Obsah (10)

§ 113§ 637§ 644§ 107§ 197§ 635§ 638§ 115§ 139§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-19

§ 113lõikes 1 sätestatud määras.

1. Rahuldada Unus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
2. Rahuldada Aspen Grupp OÜ vastuapellatsioonkaebus.
3. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 5.
4. Rahuldada hagi osaliselt. 1 5.
5. Mõista Unus OÜ-lt välja Aspen Grupp OÜ kasuks 56 354,58 eurot (sh põhivõlg 50 371 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5983,58 eurot) ning viivis 50 371 eurolt alates
6. märtsist 2020 kuni 50 371 euro täieliku tasumiseni

§ 113lõikes 1 sätestatud määras.

5.

1. Jätta 77% Aspen Grupp OÜ menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus Unus OÜ kanda ning 23% Unus OÜ menetluskuludest Aspen Grupp OÜ kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5.
2. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
3. Aspen Grupp OÜ (hageja) esitas hagi Unus OÜ (kostja) vastu , milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 65 698 eurot ja viivise seadusjärgses määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte üle 65 698 euro. Hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping projektikohaste tööde tegemiseks Keilas Keki tn 5, töövõtutasu oli 63 050 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja esitas kostjale tööde eest 23.11.2018 arve nr 218300 summas 74 124 eurot. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks alates 17.08.
4. Pooled sõlmisid töövõtulepingu ka kivijäätmete purustamiseks Keila linnas Paldiski mnt 31 objektil. Tehtud töö eest esitas hageja kostjale arve nr 218299 summas 1650 eurot. Kostja on hagejale tasunud 10 076 eurot. Arved mõlema töö eest on kostjale esitatud 23.11.2018 tasumise tähtajaga 30.11.
5. Tasunõue on muutunud sissenõutavaks 01.12.
6. Kostja viidatud OÜ Fixdem hinnapakkumisest ei saa lähtuda, kuna see on vastuolus lammutusprojektiga. Tööde tegemise tähtaja kohta pooltel kokkulepet ei olnud. Kostja väide, et ta taganes töövõtulepingust 01.09.2018, ei sobitu kostja teise väitega selle kohta, et kostja esitas hagejale 12.11.2018 pretensiooni. Kokkulepitud töö sai valmis
7. a augustis, töö valmimise järel anti töö kostjale üle, kostja ei esitanud tööle pretensioone.

§ 637lg 3 alusel on töö vastu võetud augustis 2018.

Kostja 2 väide, et töö on talle üle antud 09.11.2018, on põhjendamatu. Hageja tegi 26.09.2018 kostjale ettepaneku, et lammutab põranda, kostja sellele kirjale ei vastanud. Hageja ei ole keeldunud väidetava puuduse kõrvaldamisest,

§ 644

lg 1, § 646 lg 6 järgi on kostja minetanud õiguse tugineda puudusele ja nõuda selle kõrvaldamist. Kostja vastunõue ja tasaarvestusavaldus on alusetud. Hageja ei ole keeldunud põranda lammutamisest, mistõttu tellijal puudub õigus nõuda kulutuste hüvitamist põranda lammutamiseks.

§ 107

lg 1 ja lg 2 järgi oli hagejal õigus väidetav rikkumine heastada ja seda hageja kostjale pakkus. Kostja heastamist vastu ei võtnud, seega ei saa ta kasutada muid õiguskaitsevahendeid heastamise asemel.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud leping hagis märgitud tingimustel. Hagiavalduses märgitud hinnapakkumine oli esialgne dokument, millega kostja ei nõustunud. Kostja lähtus OÜ Fixdem hinnapakkumisest hinnaga 22 000 eurot („plats puhtaks“) ja edasised suulised läbirääkimised sellest lähtusidki. Lepiti kokku, et hinna sees on väike purustustöö Paldiski mnt 31 objektil. Eraldi kokkulepet Paldiski mnt 31 töö tasustamiseks ei olnud. Kuna vundament on lammutamata, ei vastanud töö lepingutingimustele. Kostja esitas 08.08.2018 hagejale täiendava tähtaja koos hoiatusega lepingust taganemiseks. Taganemisavaldus võib olla ka suulises vormis. Kostja luges lepingu
2. septembrist 2018 lõppenuks ja otsis uue töövõtja, AS Kiirkandur. Kostjal on hageja vastu nõue lammutamata vundamendi ja põranda lammutamise ning eelpulbristamise töö maksumuse ulatuses, mille tellis kostja pärast lepingust taganemist AS-lt Kiirkandur. AS Kiirkandur tegi töö 05.11.2018-12.11.2018, esitas selle eest kostjale arve, mille kostja tasus 02.01.2019.

