← Eesti

2-19-18576/8

Obsah (7)§ 661§ 150§ 432§ 428§ 430§ 168§ 126

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-19-18576 Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Pärnu Tsiviilasi L.K. hagi Ü.O

§ 661lg 4 tähenduses.

II Lõpetada tsiviilasjas nr 2-19-18576 menetlus. III Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel poolte endi kanda. IV Tagastada hageja poolt 26.11.2019 summas 650,00 eurot Rahandusministeeriumi riigilõivude ettemaksukontole hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivust pool summas 325 eurot ning 22.01.2020 maksega hagilt enamtasutud riigilõiv summas 100 eurot, kokku 425 eurot (nelisada kakskümmend viis eurot) hageja L.K. arveldusarvele XXXXXXXXXXX Swedbank, selgitusega: pool rlv ja enamtasutud rlv, tsiviilasi nr 2-19-18576, K. vs O.. V Määrus täidetakse menetluskulude tagastamise osas elektroonilise Kohtute Infosüsteemi kaudu määruse jõustumisel. VI Määrus kätte toimetada pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa, kuna pooled on kokkuleppega välistanud määruskaebuse esitamise õiguse (

§ 661lg 4).

Sisulised asjaolud

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-18576, L.K. hagi Ü.O. vastu kohustada andma nõusolek notari deposiitkontolt rahasumma hagejale kandmiseks, alternatiivselt 26.08.2019 notariaalse lepingu punkti 2.2.3 tühisuse tuvastamiseks ja rahasumma hagejale kandmiseks.
  2. 22.05.2020.a saabus kohtule e-posti teel poolte vahel 22.05.2020 digitaalselt allkirjastatud ja
  3. mai 2020.a kuupäeva kandev kirjalik kompromissleping. Juhindudes

§-st 428 lg 1 p 4 ja §-st 430 paluvad pooled Pärnu Maakohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus kohtumäärusega, loobudes edasikaebamise õigusest. Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada

§ 150lg 2 p 1 alusel hagihinnalt tasutud 650 eurosest riigilõivust pool, so.

325 eurot ning enamtasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused 3. Kohus leiab, et poolte taotlus on seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb menetlusosaliste sõlmitud kompromiss esitatud kujul kinnitada ning lõpetada käesolevas asjas menetlus. Menetlusosalised on 22.05.2020.a kohtule saabunud, kirjalikult sõlmitud kompromisslepingus kokku leppinud, et 26.08.2019 sõlmitud asjaõiguslepinguga seoses notar Priidu Pärna ametialasel arvel hoiustatud 15 000 eurot jaotatakse selliselt, et hagejale kantakse summast 14 000 eurot ning kostjale kantakse 1000 eurot ning poolte menetluskulud 2 2-19-18576 jäävad nende endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 432sätete alusel ja soovivad menetluse asjas lõpetada.

4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Vastavalt

§ 430

lg 6 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

§ 430

lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 5.

§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks Täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 6. Menetluskulud.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise puhul pooled oma menetluskulud ise, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Antud asjas on pooled menetluskulude osas kompromissiga kokku leppinud, et need jäävad poolt endi kanda. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Samuti

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. 8. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 26.11.2019 hagi hinna järgi riigilõivu 650 € ning 22.01.2020 maksega tasus täiendavalt riigilõivu 100 eurot. Kohus on 12.02.2020 hagi menetlusse võtmise määruses hagejale selgitanud, et

§ 126

ja § 134 lg 1 teise lause alusel alternatiivsete nõuete järgi on määratud tsiviilasja hagihinnaks 15 000 eurot, millelt riigilõivu täismäär on 650 eurot ning seetõttu hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 100 eurot tagastamist soovitud kontole 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti. Tänaseni ei ole hageja eanmtasutud riigilõivu tagasi taotlenud. Seega hageja taotlusel kuulub kompromissi jõustumisel tagastamisele pool hagilt ettenähtud ja tasutud 650 eurosest riigilõivust, so 325 € ning samuti enamtasutud riigilõiv 100 €, kokku tagastatakse hageja poolt soovitud arvele riigilõivu summas 425 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.