Obsah (8)

§ 651§ 657§ 221§ 459§ 392§ 351§ 435§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-1

) § 497 järgi hagiavalduse esitamiseks (elatise muutmiseks), kuid ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile. Sellest tulenevalt ei hinda kohus nende väidete tõendatust. 3

1. Maakohus jättis kohtuotsusega rahuldamata hageja taotluse tsiviilasja nr 2-15-751 kõigi materjalide kogumiseks, kuna kohtutoimik on dokumentide kogum, mistõttu ei saa hageja taotleda toimiku kui terviku kogumist tõendina. Lisaks on hageja ise esitanud kohtule tsiviilasjast nt 2-15-751 kohtuistungi protokolli ja menetlusdokumendi, mis on lisatud käesoleva asja toimikusse. APELLATSIOONKAEBUS
2. Maakohtu otsusele esitas 22.07.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada, välja arvatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja osalise hagist loobumise. Hageja palus teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada.
3. Hageja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna selleks ajaks oli hageja poolt ülalpidamiskohustus täidetud ja laps ei elanud vaidlusalusel perioodil ema juures. Lapsega tegeleb tema vanaema ning laps elas alates 2015 märtsist kuni 2018 juunini Q-s. Olukorras, kus laps ei ela kostjaga koos, ei ole kostjal õigust sisse nõuda hagejalt elatist isegi juhul, kui poolte vahel oli kinnitatud kohtulik kompromiss. Elatise vähendamise hagi ei vabastaks hagejat väidetava võlgnevuse tasumisest. Kostja loobus tsiviilasjas nr 2-15-751 elatise suurendamise nõudest, millega ta tunnistas, et tal ei ole õigust elatist saada. Kostja ei nõudnud hagejalt elatist kuni 01.05.2016, mil esitati täitmisavaldus kohtutäiturile. Maakohus pole arvestanud tõenditega, mille kohaselt on hageja kandnud enda poolt lapsele avatud pangakontole raha selgitusega „alimendid“. VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas selles osas menetluse. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud ja ringkonnakohus seda ei kontrolli. 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 657lg 1 p 3).

Osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse tsiviilasja nr 2-15-751 kõigi materjalide kogumiseks, jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Harju Maakohtu 12.04.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-8163 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja tasuma alates 01.03.2010 ühise tütre ülalpidamiseks elatusraha 2200 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni kostja arvelduskontole nr 1101575336 Swedbank AS-is.
2. Hageja esitas 20.02.2017 maakohtule hagi sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud 4 või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 221

lg 2 järgi on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on leidnud, et erandjuhul saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel (Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-78-11, p 11).

1. Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et elatist on tasutud lapse pangakontole, ning et laps ei ole elanud kostjaga, vaid lapsega tegeles vanaema AA (isa ema). Lisaks on hageja väitnud, et alates 2015.a märtsist kuni 2018.a juunini elas laps Q-s. Kostja märkis, et laps elas ja elab valdavalt tema juures.
2. Maakohus asus kohtuotsuses seisukohale, et hageja esiletoodud asjaolud, et laps ei ela kostja juures, ning et lapse kasvatamises osaleb vanaema, võivad olla aluseks elatise muutmise hagi esitamiseks, kuid ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile, mistõttu ei hinda maakohus ka nende asjaoludega seotud tõendeid. Sama selgitas maakohus pooltele ka 23.11.2018 määruses ja 18.12.2018 e-kirjas. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga. Riigikohus on 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 (p 14) leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ei välista asjaolu, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise maksmise kohustusest vabanemiseks oleks võinud esitada hagi

§ 459järgi ja nõuda jõustunud kohtulahendi muutmist korduvate kohustuste osas.

Kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab

§ 459lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt.

Sellise hagi esitamine on elatist maksma kohustatud isiku õigus, mitte kohustus. Seetõttu ei saa elatiselahendi muutmise hagi õigel ajal esitamata jätmine välistada hageja õigust kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kui vastavad eeldused on täidetud.

1. Samuti on Riigikohus 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 (p 11) märkinud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.
2. Hageja on tuginenud hagiavalduses muuhulgas asjaolule, et laps ei ela kostjaga, vaid lapsega tegeleb vanaema AA. Selle kinnituseks on hageja esitanud Kristiine Linnaosa Vanema 22.12.2014 korralduse, mille kohaselt peatati lapsetoetuse maksmine kostjale, kuna tema tütar elab alates 2010.a oma vanaema AA juures ning kostja last ei kasvata. Korraldusega määrati lapsetoetus AA-le (tl 11 pöördel). Tsiviilasjas nr 2-15-751 oli kostja esitanud hagi elatise suurendamiseks, millele hageja vaidles vastu, et laps on hageja ja vanaema ülalpidamisel. 28.09.2015 kohtuistungil loobus hageja elatise suurendamise nõudest (tl 82). Lisaks nähtub tsiviilasjast, et hageja on avanud lapse nimele arvelduskonto 5 AS-is SEB Pank ning kolmandad isikud on teinud sellele arvele ülekandeid. Hageja on selgitanud, et arvelduskontoga seotud pangakaart on vanaema käes.
3. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esiletoodud asjaoludest lähtudes välistatud, pooled on leppinud kokku ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil, kui see nähtub Harju Maakohtu 12.04.2010 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-
4. Samuti ei ole välistatud, et toimunud on ülalpidamiskohustuse täitmise asendamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 1 järgi, millega kostja on nõustunud. Poolte tahteavaldused võisid sealjuures olla konkludentsed. Eeltoodust tulenevalt on oluline kindlaks teha, millisel ajavahemikul elas laps vanaema juures ja kuidas toimus sel ajal lapse ülalpidamine. Samuti on oluline välja selgitada, milline oli lapse elukorraldus ja kuidas toimus lapse ülalpidamine ajal, mil laps õppis Qs. Riigikohus on 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 (p 13) selgitanud, et juhul, kui elatisenõuet ei saa vaidlusaluse perioodi osas täidetuks lugeda, peab kohus kontrollima, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist võiks õigustada muu erandlik asjaolu. 23.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

§ 351

lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab

§ 435

lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Maakohus ei pidanud oluliseks küsimust, kas laps elas vanaema juures ning kuidas toimus tema ülalpidamine sellel ajal ning Q-s õppimise ajal, mistõttu jättis maakohus tsiviilasjas olulised asjaolud ja tõendid väljaselgitamata, need pooltega läbi arutamata ning olemasolevad tõendid hindamata.

1. Kuna maakohus ei selgitanud välja menetlusosaliste faktilisi ega õiguslikke väited ning tõendeid, mis puudutavad lapse elamist vanaema juures ja tema ülalpidamist sellel ajal ning Q-s õppimise ajal, siis tuleb tsiviilasi tühistatud osas saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus maakohus nimetatud küsimusi üldse ei käsitlenud. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
2. Kostja on maakohtu menetluses esitanud väite, et kompromiss oli sõlmitud tingimusel, et hageja maksab elatusraha isegi juhul, kui laps ei ela kostjaga. Maakohus ei ole selle väite suhtes võtnud seisukohta ega arutanud seda pooltega. Asja uuel läbivaatamisel jääb maakohtu ülesandeks ka sellele väitele hinnangu andmine.
3. Maakohus jättis kohtuotsusega rahuldamata hageja taotluse tsiviilasja nr 2-15-751 kõigi materjalide kogumiseks. Maakohus märkis, et kohtutoimik on dokumentide kogum, mistõttu ei saa hageja taotleda toimiku kui terviku kogumist tõendina. Lisaks on hageja ise esitanud kohtule tsiviilasjast nt 2-15-751 kohtuistungi protokolli ja menetlusdokumendi, mis on lisatud käesoleva asja toimikusse. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nimetatud taotluse rahuldamata jätmisel menetlusnorme rikkunud. Samuti ei ole hageja esitanud apellatsioonkaebuses selle taotluse rahuldamata jätmisele sisulisi vastuväiteid. 6
4. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 7