§ 197ja Ts

ÜS § 69 lg 1 alusel esitas kostja tasaarvestuse avalduse summas 6357,46 eurot. MAAKOHTU OTSUS

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. augusti 2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja hageja kasuks võla 62 753,42 eurot (põhivõla 59 340,54 eurot, viivise seisuga 14.08.2019 3412,88 eurot) ja edasise viivise seadusjärgses määras 59 340,54 eurolt kuni võla täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla suuruse. Riigilõiv jäeti 90% ulatuses kostja kanda, 10% ulatuses hageja kanda. Poolte lepinguliste esindajate kulud jäeti poolte endi kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja riigilõivu katteks 990 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt seadusjärgses määras. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - lepingueelsed läbirääkimised algasid 21.03.2018 hagejale lammutusprojekti esitamisega, tööd alustati
3. a maikuu lõpus; - töövõtuleping sõlmiti tööde tegemiseks vastavalt projektile; - hageja tegi Keki tn 5 objektil projektijärgsed tööd, v.a tootmishoone põranda ja vundamendi lammutus, telferkraana ja selle tala demontaaž ja vedu. Töövõtulepingust tulenev vaidlus tuleb lahendada

§ 635-655 sätete alusel.

Poolte vahel on vaidlus järgmiste asjaolude üle: - milline oli töövõtulepingu järgi tööde sisu, s.h kas tööde hulka kuulus ka töö Paldiski mnt 31 objektil; 3 - milline oli Keki tn 5 objekti tööde maksumus (tasu) pooltevahelise kokkuleppe järgi; -kas ja millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks; - kas kostja vastunõue ja tasaarvestusavaldus on põhjendatud. Projekti järgi kuulus lammutamisele saeveski ja sinna juurde kuuluvad rajatised. Ka hageja hinnapakkumine 04.04.2018 ei sisalda välistusi. Sellest tulenevalt on tõendatud, et projekti ja selle alusel sõlmitud töövõtulepingu sisusse kuulus ka tootmishoone põranda ja vundamendi lammutamine. Hageja väide, et kostja on tööde tegemise käigus loobunud projektis ettenähtud põranda ja vundamendi lammutustööst ja selles osas on töövõtulepingut muudetud, ei ole tõendatud. Arvestades poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu sisu ja eesmärki, sh lammutusprojekti alusel kokku lepitud hinda, ei saa lugeda tõendatuks, et on toimunud töövõtulepingus muudatuste tegemine kokkuleppel. Hageja väitel sõlmisid pooled ka teise töövõtulepingu kivijäätmete purustamiseks Paldiski mnt 31 objektil Keila linnas. Hageja esitas töövõtulepingu sõlmimise kohta poolte e-kirjavahetuse, sõnumid ja purusti töölehed. Maakohus jõudis seisukohale, et need tõendid tõendavad, et hageja purusti töötas vaidlusalustel kuupäevadel 7.-8.06 2018 Paldiski mnt 31 objektil kokku 11 tunni jooksul. Töövõtuleping Keki tn 5 objektil sisaldas projektijärgseid lammutustöid. Nende tööde hulka ei kuulunud tööd muudel objektidel, nt aadressil Paldiski mnt 31. Maakohus leidis, et Paldiski mnt 31 objektil kuulumist Keki tn 5 töövõtulepingu hulka ei saa lugeda tõendatuks. Kuna pooled ei ole selgelt kokku leppinud Paldiski mnt 31 tööde eest makstavas tasus, kuulub maksmisele

§ 637lg 1 alusel tavaline tasu.

