← Eesti

2-19-12850/43

Obsah (7)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12850 Tsiviilasi L V hagi P S vastu elat

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

27. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 6

(12)
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust on xxx sündinud hageja (tlk 4, sünnitunnistus);  hageja seaduslik esindaja ja kostja elavad lahus alates
  2. a;  kuni 27.04.2019 elas hageja ema juures;  alates 28.04.2019 asus hageja elama oma isa M V juurde.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 28.08.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras. Ühtlasi palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2019 - 27.08.2019 eest summas 1080 eurot.
  4. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et ei tunnista elatisenõuet, mis ületab igakuiselt 183,79 eurot. Kostja vaidlustab hageja igakuised vajalikud kulud ning palub kohtul arvestada ka hagejale makstava lapsetoetusega. Kostja märgib, et tal on ühtlasi teine laps, kes hagi rahuldamise korral jääks hagejaga võrreldes ebavõrdsesse seisu.
  5. Kohus on tuvastanud, et kostja sissetulekuks on töötasu 1450 eurot (tlk 194, EMTA tõend) ning autoritasu 339 eurot kuus (tlk 194, EMTA tõend) ning lapsetoetus 60 eurot kuus, so kostja igakuine sissetulek on kokku 1849 eurot. Kostjale tehakse erinevas, kuid märkimisväärses suuruses (mõnikord sajad eurod, teinekord ulatuvad summad kuni 2000 euroni) regulaarseid ülekandeid järgmiste poolt – E S, A V ja M S. LiS on kostja sisestanud oma pangakontole sularaha märkimisväärses ulatuses (sh
  6. a veebruaris summas 1900 eurot). Kostjale kuulub korteriomand (registriosa xxx) asukohaga xxx. Kostjal on sõlmitud eluasemelaenuleping xxx AS-ga, laenujääk on 56950 eurot ning laenu igakuine makse 331 eurot, laenu tagastamise tähtaeg on 12.09.2045.a (tlk 48). xxx on sõlmitud väikelaenuleping, laenusumma 7000 eurot, igakuine laenumakse on 260 eurot ja laenu tagastamise tähtaeg 10.03.2021.a (tlk 50). AS-ga xxx on sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingleping sõiduki xxx
(2014)omandamiseks, liisingumakse on 214 eurot kuus ja liisingleping lõpeb 07.03.2021.a (tlk 55). Kostja pere on kaheliikmeline, liS kostjale kuulub sinna kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine alaealine poeg C V. Pere kommunaalkulud igakuiselt on keskmiselt ligikaudu 140 eurot kuus. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud oma kommunaalkulude suurust. Iseenesest ei vaja tõendamist asjaolu, et vastavad kulud tekivad. Lähtudes ülaltoodust ja arvestades ka kommunaalkuludega, jääb kostjal pärast igakuiste kohustuste kandmist üle 904 eurot. 32. Kohus on tuvastanud, et hageja seaduslik esindaja on Xxx OÜ (rk xxx) xxx ja ainuosanik ning tema sissetulekuks on töötasu keskmiselt 546 eurot kuus (tlk 101-102, konto väljavõte), autokompensatsioon keskmiselt 274 eurot kuus (tlk 97-98, konto väljavõte), renditasu keskmiselt 1250 eurot kuus (tlk 103 – 104, konto väljavõte, tlk 178-185, konto väljavõte) lapsetoetus 60 eurot kuus. Kokku on hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek 2130 eurot. Isik on ka xxx OÜ (rk xxx) osanik ja juhatuse liige, kuid äriregistrist nähtuvalt ettevõttel majandustegevus puudus. Isikule kuuluvad järgmised sõidukid: xxx (reg nr xxx), xx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx), haagis xxx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx). M Vle kuulub hüpoteeklaenuga (laenusumma 10 000 eurot, tlk 99 laenuleping) ostetud kinnistu asukohaga xxx (tlk 100, kinnistusraamatu väljavõte). Hageja seadusliku esindaja kulud on järgmised: eluasemekulud (sh üür, kommunaalkulud, elekter, internet, televisioon) 110 eurot; laenutagasimaksed 440,77 eurot; kulutused toidule põhjendatud summas 200 eurot; kulutused transpordile (kütus ja autoga seonduv) põhjendatud summas 200 eurot (talvekuudel käib Tallinnas tööl); kulutused tervishoiule 30 eurot; kulutused 7
(12)hügieenitarvetele 35 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele põhjendatud summas 40 eurot. Seega on kohtu hinnangul hageja seadusliku esindaja põhjendatud ja vajalike tõendatud kulude kogusummaks 1055,77 eurot. Lähtudes ülaltoodust jääb hageja seaduslikul esindajal pärast igakuiste vältimatute põhikulude kandmist üle 1074,23 eurot.
  1. Seega on mõlema vanema majanduslik olukord piisavalt hea, et hagejale vähemalt seadusjärgses määras ülalpidamist anda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
  2. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei esile toonud ega tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited RAKE uuringule. Kohus selgitab, et kostja viidatud statistilise uuringu pinnalt ei saa teha järeldusi hageja põhjendatud ja vajalike vältimatute kulude osas, arvestades sealjuures hageja elulaadi jms. Nimetatud asjaolud tuleb iga tsiviilasja raames eraldi kindlaks teha. Hageja on esile toonud, et tema kulud on järgmised: eluase (sh vesi , elekter jm küte) 120 eurot; toit 150 eurot; transport 60 eurot; tervishoid 20 eurot; hügieenitarbed 25 eurot; koolikohustuse täitmine 25 eurot, riided ja jalanõud, spordirõivad 80 eurot; spordiüritused 40 eurot; telefon 25 eurot; taskuraha 40 eurot; muud kulud (sünnipäevad, teaterikülastused, kulutused tehnikale jne) 40 eurot. Kokku 625 eurot. Kostja leiab, et kulud on osaliselt põhjendamatud. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab 8
