1-20-512/29

1-20-512 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-512 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Anton Dubkovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9; KarS § 4231 järgi ja Igor Medvichuki süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Süüdistatav Igor Medvichuk, ik: 38011122728; kodakondsus: XXX; emakeel: vene keel; haridus: XXX, elukoht: XXX; töökoht: X, varasem karistatus: 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 6 väärteokaristust. Viimane kriminaalkorras karistus: 26.11.2018 Harju Maakohtu (1-18-9185 otsus) poolt KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi vangistusega 7 kuud alates 27.09.2018, 12.03.2019 Harju Maakohtu määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud (28.03.2019-27.09.2019) alates määruse jõustumisest 28.03.
3. Igor Medvichuki kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova Apellatsiooni esitaja
4. veebruari 2020.a otsus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Igor Medvichuki kaitsja Kristina Suvalova apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest 1 1-20-512 teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
5. Igor Medvichuki (MEDVICHUK) süüdistatakse selles, et tema, olles varem vargusi toime pannud isikuna (viimati karistatud 26.11.2018 Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-9185 KarS § 199 lg 2 p 5, 9), uuesti võttis ära võõra vallasasja, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil nimelt: tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Anton Dubkoviga, viibis 07.10.2019 ajavahemikul kella 21:47-21:51 aadressil XXX, Tallinn asuvas Q AS X teenindusjaamas, tankis sõiduautosse Audi Q7 reg nr WWWWWW, mille registreerimisnumbrid olid osaliselt paberiga kaetud selliselt, et see oli loetav **WWW** 79,48 liitrit mootorikütust Dmiles summas 109,60 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema uuesti 29.10.2019 kella 16:54 paiku XXX, Tallinn asuvas Q AS X teenindusjaamas, tankis sõiduautosse BMW reg nr ZZZZZZ, millele oli eelnevalt paigaldanud teise sõiduki Mazda 6 registreerimisnumbrid TTTTTT, 57,20 liitrit mootorikütust DmilesPlus summas 83,00 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema uuesti tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Anton Dubkoviga, viibis 14.11.2019 ajavahemikul kella 05:59-06:02 XXX, Tallinn asuvas X AS X teenindusjaamas, tankis sõiduautosse Audi Q7 reg nr WWWWWW, millele oli eelnevalt paigaldanud teise sõiduki Saab9-5 registreerimisnumbrid PPPPPP, 79,54 liitrit diiselkütust summas 107,70 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema uuesti tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Anton Dubkoviga, viibis 14.11.2019 kella 06:15 paiku XXX, Tallinn asuvas Q AS X teenindusjaamas, tankis sõiduautosse BMW reg nr ZZZZZZ, millele oli eelnevalt paigaldanud teise sõiduki Saab9-5 registreerimisnumbrid PPPPPP, 67,43 liitrit mootorikütust Dmiles summas 91,30 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema uuesti 01.12.2019 kella 11:50 paiku XXX, Tallinn asuvas X AS X teenindusjaamas, tankis sõiduautosse BMW reg nr ZZZZZZ, millele oli eelnevalt paigaldanud teise sõiduki Ford registreerimisnumbrid CCCCCC, 65,19 liitrit diiselkütust summas 86,64 eurot ning lahkus teenindusjaamast, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata. Seega Igor Medvichuk pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS:
6. Harju Maakohus tunnistas Igor Medvichuki süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõistis talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Karistus kuulub ärakandmisele kohtuotsuse jõustumisel. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates Igor Medvichuki karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. 2 1-20-512 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, arestitud varaga, asitõenditega ja menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:
7. Apellatsiooni esitas süüdistatava Igor Medvichuki kaitsja Kristina Suvalova. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 12.02.2020.a otsus kriminaalasjas nr 1-20-512 osaliselt, nimelt Igor Medvichukile karistuse mõistmise osas, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Igor Medvichukile mõistetud vangistus KarS § 74 lg 5 alusel tingimisi kohaldamata allutamisega käitumiskontrollile, s.h elektroonilisele valvele KarS § § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras. Alternatiivselt asendada Igor Medvichukile mõistetud vangistus elektroonilise valvega KarS § 691 alusel või asendada Igor Medvichukile mõistetud vangistus KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. 3.1 Apellant märgib, et viimati karistati Igor Medvichuk rohkem kui 1,5 aastat tagasi toime pandud süütegude eest. Viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastati Igor Medvichuk tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud ning katseaeg kulges ilma rikkumisteta. Selle jooksul läbis Igor Medvichuk sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on pöördunud Wismari Haigla AS, kus tal oli tehtud sensibiliseeriv protseduur, osales OÜ Tervisekeskuses Elulootus rehabilitatsiooni programmis „Ambulatoorse sõltuvusravi teenuse osutamine uimastisõltlastest süüdimõistetud isikutele“ , käis individuaalsel psühholoogilisel nõustamisel. Igor Medvichuki on pidevalt kontrollitud ning tal ei esinenud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisele viitavaid tunnuseid. 3.2 Arvestades Igor Medvichuki süü suurust ning võimaust mõjutada süüdlast reaalse vangistuse kohaldamiseta, taotles prokurör vabastada Igor Medvichuk tingimisi vangistusest allutamisega käitumiskontrollile. Kohtuotsuses on märgitud, et Igor Medvichuk kahetseb puhtsüdamlikult kuriteo toimepanemist, võttis kohtuistungil hagejate esitatud nõuded õigeks, nõustudes ühtlasi sellega, et temalt kohtueelses menetluses ära võetud rahasumma jääb tagama tsiviilhagides esitatud nõuete täitmist, s.o oli nõus vabatahtlikult kannatanutele tekitatud kahju hüvitama. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Neid asjaolusid arvesse võttes, leidis kohus, et võib mõistetav karistus jääda märgatavalt alla sanktsiooni keskmise, s.o ei ole isiku süü suur. 3.3 Karistuse üle otsustamisel aga leidis kohus, et karistusest tingimisi vabastamine ei saa kõne alla tulla, kuna Igor Medvichuk on varem karistatud kriminaalkorras, viimati karistati teda reaalse vangistusega, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi enne tähtaega, kuid ta jätkas pärast katseaja lõppemist kuritegusid toime panna. Seadus näeb ette, et reaalset vangistust tuleb mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Siinjuures juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kohus on rikkunud KrMS §-s 306 lg 1 p-s 7 sätestatud kohustust välja selgitada, kas süüdistatav tuleb karistusest vabastada või tuleb talle kohaldada asenduskaristust. Kohus ei ole üldse kaalunud asenduskaristuse, s.h nii üldkasuliku töö kui ka elektroonilise valve kohaldamise võimalust, millega on rikkunud õiglase kohtupidamise põhimõtet. 3.4 Olukorras, kui isik oli kogu menetluse kestel ilma kaitsjata, pidi kohus kohtuliku arutamise käigus välja selgitama karistuse elektroonilise valvega asendamise võimalikkust ning tuvastama üldkasuliku töö määramise eelduste olemasolu. Igor Medvichku, kel 3 1-20-512 puuduvad juriidilised teadmised, ei osanud ise vastavaid taotlusi kohtule esitada ega nõutavaid soove ja nõusolekuid avaldada. Igor Medvichukilt ei olnud kohtuistungil küsitud, kas ta oleks nõus tegema üldkasuliku töö või alluma elektroonilisele valvele. Vastates kohtu küsimusele, kuidas tuleb teda karistada, avaldas isik mh, et vist üldkasuliku töö tegemine on raskendatud, kuna ta teeb lisatööd, kuid konkreetselt ei ole ta keeldunud üldkasuliku töö tegemisest, antud olukorras tuli kaitsjata süüdistatavale selgitada, et üldkasuliku töö tegemine võib tulla kõne alla, kui kohus otsustab asendada sellega reaalset vangistust, siis oleks Igor Medvichuk avaldanud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Seda kinnitab ka apellatsioonile lisatud vastav nõusolek. 3.5 Maakohus ei ole üldse kaalunud karistuse asendamist, s.h ka elektroonilise valvega ja seda olukorras, kui isik viibib vabaduses, ei ole uusi kuritegusid toime pannud, omab perekonda, töö- ja elukohta ning esinevad karistust kergendavad asjaolud, mh on asunud vabatahtlikult tekitatud kahju hüvitama ning kohus ise leiab, et võib Igor Medvichukile mõistetav karistus jääda märgatavalt alla sanktsiooni keskmise. Olukorras, kui katseaja jooksul ei ole süüdistatav õigusvastaseid tegusid toime pannud tuli asuda hoopis seisukohale, et just katseaeg mõjutab süüdlast hoiduda kuritegude toimepanemisest ning prokurör taotleski sellest lähtuvalt pikema katseaja määramist, mis tagaks isiku seaduskuulekat käitumist. 3.6 Igor Medvichuk on nõus alluma elektroonilisele valvele, tema elukoht peaks vastama nõutud tingimustele, korteri omanik OO on elektroonilise valve kohaldamisega nõus. Elektroonilise valve all viibides, elaks süüdistatav oma elukaaslasega, kellega on planeeritud lapse saamine, ja jätkaks tööd. Igor Medvichuk on teadlik elektroonilise valvega kaasnevatest reeglitest ning lubab neid täita. Samas on Igor Medvichuk nõus tegema üldkasuliku töö, ta on leidnud võimalust, kuidas saaks seda teha töö kõrvalt. Eelmise katseaja jooksul ei ole Igor Medvichuk süütegusid toime pannud, seega oleks otstarbekas asendada vangistus kas elektroonilise valve või üldkasuliku tööga. 3.7 Apellant viitab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2019.a otsusele kriminaalasjas nr 1-18-7276, p
8. Seega palub apellant kaaluda erinevaid alternatiive mõistetud karistuse asendamiseks (jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata koos käitumiskontrolliga, mh võib allutada süüdistatavat elektroonilisele valvele, või asendada vangistus elektroonilise valve või üldkasuliku tööga) ning kontrollida, kas Igor Medvichuki elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
9. Süüdistatav toetab kaitsja apellatsiooni. Kahetseb väga oma tegusid ning kogu menetluse kestel käitus õiguskuulekalt ja sai probleemidega hakkama. Asus ametlikult tööle ja ei taha kaotada seda, on perekond, kes teda toetab moraalselt, laps, keda on vaja ülal pidada. On kindel, et täidab kõik võimalikud kohustused katseaja jooksul ning enam ei pane kuritegusid toime. Juhul, kui kohus annab võimaluse vabadusse jääda, on see minu viimane šanss ning on nõus pika katseajaga ning lisakohustustega. Palub jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata või asendada see elektroonilise valve või üldkasuliku tööga. On nõus ja võimeline neid kohustusi täitma. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 4 1-20-512
10. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 5.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui kohtukolleegium ei pea vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust, siis ei ole võimalik apellatsioonimenetluse väliselt lahendada ka apellatsioonkaebuses esitatud taotlust teha järelepärimine kriminaalhooldusosakonnale välja selgitamaks, kas on võimalik kohaldada elektroonilist valvet.
