KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja avaldas kohtule telefoni teel enda elektronpostiaadressi xxx Kohus saatis hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse kostja avaldatud elektronpostiaadressile. Kostja saatis 01.04.2020 samalt aadressilt kohtule kättesaamiskinnituse. Kohtul puudub põhjus kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja. Menetlusdokumendid on kostjale 2

§ 3111lg 5 sätestatud korras kätte toimetatud 01.04.2020.

Hagile vastamise tähtpäev oli 15.04.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti erinevaid liitumis- ja teenuse osutamise lepingud, millele omistati kliendilepingu number xxx, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus Elisa Eesti AS-i teenuseid kasutama ning Elisa Eesti AS esitas kostjale järgmised arved: arve 01.03.2016 kuni 31.03.2016 osutatud teenuste eest summas 21,86 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.04.2016; arve 01.05.2016 kuni 31.05.2016 osutatud teenuste eest summas 23,92 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.06.2016; arve 01.06.2016 kuni 30.06.2016 osutatud teenuste eest summas 279,85 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.07.
2. Tasu on maksmata. Elisa Eesti AS on loovutanud nõude hagejale. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 325,63 eurot.

1. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 0,07% päevas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et Elisa Eesti AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.01.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkuleppelist viivisemäära kuni 24%-ni. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls
2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 325,63 eurot arvestatud viivise summa on kokku 89,49 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhinõudelt 21,86 eurot ajavahemiku 19.04.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 6,40 eurot; põhinõudelt 23,92 eurot ajavahemiku 19.06.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 6,69 eurot; põhinõudelt 279,85 eurot ajavahemiku 19.07.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 76,40 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 89,49 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 196,19 eurot tasumise nõudes (285,68-89,49=196,19).

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 325,63 tasumata osalt alates 17.12.2019. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 325,63 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses 3

§ 423

lg 1 p 3 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtueelses menetluses on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel ja seadusest tulenevalt ei ole asjas lubatud enne kohtueelse menetluse lõppemist kohtusse pöörduda. Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude 25 eurot hüvitamise nõude liitumislepingu kliendinumbriga nr xxx alusel. Kostjale on saadetud kolm võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Harju Maakohtu 05.03.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-13088 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud liitumislepingu nr xxx alusel põhinõue 21,45 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot. Kohtuotsus ei ole jõustunud. Hageja on tsiviilasjas nr 2-19-13088 põhjendanud arvetega seotud sissenõudekulusid kokku kolme võlateatise saatmisega järgmistel aegadel: 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018. Käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-13088 esitatud võlausaldaja liitumislepingust nr xxx tulenevate nõuete summa jääb vahemikku kuni 500 eurot. Seetõttu on hagejal VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu nr xxx kohta. Harju Maakohtu 05.03.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-13088 on rahuldatud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 25 eurot liitumislepingu nr xxx alusel. Kohus leiab, et hageja on kostja vastu esitanud käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-13088 sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade saatmine kostjale liitumislepingust xxx tulenevate nõuete sissenõudmiseks pärast kliendilepingu lõppemist. Kohtuotsus teises tsiviilasjas ei ole jõustunud. Seetõttu esineb

§ 423lg 1 p 3 sätestatud alus hagiavalduse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks.

Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata hageja sissenõudekulude 20 eurot tasumise nõudes kostja vastu. Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu xxx kohta. Hageja nõue sissenõudekulude 25 eurot hüvitamiseks on lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-13088 ning kohus on käesolevas asjas sissenõudekulude 20 eurot hüvitamise nõude osas hagi jätnud läbi vaatamata. Kohus ei jätnud hagi läbi vaatamata sissenõudekulude 5 eurot hüvitamiseks. Sissenõudekulud 5 eurot ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 5 eurot tasumise nõudes. 5.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata. Nõuete osas, milles kohus menetlust jätkas, rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab

§ 163lg 2 ja 168 lg 2 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine 4

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5