Obsah (5)

§ 378§ 126§ 383§ 667§ 377

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-17384 Tsiviilasi Võlanõuded OÜ hagi OÜ Vaks vastu võla

§ 378

lg 1 p 10 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. VÕS § 654 lg 2 annab töövõtjale võlaõigusliku nõude tellija vastu töövõtulepingust tulenevaid nõudeid tagava hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. Vaidluse korral peab töövõtja seega nõudma vastava hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks vajaliku kinnisasja omaniku nõusolekut kinnistamisavaldusele hagimenetluses, jõustunud kohtuotsus asendab omaniku nõusoleku (TsÜS § 68 lg 5), koos hagi esitamisega saab töövõtja nõuda hagi tagamise vahendite kohaldamist, nt vastava hüpoteegi sissekandmist tagava eelmärke kinnistusraamatusse kandmist. Hageja on veenvalt selgitanud hagi tagamise vajadust. Kostjale kuulub kinnistu nr 478741, millel asub töövõtu objektiks olnud ehitis. Eeldused pandiõiguse tekkeks on seega täidetud – tellija on kinnistu omanikuks, millel asuva hoones töid tehti. Eelmärge tagab pandiõiguse realiseerimise võimaluse. Eelmärke sissekandmist nõudev isik ei pea tõendama eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Eelmärge tuleb hagi tagamise korras sisse kanda alati, kui hageja seda taotleb. Hagi tagamine ja valitud abinõu lubatavad

§ 378mõttes.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Tagatud nõudelt on tasumata riigilõiv.

§ 126

lg 3 kohaselt määratakse nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuvas vaidluses hagihind nõude suurusega. Hagi menetlusse võtmise määruse tegemisel on jäänud tähelepanuta, et mõlema eelnimetatud nõude kohta ei ole hageja hagihinda välja toonud ega riigilõivu tasunud. Samas ainuüksi nõudelt hüpoteegi sissekandmiseks tuleb tasuda riigilõivu 2700 eurot (

§ 126lg 3).

Nõue seada VÕS § 654 lg 2 alusel hüpoteek kostjale kuuluvale kinnistule, on õiguslikult perspektiivitu, mistõttu ei ole alust hagi tagamise abinõuna õigussuhet esialgselt reguleerida. VÕS § 654 lg 2 võimaldab töövõtjal nõuda hüpoteegi seadmist kinnisasjale kahel tingimusel: tegemist peab olema tegemist tellijale kuuluva kinnisasjaga ning lisaks peab olema tegemist 3 kinnisasjaga, millel ehitis asub. Hoone, mille suhtes OÜ Mace Ehitus tegi ehitustöid, on osa kinnisasjast, mis ei kuulu mitte tellijale OÜ Vaks, vaid OÜ-le Vastseliina Hooldekodu. Kostjale kuulub kinnistu, mis on kantud registriossa numbriga 478741. Antud kinnistu on alates 23.10.2017 koormatud hoonestusõigusega tähtajaga 18 aastat OÜ Vastseliina Hooldekodu kasuks (hoonestusõiguse kohta on avatud registriosa nr 9606450). Hagi on täiendavalt perspektiivitu põhjusel, et VÕS § 654 lg 2 järgi saab hüpoteegi seadmist nõuda töövõtja, kes on kohustatud ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks. Võidu tn 32 asuva hoone suhtes tegi ehitustöid OÜ Mace Ehitus. Hagi on maakohtule esitanud Võlanõuded OÜ, kes on omandanud nõuded Manantia Inkasso OÜ-lt. Maakohtu määrusest ei selgu, mille alusel on määratud eelmärke seadmisel hüpoteegisummaks 350 000 eurot. VÕS § 654 lg 2 alusel saab hüpoteegi sissekandmist nõuda üksnes lepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Hagiavalduses ei ole põhistatud, et 03.03.2017 sõlmitud lepingust tulenevate nõuete suuruseks oleks 350 000 eurot. Maakohus jättis õigustamatult nõudmata hagi tagamisel tagatise ja rikkus

§ 383lõiget 1.

Kostja OÜ Vaks on

1. aastal asutatud, Võru valla ainuomandis olev ettevõte, mille ülesandeks on vallas ühisveevärgi-, kanalisatsiooni- ja keskkütteteenused. Kostja majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal seisuga 31.12.2018 vara väärtuses 1 598 627 eurot ning jaotamata kasum 592 338 eurot. Ainuüksi 2018 oli kostja müügitulu 206 354 eurot ning puhaskasum 96
2. Seega ületavad kostja varad mitmekordselt hageja rahalisi nõudeid.
3. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Töötasu nõue ja selle tagatiseks olev seadusjärgne pandiõigus on olemuslikult seotud, kandes sama eesmärki. Hoonestusõigus koormab vastava lepingu kohaselt kogu kinnisasja. Arvestades ka muid kinnisasja omadusi, ei ole selle väärtus ilmselgelt ligilähedanegi nõude väärtusele, pigem laheneb selle turuväärtus nullile. VÕS § 654 lg 2 kohaldamise eelduseks on see, et töövõtulepingu esemeks olev ehitis peab asuma kinnisasjal, mis kuulub tellijale – seega on määrav mitte ehitise, vaid kinnisasja omandiõigusekuuluvus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada

§ 667

lg 2 alusel osas, millega maakohus jättis hagi tagamise avalduselt tagatise nõudmata ja eelmärkena kinnistusraamatuse kantud hüpoteegi summa suuruse osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 6. Maakohtu määruse näol on tegu õigussuhte esialgse reguleerimisega (

§ 377

lg 2), mida võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Õigussuhte esialgse reguleerimisega on tegu seepärast, et ei tagatud rahalist nõuet. Vaatamata sellele märgib ringkonnakohus, et hüpoteek tagab hageja töövõtulepingust tulenevaid rahalisi nõudeid, mille suuruseks võib hagi alusel pidada 265 344,36 eurot (põhinõue 164 553,60 eurot ja viivis 100 790,76 eurot. Hagi ese (selgelt väljendatud taotlus) ei sisalda edasise viivise nõuet (vt tl 18, kd I). Ringkonnakohus möönab, et sellise suurusega nõude täitmine korraga võib osutuda raskeks ka edukale ettevõttele. 4 Ringkonnakohtu arvates oleks käesolevas asjas kohasem hagi tagamise abinõu hüpoteegi seadmine, kuid hüpoteegi kanne koormaks kostjat enam kui eelmärge, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei muuda.

1. Kuna õigussuhte esialgne reguleerimine ei ole asja sisuline lahendamine, saab kohus hagi tagamise aluse hindamisel piirduda kontrolliga, kas hagi rahuldamine on hagiavalduses esitatud asjaolude õigust eeldades võimalik. See tähendab, et õigussuhte esialgselt reguleerimisel võib kohus võtta nõude edulootuse küsimuses seisukoha ulatuses, kas nõuete õigust eeldades on hagil üldse mingisugust edulootust ehk kas esitatud asjaolude pinnalt esineb mingisugunegi võimalus hagi rahuldamiseks.
2. Kohus ei pea hindama hagi tagamise raames nõude tõendatust. Hinnates hagi tagamisel hagi õiguslikku perspektiivi, peab kohus kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses. Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist (RKTKm 2-16-18531, p 9).
3. Kuna hageja väidab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu ja kostja on jätnud sellest lepingust tulenevad kohustused täitmata, ei saa hüpoteegi nõuet VÕS § 654 lg 2 alusel välistada. Seega on nõue õiguslikult võimalik ja seda ka vaatamata sellele, et kinnisasi on koormatud piiratud asjaõigusega (hoonestusõigus). Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Siiski ei ole hageja põhistanud, miks on nõutava hüpoteegi väärtus 350 000 eurot VÕS § 654 lg 2 alusel. Kuna hagis nõutud töövõtulepingust tulenevate nõuete suurus on kokku 265 344,36 eurot, saab seda summat pidada põhjendatud hüpoteegi summaks.
4. Ringkonnakohus ei soostu kostja väitega, et hagejal ei ole hüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse õigus nõuda seepärast, et tema ei ole töövõtja. Hageja on põhistanud, et kõik töövõtulepingust tulenevad nõuded on talle loovutatud (tl 25, kd I). Hüpoteegi kandmise nõue ei ole nõue, mida ei saa loovutada.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigustamatult hagejalt nõudmata hagi tagamise tagatise. Ringkonnakohus on seisukohal, et tagatist saab nõuda

§ 383

lg 1 alusel ka juhul, kui õigussuhet reguleeritakse esialgselt hagi tagamise korras

§ 377lg 2 alusel (mitterahalise nõude tagamine).

Kuna hüpoteegi mõtteks on rahalise nõude tagamine, on sellisel juhul õigustatud tagatise nõudmine. Ka kohtuliku hüpoteegi kandmisel kinnistusraamatusse rahalise nõude tagamiseks oleks tulnud kohustuslikuna tasuda hagi tagamise tagatis (

§ 383lg 11).

Seega on töövõtulepingu sätete alusel kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi eelmärke toime sarnane kohtuliku hüpoteegi toimele. Ringkonnakohus määrab tasumisele kuuluvaks tagatiseks 5% tagatava nõude hinnast, s.o 13 276 eurot. Selle tasumiseks määrab ringkonnakohus tähtaja 21 päeva alates määruse jõustumisest. Kui hageja ei anna tagatist ringkonnakohtu määratud tähtpäevadeks, tühistab kohus hagi tagamise. 12. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5