(12)elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot
  1. Eluasemekulud 55
  2. Toit
  3. Hügieenitarbed 150 25
  4. Sidekulud 15
  5. Transport 20
  6. Tervishoid
  7. Riided ja jalanõud 20 50
  8. Taskuraha 40 Kohtu kommentaar Eelduslikult elavad hageja ja tema seaduslik esindaja kahekesi ühes majapidamises, kohus on eespool leidnud, et hageja seadusliku esindaja eluasemekulud on tõendatud 110 euro ulatuses, mistõttu hageja osa sellest on 50%. Põhjendatud, kostja ei vaidle vastu. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud 25 euro ulatuses. Kohus leiab, et kulu on ülemäärane. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, kuidas sedavõrd suur kulu tekib. Põhjendatud suurus 15 eurot kuus. Kostja on põhistanud, et hagejal ei saa sellises ulatuses transpordikulu tekkida. Siiski on põhjendatud transpordikulu suurus 20 eurot kuus, kuna hageja seaduslik esindaja on viidanud, et peab hagejat erinevatel põhjustel peab aeg-ajalt Tallinnasse sõidutama. Põhjendatud, kostja ei vaidle vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 80 eurot (so aastas 960 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Hagejal on võimalik taskuraha arvelt iseseisvalt rahuldada oma vältimatuid vajadusi. 9
(12)
  1. Üritused 30
  2. Koolikohustuse täitmine 25 Kokku: Hageja väljatoodud ulatuses on kulu ebamõistlikult suur. Samas sisaldab nimetatud kirje nii sünnipäevasid (eeldab kingi ostmist) kui ka kultuuriüritusi, st meelelahutust. Arvestades meelelahutuse valdkonnas kehtivate piletihindade suurust, leiab kohus, et kulu on põhjendatud 30 euro ulatuses. Kulu on põhjendatud, hagejale on õppetööks tarvis erinevaid töövahendeid (kirjutusvahendid, õpikud, vihikud, kunstitarbed jne) ning kooliga käiakse vahel ka ekskursioonidel, mis üldjuhul on tasulised. 430 eurot
  3. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 430 eurot kuus. Seega tuleb hageja kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 215 eurot kuus (430 / 2). Seega esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
  4. Kostja märgib, et arvestada tuleb ka hageja esindajale makstavat lapsetoetust. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus on küll ülal leidnud, et lapse vajadused on seaduses sätestatud määrast väiksemad, kuid on ka tuvastanud, et vanemate majanduslik seisukord on piisavalt hea ka miinimummääras elatise tasumiseks. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Seega puudub alus peretoetuse võrra hageja ülalpidamiskohustust vähendada.
  5. Kostja on ka viidanud, et temaga elab koos alaealine laps, kes hagi rahuldamise korral osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui hageja, mistõttu tuleb elatist vähendada alla miinimummäära. Kohus leiab, et kostja teise lapse ja tema kuludega seonduv ei oma käesoleval juhul enam tähtsust. Kostja on haginõuet tunnistanud edasiulatuva elatise osas summas 183,79 eurot kuus, mis eeldab, et hageja kulud on vähemalt 367,58 eurot kuus. 10
(12)Kohus on ülal tuvastanud, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on 430 eurot kuus, mis on kostja poolt aktsepteeritud kulude suurusega samas suurusjärgus ega kahjusta sellest johtuvalt kostja ülalpidamisel oleva teise lapse huve.
  1. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 28.08.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 215 eurot.
  2. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.05.2019 - 27.08.2019 eest summas 1080 eurot, s.o miinimummääras. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale elatist tasunud. Kuivõrd hageja tagasiulatuva elatise periood hõlmab endas ca 4 kalendrikuud, leiab kohus, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine ei aseta kostjat õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja stabiilselt head majanduslikku seisukorda). Hageja ei ole elatisehagi esitamisega põhjendamatult viivitanud. Hagi esitati kohtule 27.08.2019, mistõttu saab PKS §-is 108 sätestatut arvestades tagasiulatuvat elatist nõuda kuni 26.08.
  3. Seega tuleb tagasiulatuv elatisenõue rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.05.2019 26.08.2019 eest summas 825,32 eurot (arvestusega, et kostja oli kohustatud elatist tasuma 215 eurot kuus).
  4. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatise hageja seadusliku esindaja M V pangakontole nr XXX iga kuu

  1. kuupäevaks järgmise kuu eest ette, märkides selgituseks „L V elatis“ ja tuues välja, millise kuu eest elatist tasutakse.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 11

(12)Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 42.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast (sh Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alamäära suurusest

  1. a ja
  2. a), on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2540 eurot (4 x 270 + 5 x 292). Menetluskulude jaotus 43.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 44.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 45. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Samuti ei ole hagejal menetluskulude olemasolu võimalik tuvastada kohtutoimiku vahendusel. Seega leiab kohus, et hagejal puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.