Hageja on esitanud tõendid kostjale esitatud arvete näol aastatest 2016, 2017, 2018, millest nähtub purusti Metso Lokotrack rent 110 eurot tunnis. Seega on pooltevaheline pikaajaline praktika olnud, et purusti rent on 110 eurot tunnis. Samatüüpi purusti hind teise pakkuja hinnakirja järgi on veelgi kallim, 130 eurot tunnis+käibemaks. Kostja esitatud hind 71 eurot tunnis ei lükka ümber pooltevahelisi varasemaid kokkuleppeid rakendatud hinna kohta. Ekskavaatori rendihinna 15 eurot tunnis üle ei ole vaidlust tõstatatud ei 30.06.2018 akti saamisel ega hiljem. Neil asjaoludel on põhjendatud lugeda Paldiski mnt 31 objekti tasu 1375 eurot (käibemaksuta) tavaliseks tasuks, mida hageja on õigustatud saama, lisandub käibemaks. Poolte esitatud kirjalike tõendite ja isikuliste tõendite alusel on tõendatud, et Keki tn 5 töövõtulepingu hind oli pooltevahelise kokkuleppe järgi 63 050 eurot. Hageja on sellise hinna esitanud kostjale tabelina 04.04.2018 ehk lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Kostja väite kohta, mille järgi Keki tn 5 tööde hinnaks lepiti kokku 25 000 eurot, ei ole esitatud ühegi kirjalikku tõendit ja selle kohta ei ole esitatud põhjendusi, millest tulenevalt kujunes see hind. Maakohus leidis, et tunnistaja A.A. ütlusi kohtuistungil hinnakokkuleppe kohta 25 000 eurot ei saa võtta aluseks, millele tuginedes lugeda Keki tn 5 töövõtulepingu hinnaks 25 000 eurot pluss käibemaks. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei kinnita muud tõendid. Tõendatud on hind Keki tn 5 tööde eest 63 050 eurot. 4 Kostja väide, et hageja on esitanud fabritseeritud tõendeid ja loonud õiguslikke fiktsioone, millest on hagejal endalgi tekkinud segadus, ei ole kirjalike ja isikuliste tõendite uurimisel kinnitust leidnud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja teostas Paldiski mnt 31 töö 7.-8. juunil 2018, mille järel transportis kostja ise purusti järgmisele objektile (Keki tn 5 platsile). Seega oli kostjale tööde lõpetamise päeval 8. juunil teada, et tööd on lõpetatud ja tal oli võimalus tööd vastu võtta. Asjaolu, et samal kuupäeval (või lähipäevil) ei esitatud kostjale tööde üleandmise akti, ei vabasta kostjat töö vastuvõtmise kohustusest. See tähendab, et kostja võttiski töö kohe vastu, põhjendatuse korral oli võimalik pretensioone esitada. Neil asjaoludel ja

§ 637

lg 4 alusel tuleks lugeda töö vastuvõetuks selle valmimise järel (

§ 638) ehk vähemalt 2018 juuni lõpuks.

Samas hageja on esitanud üksnes Paldiski mnt 31 objekti kohta käiva eraldi arve nr 218299 23.11.2018 maksmistähtajaga 30.11.

1. Kostja ei ole arve kättesaamist vaidlustanud. Hageja loeb, et töövõtutasu nõue selle objekti eest muutus sissenõutavaks 01.12.
2. Arvestades hageja seisukohta, mis on kohustatud isikule (kostjale) soodsam, loeb kohus tõendatuks, et Paldiski mnt 31 tasunõue muutus sissenõutavaks 01.12.
3. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja lõpetas Keki tn 5 objektil purustustööd ära 08.08.2018 ja viis masinad ning seadmed objektilt ära hiljemalt 14.08.2019 (GPS-seadmete väljavõtted, 17.08.2018 arve, töölehed, tehtud tööde aktid). Kostja vastas saadud arvele, tööde aktile ja töölehtede saamisele 21.08.2018 e-kirjaga, milles küsis masinate GPS-seadmete väljavõtteid. Kostja tasus arve nr 218174 osaliselt summas 10 076 eurot 04.09.
4. Nende tõendite alusel on tõendatud, et kostja on tööd vastu võtnud - ta on kontrollinud töölehti, GPS-seadmeid, arve osaliselt tasunud. Muid pretensioone, vastuväiteid ega viiteid töö mittenõuetekohasusele ei ole kostja esitanud.

