt alla, vasakult paremale ja eest taha. Lask oli tehtud eest selgroo suunas. Ringkeere tungiv vigastus kopsu vigastusega tekitab verejooksu, vasaku küünarvarre vigastusega suurte soonte vigastusega kutsub isikutel esile eluohtliku vigastuse või kahju. Ühel ajal tekkis nii väline kui ka sisemine verejooks ja need toimusid üheaegselt ja n.ö. paralleelselt. Seega oli võetud aluseks rindkerre tungiv haav. Verd oli kahest kohast. Mõlemad haavad omavad põhjuslikku seost surmaga. Kui S ei oleks olnud tekitatud haav rindekerel, oleks ainult vigastus küünarvarrel, siis saabuks ka tema surm, kuna tegemist on suurte veresoonte vigastusega. Ekspert punktis 1 osutas, et üks haav oli vahetuks surma põhjuseks, mis oli tekitatud rindkerele, lähtudes õõnde valatud vere kogusest. Kui S oleks haav üksnes vasakul küünarvarrel, siis oleks saabunud S surm, kuna see on ohtlik vigastus ja abi osutamata saabub surm. S surm saabus rindkerre tungivast haavast koos kopsu vigastusega. Ülejäänud haavad, mis tekkisid metallist kuulide ja viskenooluga, ei olnud eluohtlikud ja oleksid tekitanud kerge tervisekahjustuse. Surnu ekspertiisiakt ja täiendekspertiisiakti ning eksperdi ütlustega on tõendatud, et O. S tuvastati kokku 9 haava erinevates kehapiirkondades. O. S surma põhjuseks oli rindkerre tungiv vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, järgneva massiivse sisemise verejooksuga. Ekspertiiside kohaselt oli surmaga põhjuslikus seoses ka vasaku küünarvarre lasuvigastus suurte veresoonte (küünar- ja kodarluuaarteri vigastusega). Eksperdi ütluste kohaselt tähendab, et tegemist oli eluohtliku vigastusega ning surm oleks saabunud ka juhul kui ei oleks olnud haava vasakul pool rindkeres. Kriminaalasjas kogutud materjalidega ning tunnistajate ütlustega, kohus tuvastas, et Repkin tappis S . Repkin tuli S juurde vintpüssiga ning alkoholi tarvitamise käigus tappis S , lastes ta pneumopüssist maha. Repkin tulistas kannatanu O. S erinevatesse keha piirkondadesse vähemalt 9 korda, seejärel lahkus sündmuskohalt. Rindkerre tungiv vigastus vasakul poolel 18 1-19-4135 vasaku kopsu vigastusega ning vigastus vasakul küünarvarrel põhjustasid O S surm sündmuskohal. Seega täitis süüdistatav Ruslan Repkin enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas tapmise objektiivse koosseisu. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et Repkinil oli olemas motiiv S tapmiseks. Nimelt oli Repkin varem S peksa saanud. Kohus on seisukohal, et tapmise põhjuseks on konflikt Repkini ja S vahel, kui S lõi Repkinit vastu pead. Kuriteo toimepanemist soodustas Repkini ja S seisundid, kuna mõlemad olid tugevas alkoholijoobes ning tunnistajate ütlustest nähtuvalt muutus Repkini käitumine alkoholijoobes, ta ei saa millestki aru, hakkas midagi liiga tegema. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Tapmine on toime pandud kavatsetusega, kui kannatanu surm on toimepanija eesmärk. Kavatsetuse määrab seega ära tahtluse voluntatiivne element – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Seega on kaudse tahtluse puhul tähtsad mõlemad tahtluse elemendid – intellektuaalne element (võimalikuks pidamine) eristab seda otsesest tahtlusest ning voluntatiivne element (möönmine) kavatsetusest. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Ruslan Repkin pani O. S tapmise toime kavatsetusega. Repkin tuli S korterisse eesmärgiga teda tappa. Ta võttis pneumopüssi kaasa ning tulistas kannatanu vähemalt 9 korda erinevasse keha piirkondadesse. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolu kohtu hinnangul puuduvad. 4. Karistus

§ 56lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58

mõttes ning karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57mõttes Ruslan Repkini tegevuses ei esine.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Ruslan Repkin on varasemalt 1-l korral kriminaalkorras karistatud ning talle karistuseks on mõistetud tingimisi vangistust. 19 1-19-4135

§ 263

lg 1 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Arvestades toimepandud avaliku korra raske rikkumise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, asub kohus seisukohale, et Ruslan Repkini süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on alla

§ 263lg 1 p 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 113lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud tapmise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, asub kohus seisukohale, et Ruslan Repkini süüaste on suur ning ta väärib karistust, mis on üle

§ 113lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Tapmise puhul tuleb süü suuruse hindamisel arvestada, et Repkin tekitas kannatanu S kokku 9 haava, millest kaks olid eluohtlikud ning Repkin salvestas kannatanu tapmise. Kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ei esine. Eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada, et Repkin on varem kriminaalkorras karistatud ning üldpreventiivsete eesmärkide saavutamise osas tuleb arvestada, et üks Repkin`i kuritegudest oli suunatud ühiskonnas olulise väärtuse, nimelt inimelu vastu, siis õiguskorra kaitsmise huvides peab see kajastuma ka temale mõistetud karistuses. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel tuleb nimetatud karistused liita ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 17.09.2018 kuni 18.09.2018, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista Ruslan Repkinile lõplikult ärakandmisele 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaega tuleb arvestada Ruslan Repkini kinnipidamisest, s.o alates 06.12.

