KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Ringkonnakohus Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit 13. mai 2020, Tallinn 2-20-4976 MJprodu

) §-d 217 ja 221). Samuti taotles avaldaja kohtutäituril peatada täitemenetlus kuni olukorra stabiliseerumiseni, ennistada maksegraafik ning lükata esimene graafikujärgne makse

1. a maikuusse.
2. Tallinna kohtutäituri Risto Sepa abi vastas 01.04.2020 e-kirjaga, et kaebus jäetakse läbi vaatamata. Asjaolu, et Eestis on välja kuulutatud eriolukord, ei tähenda, et võlgnevust ei tule tasuda. Võlgnik oli märtsi alguses teadlik võlgnevuse tasumata jätmise tagajärgedest. Sissenõudja oli vastutulelik ning jagas graafikujärgse makse kaheks osaks.

ei võimalda täitemenetluse peatamist võlgniku avalduse alusel. Hüpoteegiga tagatud nõuet ei täitnud võlgnik juba enne eriolukorra väljakuulutamist.

1. Avaldaja esitas 01.04.2020 Harju Maakohtule kaebuse täiteasjas nr 027/2020/185, milles palub: 1) peatada täitemenetlus vähemalt eriolukorra tühistamiseni ning lisaks veel kolmeks kuuks, et saaks taastada majandustegevuse; 2) tühistada/peatada enampakkumine; 3) ennistada maksegraafik ning anda võimalus teostada järgmist makset alates 25.08.2020; 4) vabastada avaldaja riigilõivu tasumisest seoses keerulise majandusliku olukorraga. Kohtutäitur Risto Sepp alustas 29.01.2020 täitemenetlust täiteasjas nr 027/2020/185 ning arestis kinnisvara, mis kuulub avaldajale. Avaldaja sai võlausaldajaga kokkuleppele ning sõlmis täituri vahendusel maksegraafiku. Avaldaja tasus esimese graafiku osa (1000 eurot) ja pidi tasuma 1500 eurot hiljemalt 25.03.
2. Avaldaja on tegev meelelahutussektoris ning kontsertide korraldamisel. Riigis kehtestatud eriolukorra tõttu ei ole võimalik võlga tasuda. Kohustuste täitmine on võimatu, kuna käive on langenud nulli ning see ei taastu enne, kui eriolukord tühistatakse. Sellisel juhul saab tegevuse taastada ja alustada tasumist kolm kuud pärast eriolukorra lõppu.
3. Harju Maakohtu 02.04.2020 määrusega keelduti avaldaja kaebuse täiteasjas nr 027/2020/185 menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 järgi ei võeta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata ei saa kohtule kaebust esitada. Esitatud avaldusest ei nähtu, kas avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale, kas ja millal on kohtutäitur kaebuse lahendanud ning millal on avaldaja kohtutäituri vastava otsuse kätte saanud. Seega saab avalduse asjaoludest järeldada, et kohtueelne kord

§ 218lg 1 järgi on läbimata ja kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Lisaks on avaldaja soovinud

§ 45

järgi täitemenetluse peatamist.

§ 45

alusel on võimalus peatada täitemenetlus või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kusjuures tuleb arvestada sissenõudja huve ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda (vt ka Riigikohtu 12.06.2012 otsus asjas nr 3-2-1-79-12). Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul sellist erakorralist olukorda, mis annaks aluse

§ 45kohaldamiseks.

Ainuüksi asjaolu, et avaldaja on võlgnik ning tema vara suhtes viiakse läbi enampakkumine või praegu on eriolukord, ei ole piisav alus täitemenetluse peatamiseks. Seega ei ole avaldajal võimalik saavutada soovitud eesmärki. 2

§ 218lg 1 kohaselt järginud.