§ 637

lg 4 alusel luges kohus töö kostja poolt vastuvõetuks arve osalise tasumise kuupäeval 04.09.

1. Kohtumenetluses on uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et poolte vahel oli praktika, et lammutustöid akteeriti ja esitati vastuvõtmiseks osade kaupa. Hageja arvutas kostja võlgnevuse töövõtulepingus kokkulepitud tasu 63 050 eurot alusel, millest arvas maha tegemata tööd - tootmishoone põranda lammutamise maksumus 480 eurot (pluss käibemaks) ja telferkraana ja selle tala demontaaž ning vedu 800 eurot pluss käibemaks. Hageja esitas arve nr 218300 summas 74124 eurot (tl 56), tasumise tähtajaga 30.11.
2. Tasu muutus sissenõutavaks 01.12.
3. Maakohus jõudis seisukohale, et täiendava tähtaja andmine, lepingust taganemise hoiatus ja lepingust taganemine kostja poolt ei ole tõendamist leidnud.

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Uuritud tõendid ei tõenda kostja käitumist

§ 644lg-s 1 nõutaval viisil.

Sellega kaotas kostja kui tellija

§ 644lg 3 järgi õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele.

Maakohus nõustus kostjaga selles, et tootmishoone vundamendi ja põranda lammutamata jätmine hageja poolt oli oluline lepingurikkumine. Seetõttu on õigustatud kostja tuginemine kahju hüvitamise nõude esitamisel

§ 115lõikele 1.

