Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-14294 X.X., X.X.ja X.X.X.hagi X.X.vastu elatise väljamõistmiseks 7884 ((292x9)x3) Hagihind Ko

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, 2

7. sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21). Kostja on nõus tasuma hagejate ülalpidamiseks kokku 450 eurot kuus. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et tema sissetulekute ja püsikulutuste juures ei ole ta võimeline maksma elatist seadusjärgses miinimummääras, mis käesoleval hetkel on 292 eurot kohta ehk kokku 876 eurot. Kostja on esitanud kohtule tõendid on sissetulekute kohta, püsikulutuste kohta (üürileping) ning ka pangakonto väljavõtte (dtl 182-190, dtl 98-147). Kostja sissetulekuks on keskmiselt 1500-1600 eurot kuus. Kostja püsikuluks on üürikorter, mille üür on ühes kuus 740 eurot ning lisaks kommunaalkulud. Üürikulude puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et kostja ei ole ainus üürnik. 3
3. Lisaks palub kostja arvestada elatise maksmisel ka riiklike peretoetustega, mis kolme lapse pealt kokku on 520 eurot kuus.
4. Riigikohus on
5. juuni 2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutanud. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
6. Hagejate esindaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta saab riigilt peretoetustena kokku kolme lapse pealt 520 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et nimetatud summat tuleb elatise välja mõistmisel arvesse võtta.
7. Kostja viitab ka uuele Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uurimusele lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest.
8. Nimetatud uurimuse kohaselt on leitud, et kui peres kasvab rohkem kui kaks last on ühe lapse eeldatavad ülalpidamiskulud keskmiselt 347 eurot kuus (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf).
9. Kohus arvestab otsuse tegemisel kostja sissetulekut, kostja püsikulutusi, lastele makstvaid peretoetusi (3 lapse pealt hetkel 520 eurot kuus), uut uuringut lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest. Kostja on nõus ise maksma 450 eurot kuus kokku kolmele lapsele. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekuid ja püsikulutusi on selline elatis proportsionaalne ning kostjal säilib ka enese ülalpidamisvõimalus. Hagejad saaksid kostjalt 450 eurot kuus, riigilt peretoetustena 520 eurot kuus ning eelduslikult peaks ka laste ema panustama teise vanemaga võrdselt ehk 450 eurot kuus. Kokku teeb see kolme lapse peale 1420 eurot ehk 473,33 eurot lapse kohta. Selline elatis isegi ületab lapsevajaduspõhise miinimumelatise uurimuses väljatoodud 347 eurot lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses väljatoonud ka laste igakuised kulud, mis on vastavalt 346 eurot, 344 eurot ja 377 eurot kuus. Kõik nimetatud igakuised kulud on väiksemad kui eelnevalt saadud 473,33 eurot kuus lapse kohta.
10. Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis 150 eurot kuus ühe lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni.
11. Hagejad soovisid elatise sidumist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga. Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
12. märtsi
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohus on seisukohal, et elatise sidumine kuupalga alammääraga ei täida enam oma esialgset eesmärki ning ei ole käesoleva menetluse puhul kindlasti mõistlik kuna lapsi on kokku kolm.
14. Kohus on seisukohal, et elatise sidumine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga tuleb jätta rahuldamata.
15. Hagejad soovid elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, so alates 14.09.
16. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et on maksnud käesoleva menetluse 4 jooksul kostjatele elatist vabatahtlikult. Perioodi 14.09.2019 – 21.02.2020 on kostja tasunud hagejatele kokku elatist summas 2867 eurot (dtl 245- 251). Sellega on kostja tõendanud, et on maksnud elatist vabatahtlikult ning tagasiulatuva elatise välja mõistmine ei ole põhjendatud.
17. Kohus on seisukohal, et elatise nõue alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
18. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
20. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
22. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 5