Avaldaja on 01.04.2020 kohtule esitatud kaebusele lisanud kaebuse kohtutäiturile. Kohtutäitur ei ole avaldaja kaebuse osas koostanud nõuetekohast otsust, vaid on avaldajale ekirja teel teatanud, et jätab kaebuse läbi vaatamata. See ei takista avaldajat esitada maakohtule kaebus vastavalt TsMS § 218 lg-le 1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-122-15 p-s 14 leidnud, et ka kohtutäituri tegevusetusega on võimalik lugeda TsMS § 218 lg 1 kohane kohtueelne kord täidetuks. Kui täitur ei tee kaebuse kohta otsust, tuleb kohtusse pöördumise tähtaega arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust ei tee. Antud juhul sai avaldaja 01.04.2020 teada, et täitur ei kavatse kaebuse kohta otsust teha. Avaldaja pöördus kohtusse samal päeval, seega tähtaegselt (

§ 218lg 1).

7. Kohtutäitur Risto Sepp palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik koostas maksegraafiku, kuid ei täitnud seda kokkulepitud ajal. Võlgnik palus graafiku taastamist, kuid sissenõudja seda ei võimaldanud. Vaidlusaluses täitemenetluses anti võlgnikule 30 päeva nõude rahuldamiseks (

§ 25). Selle aja jooksul nõuet ei rahuldatud.

Võlgnik on saanud nõusoleku vabatahtliku täitmise järgselt nõude rahuldamiseks osaliselt kuu kaupa. See on võimalik üksnes sissenõudja nõusolekul (

44). Kuna võlgnik rikkus maksegraafikut, toob selline tegevus kaasa selle automaatse tühistamise. Võlgnik palus maksegraafiku ajatamist eriolukorrast tulenevalt. Sissenõudja ei nõustunud võlgniku sooviga eriolukorra tõttu maksegraafik ajatada. Sellises olukorras ei ole kohtutäituril õigust otsustada sissenõudjast erinevalt. Eriolukorrast tulenevalt ei ole täiturile antud varasemast suuremat pädevust. Võlgnevuse ajatamine ja selle taastamine on endiselt sissenõudja ainupädevuses. Võlgnevust tagab kinnisasi, millele on seatud sissenõudja kasuks hüpoteek ning võlgnikku on informeeritud tagatisvarale sissenõude pööramisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Kohtutäiturile esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja taotleb kokkuvõtvalt täitetoimingu – kinnisasja Sõle 38-3 sundmüük – tühistamist, peatamist või edasilükkamist kuni olukorra stabiliseerumiseni, kuid vähemalt kuni eriolukorra tühistamiseni (

§-d 217 ja 221); täitemenetluse peatamist kuni avaldaja ettevõtluse taastumiseni ning sõlmitud maksegraafiku ennistamist ja maksete tegemise edasilükkamist. Harju Maakohus keeldus avaldaja kaebuse 3

§-s 218 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust (TsMS § 371 lg 1 p 3), ning osas, mis puudutas täitemenetluse peatamise taotlust, TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna selles osas on avaldus perspektiivitu. Avaldaja on avaldusest nähtuvalt vaidlustanud Harju Maakohtu määruse osas, mis puudutab kaebuse menetlusse võtmisest keeldumist kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. 9. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus keeldus ebaõigesti kaebuse menetlusse võtmisest, kuna kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel

§ 218

lg 1 mõttes loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ka juhul, kui kaebus kohtutäiturile on esitatud, ent kohtutäitur on jätnud tema tegevuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata. Sellisel juhul on kaebuse esitaja teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Riigikohtu 12.03.2018 määrus asjas nr 2-16-12972, p 19 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja pöördunud kohtutäituri poole ning 01.04.2020 ekirjaga on kohtutäituri abi jätnud kaebuse läbi vaatamata. 10. See küsimus ei ole praeguse asja lahendamisel siiski määrav, sest lisaks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõudele tuleb kontrollida ka seda, kas kohtutäituri tegevus, mida võlgnik vaidlustab, on

§ 217

lg-s 1 nimetatud tegevus, mille peale saab kaevata.