5 Heastamise lubatavus tekib, kui kahjustatud lepingupool (kostja) ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus. Hageja tegi heastamisettepaneku 26.09.2018 kirjaga, kuid heastamistegevust ega ka selle konkretiseerimisettepanekut (aeg, viis) ei toimunud vähemalt järgneva kuu aja jooksul. Seetõttu kuulub kostja kantud täiendav kulu betoonpõranda ja vundamendi lammutamisele ja eelpulbristamisele summas 6357,46 eurot kostja vastunõudena tasaarvestamisele. Ehkki kostja poolt kolmandale isikule makstud lammutustasu on oluliselt suurem, kui on hageja arvestanud selle töö võimaliku maksumuse (480 eurot pluss käibemaks), on tavapraktikaga kooskõlas, et töö maksumus eraldi töövõtjale eraldi lepingu alusel kujuneb suuremaks olukorrast kui sama töö tehtaks ühe osana suuremahulise lepingu raames. Hageja põhjendatud nõue tehtud tööde eest Keki tn 5 objektil on 61 770 eurot, mis kujuneb järgmiselt: lepingujärgne tööde maksumus 63 050 eurot, millest kuulub mahaarvestamisele lammutamata põranda/vundamendi lammutustöö maksumus 480 eurot ja telferkraana ja selle tala demontaaži ja veo maksumus 800 eurot, kokku 1280 eurot. Teostatud tööde maksumus 61 770 eurot koos käibemaksuga 12354 eurot, kokku 74 124 eurot. Nõue Paldiski mnt 31 objektil tehtud tööde eest on 1650 eurot (tasu 1375 eurot + käibemaks 275 eurot). Kokku tasu tehtud tööde eest 75 774 eurot. Kostja on tasunud tehtud tööde eest 10076 eurot, hageja nõue on seega 65 698 eurot. Kuna kostja on esitanud tasaarvestusavalduse ja poolte nõuded lõpevad kattuvas ulatuses alates 22.01.2019, siis on hageja nõue perioodil 01.12.2018-21.01.2019 summas 65 698 eurot, millelt kuulub arvestamisele viivis 52 päeva eest. Viivis perioodi 01.12.2018-21.01.2019 eest summalt 65 698 eurot on 748,78 eurot (65 698x0,08/365). Alates 22.01.2019 on poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud ja hageja nõue jääb summas 59 340,54 eurot (65 698-6357,45). Viivis perioodi 22.01.2019-14.08.2019 eest (205 päeva) on 2664,10 eurot (59 340,54x0,08/365). Viivis arvutatuna TsMS § 367 järgi kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on 3412,88 eurot. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõue 59 340,54 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 3412,88 eurot, kokku 62 753,42 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud jagada riigilõivuna kantud menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes 90% tasutud riigilõivust, s.o. 990 eurot kostja kanda ja 10 %, s.o.110 eurot hageja kanda. Poolte õigusabikulud on põhjendatud jätta täies ulatuses poolte endi kanda võttes aluseks TsMS § 163 kolmanda alternatiivi. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus pole analüüsinud kostja esitatud tõendeid ja väiteid kogumis teiste tõenditega, vaid üksnes osaliselt, mis on menetlusnormi oluline rikkumine TsMS § 232 lg 1 ja TsMS § 436 lg 1 ja 442 lg 8 järgi. Maakohus jättis hindamata aktid 30.06.2018 ja 17.08.2018; arved nr 218174 ja 218214; hageja lepingulise esindaja Raul Taltsi 01.10.2018 pretensiooni, millega ta nõudis arvete 218174 ja 6 218214 tasumist; hageja esindaja Raili Juhansoni 24.09.2018 pretensiooni arvete 218174 ja 218214 tasumiseks. Maakohus on hinnanud Keki tn 5 lepingu sõlmimise asjaolusid ebaõigesti ja jõudnud lõppjärelduses ebaõigele tulemusele. 30.06.2018 aktil on märgitud lepingujärgsed tööd summas 12 500 eurot ja muutustööd summas 4230 eurot. Muutustööd viitavad sellele, et lepingut on esialgsest kokkuleppest muudetud. 17.08.2018 aktil on märgitud lepingujärgseteks töödeks kokku 25 000 eurot ja muutustöödeks 24 162,50 eurot. Kokku on 30.06.2018 ja 17.08.2018 aktide maksumuseks 58 797 eurot (koos käibemaksuga). 04.04.2018 hinnapakkumises oli tööde maksumuseks kokku 63 050 eurot (ilma käibemaksuta). Eelnimetatu viitab, et pooled ei sõlminud Keki tn 5 hoonete lammutustöid 04.04.2018 hinnapakkumise alusel. Pooled sõlmisid Keki tn 5 hoonete lammutustööd suulise kokkuleppe alusel hinnaga 30 000 eurot. Lepinguline maksumus 25 000 (+km) eurot kujunes välja seetõttu, et hagejal oli õigus saada endale vanametall. Hageja on väitnud, et ta sai vanametalli eest kokku 34 390 eurot. Arvestada tuleb, et 04.04.2018 hinnapakkumine ei andnud hagejale õigust vanametall endale jätta. Seega rikastuks hageja kohtuotsuse jõustumisel alusetult summas 34 390 eurot. Kostja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud on kunstlikud ja loodud kohtumenetluse jaoks. Maakohus ei ole hinnanud kriitiliselt hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid. Kui hageja oleks soovinud tõendada Paldiski mnt 31 objekti töövõtulepingu olemasolu, siis minimaalselt ta oleks pidanud esitama tõendid selle kohta, et hageja tellib eraldi tööd seal ja nõustub maksma „tavalist hinda“. Purusti töölehed, millel puuduvad kostja allkirjad, ei saa olla tõendiks, millega tõendada lepingu tingimusi ega lepingu täitmist. Lepingu täitmist saab tõendada ainult

§ 637lg 4 sätestatud tingimustele vastava tööde vastuvõtmise aktiga.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas kostja tasaarvestusavalduse summas 6357,46 eurot, mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 22.01.2019 tasaarvestuse tulemusena põhinõude summalt 59 340,54 eurot ning jättis riigilõivuna kantud menetluskulu 10% hageja kanda ja poolte õigusabikulud täies ulatuses poolte endi kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostjal puudub õigus tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Kuivõrd kostja sai tööde akti nr 2 kätte 17.08.2018, kontakteerus hagejaga e-kirja teel 21.08.2018, maksis arve osaliselt 04.09.2018, kuid ei teatanud hagejale puudustest töös ega esitanud muid pretensioone, siis kaotas kostja sellega

§ 644lg 3 järgi õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele.

