KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5588 Tsiviilasi XX kandeavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
- märtsi 2020 kandemäärus nr 343212020 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosaline ja tema esindaja Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja notar Kirsty Laidvee Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tartu Maakohtu registriosakonna
- märtsi 2020 kandemääruse resolutsioon jätta muutmata, kuid asendada selle põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. Määruskaebus jätta rahuldamata. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- XX (avaldaja) esitas notari Kirsty Laidvee vahendusel
- veebruaril 2020 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles palus parandada kinnistu asukohaga Tallinnas XXX (garaaž nr X, edaspidi: kinnistu) registriosa nr XXXXXXXX teise jao kande omaniku kohta ja ainuomanikuna sisse kanda avaldaja.
- Kinnistusosakond andis
- märtsi 2020 määrusega avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja kohustas avaldajat esitama notariaalselt tõestatud omandiõiguse tunnistus, mis tõendab kinnistu omandi kuulumist YY (pärandaja) ja avaldaja ühisvara hulka. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Kinnistusosakond jättis
- märtsi 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 1 p 7, § 65¹ lg 4 ja § 63¹ lg 3 alusel rahuldamata, sest avaldaja ei esitanud omandiõiguse tunnistust, mis tõendab kinnistu kuulumist ühisvara hulka. MÄÄRUSKAEBUS
- Avaldaja palub
- aprillil 2020 esitatud määruskaebuses vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega avaldus rahuldada. Avaldaja on
- veebruari 2020 pärimistunnistuse alusel pärandaja ainupärija. Vahet ei ole, kas kinnistu oli pärandaja lahusvara või pärandaja ja avaldaja jagamata ühisvara, pärimistunnistuse alusel kuulub kinnistu avaldajale. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
- Kinnistusosakond esitas ringkonnakohtule
- mail 2020 andmed ja dokumendid selle kohta, et
- veebruari 2020 pärimistunnistus tunnistati kehtetuks ja
- mail 2020 anti välja uus pärimistunnistus. Ühtlasi edastas kinnistusosakond ringkonnakohtule notari avalduse, milles sisaldub taotlus koos esialgse avalduse rahuldamisega kanda kinnistusraamatusse ka vastuväide. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel tuleb muuta põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata ja sellega seonduvad menetluskulud avaldaja kanda.
- Nähtuvalt pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusest on kehtetuks tunnistatud pärimistunnistus, millega tunnistati avaldaja pärandaja ainupärijaks. Uue pärimistunnistuse kohaselt on pärandaja pärijad ½ suurustes mõttelistes osades avaldaja ja BB. Pärimisseaduse (PärS) § 175 lg 1 sätestab, et kui pärast pärimistunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. PärS § 175 lg 2 esimese lause alusel viiakse tunnistuse kehtetuks tunnistamisel läbi uus pärimismenetlus. Seega ei ole kehtetuks tunnistatud pärimistunnistusel enam sisulist tähendust, mh ei saa sellega tõendada pärimisõigusjärglust KRS § 36¹ lg 3 kohaselt. Järelikult ei saa kehtetuks tunnistatud pärimistunnistuse alusel enam teha kannet kinnistusraamatusse, sest puudub vähemalt üks KRS § 35 lg 1 p 7 järgi vajalikest dokumentidest. Lisaks on selgunud, et
- veebruari 2020 kinnistamisosakonnale esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kinnistusraamatusse ei ole alust teha teadvalt ebaõiget kannet. Neil kaalutlustel puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ja kandemääruse tühistamiseks. Kuna avaldusega taotletud kannet ei tehta, siis pole PärS § 175 lg 2 teise lause alusel ja KRS § 34¹ lg 7 p-s 4 ette nähtud korras vaja sisse kanda vastuväidet.
- TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 2 ausel jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda.
- TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale kaevata Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 2
(2)