2-19-10050/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise koht ja aeg

1. november 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-10050 Tsiviilasi Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu avaldus Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistu vastu kaasomandi tuvastamiseks, kaasomandi lõpetamiseks, kaasomandi kasutuse reguleerimiseks ning majandamiskulude jagamise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu (avaldaja), rk 80506676; esindaja Ingrid Vinnal esindajad Vastustaja: Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistu (puudutatud isik), rk 80503442; esindaja advokaat Aldo Vassar RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2019 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebus rahuldamata.
6. Jätta menetluskulud Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
7. Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu (avaldaja) esitas
8. juulil 2019 avalduse, milles palus tuvastada, et kinnisasjal katastrinumbriga 89714:002:1440 asuv soojussõlm kuulub 8723/22342 mõttelises osas avaldajale. Avaldaja palus Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistut (puudutatud isik) kohustada võimaldama avaldajal kuni
9. maini 2020 kasutada ja vallata soojussõlme, sealhulgas võimaldada soojusenergia ja sooja vee tarbimist. Ühtlasi palus avaldaja tuvastada, et ta kohustub tasuma soojussõlme valdamise ja kasutamise eest vastavalt enda kaasomandi osa suurusele. Avaldaja palus lõpetada alates
10. juunist 2020 avaldaja ja puudututatud isiku kaasomandi ja jätta soojussõlm puudutatud isiku ainuomandisse ning määrata avaldajale hüvitis 1700 eurot soojussõlme omandiõiguse kaotuse eest. Avalduse kohaselt asutati
11. a korteriühistu Pilveke. Pärast KÜ Pilveke asutamist soetati Toome 12, Toome 14 ja Toome 16 korteriomandite teenindamiseks soojussõlm. Soojussõlm paigaldati Toome 14 hoonesse tingimusel, et soojussõlme kulud tasutakse vastavalt korteriomandite reaalosade suurustele. Toome 16 korteriomandid eraldusid ühistust ja neile hüvitati nende makstud osa soojussõlmes. KÜ Pilveke lõpetati 01.01.2018 KrtS § 68 alusel. KÜ Pilveke asemel asutas riik avaldaja ja puudutatud isiku. KÜ Pilveke määrati likvideerija. Lõppbilanss ning varajaotusplaan esitati 12.06.
12. Jaotuplaan ei sisaldanud soojussõlme.
13. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Soojussõlm on kinniasja oluline osa ja see ei saa olla eri isikute omandis (TsÜS § 53 lg 1). Soojussõlm on korteriomanike kaasomandis. Avaldaja ei saa olla soojussõlme omanik.
14. Tartu Maakohus jättis
15. septembri 2019 määrusega avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna kaasomandi lõpetamise nõuet ei saa esitada korteriühistu vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
17. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse õigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avaldaja kaasomand soojussõlmele ei ole õiguslikult võimalik, kuna tegu on kinnisasja olulise osaga (TsÜS § 54 lg 1), millel saab olla TsÜS § 53 lg 2 esimese lause järgi vaid sama omanik, mis kinnisasjal. Esitatud asjaolude kohaselt on kinnisasi jagatud korteriomanditeks, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde 2 eriomand kuulub (KrtS § 1). Seega on kinnisasja kaasomanikud korteriomandite omanikud ning soojussõlme kaasomanik ei saa olla ei avaldaja ega puudutatud isik. Eeltoodu ei välista avaldaja lepingulisi või lepinguväliseid nõudeid puudutatud isiku vastu.
18. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi 3