Maakohus asus ebaõigele ja põhjendamatule seisukohale, et hageja heastamisettepanek ei olnud tõeline. Hageja on esile toonud, et ta edastas kostjale 26.09.2018 e-kirja, milles märkis, et ootab selgelt ja konkreetset ettepanekut võlgnevuse likvideerimiseks. Samuti avaldas hageja valmisolekut põranda lammutamiseks ning kirjutas: „Andke teada, tulen kohale ja teen ära.“ Eeltoodud kirjale kostjalt vastust ei saabunud. Maakohus asus ebaõigele ja põhjendamatule seisukohale, et kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kuna kostja jättis reageerimata hageja heastamissoovile, on kahju tekkimine 7 põhjuslikus seoses kostja enda tegevusega. Arvestada tulnuks ka

§ 139lõikega 1, kuna kostjal ei olnud vajadust teha põranda lammutamiseks kulutusi.

Kostja tasaarvestusavaldus tuleb jätta rahuldamata ning hageja viivisenõue tuleb arvestada põhinõudelt 65 698 eurot.

1. Kostja vaidles hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu väljamõistetud summa suuruse, menetluskulude jaotuse ja menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 56 354,58 eurot (sh põhivõlg 50 371 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5983,58 eurot) ning viivise 50 371 eurolt alates
3. märtsist 2020 kuni 50 371 euro täieliku tasumiseni

§ 113lõikes 1 sätestatud määras.

Hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jätab 77% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 23% kostja menetluskuludest hageja kanda. 9. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 9.1. Kostja jäi apellatsioonkaebuses väite juurde, et poolte vahel oli sõlmitud üks töövõtuleping hinnaga 30 000 eurot, mis hõlmas nii Keki tn 5 kui Paldiski mnt 31 objekti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et poolte vahel oli sõlmitud kaks töövõtulepingut. Keki tn 5 lepingu hinnaks oli 75 660 eurot koos käibemaksuga (63 050 eurot ilma käibemaksuta) ja Paldiski tn 31 töövõtulepingu tasu suuruseks oli 1650 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus nõustudes maakohtu põhjendustega kahe lepingu ja nende hindade osas ning ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendusi. 9.2. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus ei hinnanud kõiki dokumentaalsete tõenditena asja juurde võetud Keki tn 5 objekti kohta esitatud arveid. Maakohus ei põhjendanud, miks ta hageja vastuolulistest arvetest viimati esitatutega arvestas. Maakohus on asja juurde võtnud hageja esitatud järgmised dokumendid: 1) arve 23.11.2018 nr 218300 (tl 56, kd I) summas 61 770 (+

1. km)ja samas summas teostatud tööde akt 17.08.2018 (tl 57, kd I); 2) arve 23.11.2018 nr 218299 (tl 58, kd I) summas 1375 (+
2. km)ja akt 07. ja 08.6. 2018 teostatud tööde kohta (tl 59, kd I ), millel summat ei ole märgitud, kuid on kirje 115x11h (see teeb kokku 1265 eurot), samuti märgitud, et lisaks juurde KEKi tee purustamine; Maakohus võttis asja juurde kostja esitatud järgmised dokumendid: 1) arve 30.06.2018 nr 218174 (tl 71, kd I) summas 16 730 (+km); 2) arve 17.08.2018 nr 218214 (tl 72, kd I) summas 32 267,50 (+km). Sama summa kohta akt 17.08.2018 (tl 69, kd I). Hageja ise tugines kostja esitatud arvetele, kui saatis kostjale 24.09.2018 e-kirja, milles palus tasuda maksmata arved 218174 ja 218214 (tl 73, kd 1). 8 Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kätte saanud 30.06. ja 17.08.2018 arved kokku summas 48 997,5 eurot (+
3. km)ning kostja tasus arvetest 10 076 eurot. Samuti sai kostja kätte hageja poolt 23.11.2018 saadetud arved kokku summas 63 145 eurot (+km). Ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et esitas arvete nr 218174 ja nr 218214 kohta kreeditarve, mida tõendavad hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused. Maakohtu menetluses esitatud kirjalikes menetlusdokumentides ei selgitanud hageja, miks ta saatis kostjale sama töö eest neli erinevat arvet, samuti ei nimetanud kreeditarve koostamist. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja seadusliku esindaja K. Eriku seletusega on tõendatud, et hageja tühistas kaks esimest arvet (218174 ja 218214) ja esitas hinnakokkuleppest tuleneva arve nr. 218300. Hageja ei ole selgitanud, miks ta saatis kostjale ja esitas ka kohtule meeldetuletuse/nõude, millele lisatud arved erinevad oluliselt hageja poolt kohtule esitatud arvetest. Ringkonnakohus ei loe vande all antud ütlustega hageja kreeditarve tegemist ega alternatiivselt ka arvete tühistamist tõendatuks, kuna kostja eitab arve tühistamise kohta teate või kreeditarve saamist. Hageja ei ole ka väitnud, et ta oleks saatnud kostjale teadet arvete tühistamise või kreeditarve tegemise kohta. 9.3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et kostja võttis Keki tn 5 tööd vastu 04.09.2018. Maakohus kohaldas õigesti