11. Apellandi taotlus jätta süüdistatavale mõistetud vangistus KarS § 74 lg 5 alusel tingimuslikult kohaldamata allutamisega käitumiskontrollile, s.h elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras ei ole õiguslikult asjakohane, kuna selleks puudub seaduslik alus. KarS § 75 lg 5 säte kuulub kohaldamisele juhul kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Süüdistatav Igor Medvichuk ei ole isikuks, kes on katseajal toimepannud uue kuriteo, mistõttu ei näe seadus ette, et tema suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 74 lg 5 sätteid.
12. Apellant taotleb KarS § 69 ja KarS § 691 sätete kohaldamist. Kõigepealt peab kolleegium vajalikuks märkida, et maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Kaitsja kaebus on tervikuna ilmselgelt perspektiivitu, kuna maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas kinnistunud ühtsete seisukohtadega. 7.1 Kolleegiumil tuleb märkida, et kuigi käesoleval juhul on olemas vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ja elektroonilise valvega formaalsed eeldused, jätab apellant tähelepanuta, et üldkasuliku töö ja elektroonilise valve kohaldamisel tuleb arvestada ka materiaalseid eeldusi. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 5 1-20-512 3-1-1-87-08). On ilmselge, et Igor Medvichuki suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (korduvalt karistatud, s.h samalaadse kuriteo eest), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Seejuures ükski eelnevatest põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest (vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja karistusest tingimisi vabastamine) ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, siis puuduvad käesolevas asjas materiaalsed eeldused KarS § 69 kohaldamiseks. 7.2 Kohtupraktika ja seadusega kooskõlas ei ole kaitsja seisukoht, nagu oleks maakohus pidanud enne otsuse tegemist süüdistatavaga läbi arutama võimaluse, et teda võidakse karistada reaalse vangistusega või oleks pidanud süüdistatava Igor Medvichuki tähelepanu juhtima elektroonilise valve kohaldamise võimalikkusele KarS § 691 lg 1 või üldkasuliku töö võimalikkusele KarS § 69 mõttes (vt RKKKo nr 3-1-1-113-12, p 10). Kohtupraktika kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo nr 3-1-1-91-07, p 6.6). Samas on kohus esitanud küsimuse seoses karistuse mõistmisega ning süüdistatav Igor Medvichuk on märkinud kohtuistungil, et ei saa üldkasulikku tööd ilmselt täita (II kd, tl 22). 7.3 Taotlus KarS § 691 lg 1 alusel elektroonilist valve kohaldamiseks esitati ja nõusolek kohaldada KarS § 69 lg 1 alusel üldkasulikku tööd anti alles apellatsioonimenetluses. Kuna elektroonilise valve kohaldamist ei olnud taotletud ja üldkasuliku töö tegemiseks ei olnud süüdistatav maakohtus nõusolekut andnud, ei saa maakohtule juba sellest tulenevalt etteheiteid teha. Kohtuotsuses pole vaja eraldi põhistada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist (sh ka elektroonilise valve ja üldkasuliku töö mittekohaldamist). Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 8.2, 3-1-1-113-12, p 10). Maakohtu otsus vastab eelmärgitud põhimõtetele ja süüdistatava süü suurust silmas pidades tuleb tema karistamist reaalse vangistusega pidada põhjendatuks. 7.4 Tulenevalt kohtupraktikast tuleb nõusolek selgitada kohtul välja juhul, kui kohus peab võimalikuks vangistuse asendamist (vt RKKKo nr 1-18-7276, p 23). Kuna maakohus ei pidanud võimalikuks elektroonilise valve ega üldkasuliku töö kohaldamist, siis ei tulnud maakohtul ka välja selgitada süüdistatava seisukohta, sõltumata sellest, kas vangistuse asendamist või elektroonilise valve kohaldamist on taotletud. 7.5 Ainuüksi see, et süüdistataval on olemas perekond, kindel elu- ja töökoht, ei anna alust karistuse asendamiseks. Kaitsja arusaam, et nimetatud asjaolud tingivad automaatselt karistuse asendamise on ekslik.
13. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6