KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 29. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-5668 Tsiviilasi Enn Tuuma (T
).
§ 7
lg-st 1 tuleneb, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.
§ 7
lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt.
§ 21
lg 4 kohaselt tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale, arvestades samas lõike teises lauses sätestatud kuue kuu pikkuse taotluse esitamise tähtajaga. Kui kahju tekitajaks oli kohus, tuleb avaldus esitada RvastS § 17 lg-te 1 ja 3 kohaselt Justiitsministeeriumile kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Viidatud
-i ja RVastS-i sätetest tulenevat hüvitise taotlemise korda on avaldajale selgitanud ka maakohus tsiviilasjas nr 2-19-15371. Avaldaja ei ole väitnud ega ringkonnakohus tuvastanud, et avaldaja oleks pöördunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudega mõne eelnimetatud pädeva asutuse poole
-i või RVastS-i alusel. Avaldajal on seda põhimõtteliselt võimalik veel teha ning RÕS § 4 lg 3 p-dest 5 ja 6 tulenevalt saab isik taotleda riigi õigusabi enda esindamiseks nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses. Siiski leiab ka ringkonnakohus sarnaselt maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-19-15371 märgituga, et avaldaja võimalus oma väidetavalt 4 rikutud õiguste kaitseks on ilmselt vähene, kuna eelduslikult on hüvitisnõude esitamise seadusest tulenevad tähtajad seoses avaldaja süüdimõistmisega kriminaalasjas nr 1-10-2963 lõppenud.
- Eelmärgitut arvestades ei ole avaldaja ka ringkonnakohtu hinnangul ammendanud riigisiseseid õiguste kaitse võimalusi EIÕK art 35 kohaselt. Järelikult ei oleks avaldaja kaebus EIÕK art 35 lg 1 kohaselt vastuvõetav ning avaldaja võimalused oma väidetavate rikutud õiguste kaitseks on hetkel perspektiivitud. Seega on praegusel juhul avaldajale riigi õigusabi andmine RÕS § 37 lg 3 kohaselt välistatud.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse muude põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
- Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
- Avaldaja on koos määruskaebusega esitanud uue taotluse riigi õigusabi saamiseks kaebusega EIK-i pöördumiseks (allkirjastatud
- aprillil 2020). Ringkonnakohus leiab, et viidatud taotlus kuulub avaldajale tagastamisele. RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks esitada maakohtule ning ringkonnakohus saab läbi vaadata üksnes määruskaebuse määruse peale, millega maakohus taotluse lahendab (RÕS § 15 lg-st 8 ja TsMS § 191 lg 1). Ringkonnakohtul hinnangul ei ole põhjendatud edastada esitatud avaldust ka pädevale maakohtule, kuna samasisuline avaldus on juba kohtute menetluses (käesolevas tsiviilasjas). Seega ei saaks maakohus praegu avaldust sisuliselt läbi vaadata (TsMS § 423 lg 1 p 4; § 477 lg 1). Pärast avalduse lahendamist käesolevas tsiviilasjas tuleks maakohtul aga uue samasisulise avalduse menetlemisest keelduda (TsMS § 371 lg 1 p 4; § 477). Kuivõrd käesoleva tsiviilasja toimikut peetakse üksnes digitaalselt, siis viidatud avalduse füüsilist tagastamist käesoleva määruse alusel ei toimu.
- Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3).
- RÕS § 15 lg-st 8 ja TsMS § 191 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 5