§ 637lg-t 3, mille järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi 4 lõike kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 9.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas, et Paldiski mnt 31 tööd teostati 7 ja 8 juunil 2018 ning võeti koheseselt vastu, kuid kuna hageja esitatud arve tasumise tähtaeg oli 30.11.2018, siis muutus tasu sissenõutavaks 01.11.
2. 9.
3. Rinkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et Keki tn 5 objektil tehtud tööde eest tuleb hageja nõude aluseks võtta lepingus kokkulepitud summa ja arve nr 218300 summas 61 770 (+km). Maakohus viitab eksitavalt ka hageja 23.11.2018 kirjale, kui hageja nõude suurust tõendavale tõendile. Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis tähelepanuta, et hageja lisas nimetatud kirjale arved nr 28016 ja nr 28015, kuid selliseid arveid ei ole pooled üldse maakohtule esitanud. Arvestades maakohtule esitatud väiteid ja tõendeid saab järeldada, et hageja esitas sama töö eest kostjale kuni 6 arvet erinevate summade tasumiseks, kuid ei tühistanud ühtegi arvet ega teinud kreeditarvet. Ringkonnakohus, arvestades hageja vastuolulist käitumist, rahuldab hageja nõude Keki tn 5 töövõtutasu saamiseks osaliselt. Tasu suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus vahetult pärast tööde teostamist esitatud arveid (nr 218174 ja nr 218214) ning hageja omaksvõttu, et kostja tasus 10 076 eurot ning hageja poolt jäid tegemata tootmishoone põranda lammutamine (480 eurot +km) ning telferkraana demonrtaaž ja vedu (800 eurot +km). Hageja nõue Keki tn 5 osas tuleb rahuldada summas 37 415 +km (48 997,5 -10 076-800-480). 9.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega Paldiski mnt 31 nõude sissenõutavaks muutumise aja ning tasunõude suuruse (1375 eurot +km) osas ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. 9.
5. Hageja võib nõuda viivist

§ 113lg 1 alusel.

9 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Keki tn 5 tööd võeti vastu 04.09.2018. Seega muutus tasu

§ 637lg 4 järgi sissenõutavaks samal ajal.

Alates järgmisest päevast on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja põhjendatud nõue Keki tn 5 objekt eest on 48 997,50 eurot (+km; kokku 58 797 eurot) ning kostja tasus arvetest 10 076 eurot 04.09.