1. Kohus jätab süüdistatavale valitud tõkendi muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend kuulub tühistamisele.
2. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1,2,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 17.09.2018 Ruslan Repkini kinnipidamisel temalt olid ära võetud stardipüstol ühe padruniga salves, pneumaatiline püstol 7 metallist kuuliga salves, kokkupandav nuga, suusamask pakendis. Ruslan Repkin andis vabatahtlikult välja õhupüss „Shanghai CB 86“ (number XXX). 20 1-19-4135 06.12.2018 sündmuskohalt korterist aadressil XXX olid ära võetud kolm pneumaatilise relva kuuli, verejälgedega klaas, kolm võtit kobaras, neli suitsukoni. 06.12.2018 Ruslan Repkini kinnipidamisel temalt olid ära võetud mobiiltelefon Meizu, fooliumist voldik, mille sees on taimse päritoluga aine, ümbris kirjaga „Milk Caramels“, mille sees on valge pulber. 06.12.2018 läbiotsimise käigus R. Repkini korterist aadressil XXX leiti ja võeti ära meeste jope; meeste mantel; metallist karp kuulidega (66 tk); üks metallist ja üks plastikust kuulikesed pneumaatilisest relvast laskmiseks; 2 paukpadrunit; väike klaaspurk kaanega, selle sees on 8 metallist pneumaatilist kuuli, väike nael; minigripp pakend, milles oli 2 helerohelist tabletti, 2 valget, 1 roosa, valgete tablettide 3 murtud osa; kollane plastikust konteiner, selles kuus tükki taimset seemet; kilekott hieroglüüfiga, milles olid väikesed halli värvi pallid. Tabletitükid, pulber ja seemned olid hävitatud ekspertiisi käigus. Pulber, tabletid, graanulid ja kõik pakendid tagastati koos ekspertiisiaktiga. Ekspertiisist järele jäänud ained on jäetud keemiaosakonda. Toimikus on ka DVD-plaat ja CD-plaadid kõnedega häirekeskusesse, DVD-plaat ütluste olustikuga seostamisega, CD-plaat mobiiltelefonis Meizu sisalduvate failidega ning CD-plaat sideettevõtjalt saadud andmetega. Kõik kriminaalmenetluse käigus äravõetud asjad asuvad hoiul PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas aadressil Tiigi 9, Narva. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb kriminaaltoimikus olevad CD-plaadid ning DVD-plaadid jätta kriminaalasja juurde. Mobiiltelefon MEIZU, meeste mantel, meeste jope tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Ruslan Repkinile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. KrMS § 126 lg 3 p 4, RelvaS § 83 lg 1 p 3 alusel kuuluvad õhupüss Shanghai, gaasipüstol „Stalker 914-S“, stardipüstol, kuulid, laskenool konfiskeerimisele ning hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Mask, kokkupanduv nuga, metallist karp, võtmekimp, 4 suitsukonti, klaaskild, fooliumi tükid, ümbris, metallist karp GAMO HUNTER, klaasist purk, plastikust kaas, kollane plastikust konteiner, väike kilekott, kuulikesed, minigripp kilekott, pulber, tabletid, graanulid, pakendid tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
3. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisikulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Ruslan Repkinilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1460 eurot, kuna tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Ruslan Repkinilt välja määratud kaitsjatele makstud tasud järgnevalt: kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1006,56 eurot, kaitsja Sergei Politševi poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2400,54 eurot. Kokku 3407,10 eurot. 21 1-19-4135 Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 3 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka ekspertiiside kulud üldsummas 5452,80 eurot, millest 382 eurot – surnu ekspertiisi tegemise eest tasu, 68 eurot - surnu kohtuarstlik täiendekspertiisi tegemise eest tasu, 1092 eurot – narkootiline aine ekspertiisi tegemise eest tasu, 2223 eurot – DNA-ekspertiisi tegemise eest tasu, 420 eurot – tulirelva ekspertiisi tegemise eest tasu ning 1267,80 eurot – kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemise eest tasu. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seoses R. Repkini õigeksmõistmisega

§ 120lg 1 järgi ning Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa (pool) menetluskuludest summas 5159 (viis tuhat ükssada viiskümmend üheksa) eurot 95 senti riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tarmo Raud Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Dmitri Zavjortkin Rahvakohtunik 22