§ 217

lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 217

kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel (Riigikohtu 02.06.2008 määrus asjas nr 3-21-42-08, p 16).

§ 218

lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäiturile esitatud avalduses taotles võlgnik maksegraafiku ennistamist ja maksete edasilükkamist ning kinnisasja sundmüügi tühistamist, peatamist või edasi lükkamist vähemalt kuni eriolukorra lõpuni. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku avaldus kokkuvõtvalt tõlgendatav täitemenetluse peatamise avaldusena vähemalt kuni eriolukorra lõpuni. Täitetoimingu edasilükkamine (

§ 44

) on olemuselt täitemenetluse peatamine (vt täitemenetluse seadustiku 06.10.2003 eelnõu seletuskiri, 143 SE I, 5. jagu, lk 44). Kuigi esitatud avalduses on võlgnik taotlenud mh alternatiivselt ka kinnisasja sundmüügi tühistamist, s.o vaidlustanud kohtutäituri tegevuse täitemenetluse toimetamisel, ei ole võlgnik kohtueelses ega kohtumenetluses esitanud täpsemaid selgitusi, miks on tema hinnangul kinnisasja sundmüük õigusvastane. Võlgniku avaldusest nähtub pigem, et ka kinnisasja sundmüügi puhul taotletakse selle peatamist koos täitemenetluse peatamisega seonduvalt eriolukorra kehtestamisega. 4

ei võimalda kohtutäituril täitemenetlust peatada võlgniku avalduse alusel.

§ 46

lg 1 sätestab imperatiivsed ning lg 2 kohtutäituri kaalutlusõigust eeldavad täitemenetluse peatamise alused. Ükski viidatud alustest ei näe kohtutäiturile ette võimalust peatada täitemenetlus üksnes võlgniku avalduse alusel. Kohtutäitur on vastuses määruskaebusele selgitanud, et sissenõudja ei olnud nõus maksegraafiku ajatamisega eriolukorrast tulenevalt (vt ka

§ 46lg 1 p 1).

Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas võimalik tõlgendada võlgniku avaldust nii, et vaidlustatud on kohtutäituri tegevust

§ 217

lg 1 mõttes, mistõttu ei saanud selle peale esitada ka kaebust maakohtule

§ 218lg 1 alusel.

1. Kui kohtu hinnangul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna nõue ei tulene seadusest, siis tuleks kohtul eelkõige jätta hagiavaldus menetlusse võtmata või see hiljem läbi vaatamata (TsMS § 371 lg 2 p 2, § 423 lg 2 p 2; Riigikohtu 12.10.2016 määrus asjas nr 3-2-1-94-16, p 16). TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel võib menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 08.03.2017 määrus asjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11.12.2013 määrus asjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; 03.03.2014 määrus asjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Need seisukohad on kohaldatavad ka kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hagita menetluses (TsMS § 477 lg 1). Seega on maakohus kokkuvõtvalt õigesti keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest, kuid ringkonnakohtu hinnangul tulnuks keelduda kaebuse menetlusse võtmisest ka viidatud osas TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest avaldus, mis on vaidluse all praeguses tsiviilasjas, ei ole tõlgendatav kaebusena kohtutäituri tegevuse peale. Seetõttu ei olnud selles osas vaidluse põhiküsimuseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kord (või selle läbimata jätmine). Eelneva tõttu ei ole võlgniku maakohtule esitatud kaebus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning kaebusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.
2. Kui võlgnik soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust või otsuseid täitemenetluse toimetamisel, tuleb vaidlustada konkreetne toiming või otsus (

§ 217lg 1 ja § 218 lg 1; vt ka ringkonnakohtu eelnevaid selgitusi).

Lisaks on võlgnikul võimalik kaitsta oma õigusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (

§ 221

) või enamapakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisega (

§ 223). 14.

Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata ja Harju Maakohtu 02.04.2020 määruse resolutsioon muutmata. Maakohtu määruse põhjendused tuleb vaidlustatud osas asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega. 15. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad avaldaja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5