1. Tasumata on Keki tn 5 objekti eest seega 48 721 eurot. Viivis Keki tn 5 objekti tööde eest 05.09.2018 – 02.03.2020 (ringkonnakohtu otsuse tegemise aeg) on kokku 5818,01 eurot. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Padiski mnt 31 tööd võeti vastu 30.11.
2. Seega muutus tasu

§ 637

lg 4 järgi sissenõutavaks samal päeval ja alates 01.12.2018 võib hageja viivist nõuda. Võlg Paldiski mnt 31 objekti eest on 1375 eurot, millele lisandub käibemaks 275 eurot; kokku 1650 eurot. Viivis Paldiski mnt 31 objekti tööde eest 01.12.2018 – 02.03.2020 (ringkonnakohtu otsuse tegemise aeg) on kokku 165,57 eurot. Viivis mõlema nõude eest on ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga 5983,58 eurot (5818,01+165,57). Põhivõlg ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on kokku 50 371 eurot (48 721 + 1650). TsMS § 367 alusel tuleb rahuldada edasise viivise nõue

§ 113lõikes 1 sätestatud määras 50 371 eurolt kuni selle täieliku tasumiseni.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas kostja tasaarvestusavalduse summas 6357,46 eurot, mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise ning jättis riigilõivuna kantud menetluskulu 10% hageja kanda ja poolte õigusabikulud täies ulatuses poolte endi kanda. 10.
2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostjal puudus alus tasaarvestuse tegemiseks. Kostja sai tööde akti nr 2 kätte 17.08.2018, seejärel saatis 21.08.2018 hagejale täiendavate andmete saamiseks e-kirja ja maksis 04.09.2018 osaliselt arve ära. Kostja ei teatanud hagejale puudustest töös ega esitanud muid pretensioone mõistliku aja jooksul, mistõttu kaotas

§ 644lg 3 järgi õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele.

Maakohus tuvastas õigesti, et leping ei olnud kostja taganemisega kehtivalt lõppenud, kostja ei olnud hagejale esitanud ka kahju hüvitamise nõuet, seega oli hageja poolt heastamine lubatav.

§-st 107 tulenevad heastamise materiaalsed eeldused olid täidetud – hageja rikkus lepingut, heastamine oli mõistlik, kuna kostja soovis jätkuvalt lammutustööde lõpuleviimist, heastamine ei olnud pooltele ebamõistlikult koormav ja kostjal puudus õigustatud huvi heastamisest keelduda. 10.2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja poolt 26.09.2018 kostjale saadetud e-kiri, milles hageja kirjutas: „Andke teada, tulen kohale ja teen ära.“ vastas

§ 107lg 2 heastamise kavatsusest teatamisele.

Eeltoodud kirjale kostja ei vastanud. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul eeldas heastamine, et hagejale on tagatud juurdepääs suurte masinatega Keki tn 5 territooriumile ning suuremahuliste lammutustööde tegemine (põranda lõhkumine ja demontaaž) ei takista territooriumil teiste tööde tegemist. Seega ei saanud kostja eeldada, et hageja tuleb pärast mõistliku aja möödumist heastamise teate saatmist, ette teatamata, talle sobival ajal, lammutustöid teostama. Arvestades konkreetseid asjaolusid võis hageja jääda ootama kostja vastust. Seni kuni kostja heastamiseettepanekule ei vastanud puudus hagejal tööde spetsiifikat arvestades kohustus heastama asuda. Samal ajal ei olnud kostjal õigust tellida tööd teiselt töövõtjalt. Kostja käitus vastuoluliselt, kui jättis hageja heastamiseettepanekule reageerimata ja tellis samal ajal tööd kolmandalt isikult. Vastuoluline käitumine, mis takistab heastamist ja toob kaasa selle teostamise võimatuse (tööd tegi juba kolmas isik ära), on vastuolus hea usu põhimõttega. 10 Ringkonnakohus leiab, et kostja ei saa tugineda kahju hüvitamise nõudele

§ 6

lg 2 alusel.

§ 6

lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

1. Hageja vastuapellatsioonkaebus menetluskulude jaotuse osas on põhjendatud. Maakohus märkis et poolte õigusabikulud peab kohus põhjendatuks jätta täies ulatuses poolte endi kanda võttes aluseks TsMS § 163 kolmanda alternatiivi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus diskretsiooni piire, kui jättis poolte õigusabikulud nende endi kanda ilma igasuguse põhjenduseta olukorras, kus hagi rahuldati maakohtu poolt 90 % ulatuses.
2. Ringkonnakohus jaotab TsMS § lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab ringkonnakohus 77% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 23% kostja menetluskuludest hageja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks poolte lepinguliste esindajate kulude suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 11