Obsah (9)

§ 168§ 175§ 200§ 659§ 169§ 99§ 5§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-17-5324 Tsiviilasi Rein T

§ 168lg 4 ja § 165 lg 1 alusel jätta võrdsetes osades hagejate kanda.

Piir on Maa ameti peadirektori

1. oktoobri 2019 korralduse 1-17/19/2734 alusel kindlaks määratud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluse ajal hagejate nõuded täitnud. Hagejad on hagist loobunud seega seetõttu, et nad on saavutanud enda poolt soovitud tulemuse muul viisil kui käesoleva kohtumenetluse kaudu, mitte põhjusel, et kostja oleks hagejate nõuded täitnud. Maakohtu hinnangul ei ole menetluskulude hagejate kanda jätmine antud juhul ebaõiglane. Hagejad on esitanud hagiavalduse
2. aprillil
3. Kostja on
4. mail 2017 hagile vastanud isiklikult. Kostja lepinguline esindaja on andnud kohtule
5. aprillil 2018 teada menetlusse astumisest. Kostjal sai

§ 175lg 1 ja 2 järgi seega tekkida hüvitamisele kuuluvad menetluskulud alates 26.

aprillist

1. Kostja on esitanud oma lepingulise esindaja vahendusel esimese menetlusdokumendi alles
2. detsembril
3. Maakorraldusseaduse § 15 sätestatud muudatused, mis võimaldavad hagejatel endil esitada maakorralduse läbiviijale taotluse kinnisasjade vahelise piiri kindlaks tegemiseks, jõustusid
4. juulil 2018, s.o ligikaudu viis kuud enne kostja esindajalt esimese sisulise menetlusdokumendi esitamist. Hagejad on esitanud katastripidajale taotluse piiride kindlakstegemiseks
5. novembril 2018, s.o ligikaudu kuu aega enne kostja esindaja poolt esimese sisulise menetlusdokumendi esitamist. Hagejatel oli seega võimalik vältida enamike menetluskulude tekkimist, kui nad oleksid hagist loobunud või selle tagasi võtnud kohe, kui hagejatel avanes võimalus taotleda kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramist maakorralduse läbiviija poolt. MÄÄRUSKAEBUS
6. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda ning mõistis menetluskulud välja. Hagejad paluvad tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud tulnuks jätta kostja kanda lähtudes hea usu põhimõttest, kuna võimalus asi lahendada Maa-ameti kaudu ilma kostja nõusolekuta tekkis keset menetlust seadusemuudatuse jõustumisel. Sellist olukorda otsesõnu

ei reguleeri, seepärast kuulub kohaldamisele hea usu põhimõte. Olukord sarnaneb ka

§ 168lõikes 5 sätestatule.

Hagi menetlemise jätkamisel oleks hagi rahuldatud ja menetluskulud jäetud niikuinii kostja kanda. Hagejad ei saanud hagist loobuda põhjusel, et juhul, kui kostja ei tee Maa-ametiga koostööd, takistab või venitab menetlusprotsessi või leiab seadusest tuleneva võimaluse protsess katkestada, jäänuks piiri vaidlus hoopis lõpetamata, sest juhul, kui hagist on loobutud, ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. 2 Kehtib üldreegel, et juhul, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud (

§ 168lg 4).

Puudub vaidlus, et hageja loobus hagist.

§ 168lg 5 ei kohaldu, kuna kostja ei täitnud hagejate nõuet pärast hagi esitamist.

Määruskaebuse esitaja abstraktselt nimetatud seadusemuudatus ei ole

§ 168lg 5 kohaldamist õigustav asjaolu.

Seadus ei võimalda jätta menetluskulusid kostja kanda. Hagist loobumist ei põhjustanud maakorraldusseaduse § 15 muudatused, mis jõustusid 01.07.2018. Hagejad rikkusid menetlusliku hea usu põhimõtet (

§ 200

), kuna nad esitasid 20.02.2019 hagiavalduse tervikteksti ja jäid esitatud nõude juurde. Kostja ei pea kandma hagejate õiguslike katsetuste riske ja kulusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

657 lg 1 p 1 ja

§ 659alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. 6. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Puudub vaidlus, et kostja ei rahuldanud nõuet pärast hagi esitamist. Seega ei kuulu kohaldamisele

§ 169lg 5 ja maakohtu määrus on õige.

7. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et menetluskulude jätmist kostja kanda võiks õigustada avalik-õigusliku seaduse muutmine. Hageja nõue on esitatud eraõiguslikul alusel ja see on eraõigusliku sisuga, mistõttu ei saa haldusmenetluse läbiviimine tuua kaasa eraõiguslikke tagajärgi. Maa-amet ei saa õigust loovas tähenduses tuvastada omandiõigust ega määrata kindlaks ka piire AÕS § 129 alusel.

§ 99

lg 1 p 2 tuleneb, et piiri kindlaksmääramise vaidlus lahendatakse hagimenetluses. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

See tähendab, et omandiõiguse tuvastamisel ning piiri kindlaksmääramisel hagimenetluses AÕS § 129 alusel on erinev õiguslik tähendus, kui piiri kindlakstegemisel MaaKS § 15 lg 1 alusel. MaaKS § 15 lg 1 alusel piiri kindlaksmääramisel on deklaratiivne tähendus. Seega ei saabunud piiri kindlaksmääramisel MaaKS § 15 lg 1 alusel sama tagajärge, kui oleks saabunud hagi rahuldamisel. Kui hagejad ei pidanud enam vajalikuks hagimenetlust pidada, kuna nende huve rahuldas Maaameti poolt avalduse menetlemine, ei saa seda pidada olukorraks, kus kostja on hageja nõuded täitnud. Sellises olukorras menetluskulude jätmine hagejate kanda

§ 168lg 4 järgi ei ole hea usu põhimõttega vastuolus.

8. Kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

Kooskõlas

§ 174

lõikega 1 määrab ringkonnakohus kostjale tähtaja 15 päeva alates määruse jõustumisest menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seejärel määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega. digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi