Praegusel juhul tuleb hinnata, kas kostja kui töövõtja on töövõtulepingut rikkunud ja vastutab selle eest ning kas lepingurikkumine andis aluse töövõtulepingust taganeda (
). Töövõtulepingu kohaselt tellis hageja kolm plastakent ja nende paigaldamise, leppides kokku ka akende värvuses ja klaasis. Lepingust ei nähtu muude lisadetailide/tööde tellimist. Töövõtulepingust ei nähtu ka akende kokkulepitud mõõtusid. Nii hageja kui kostja kinnitusel võttis akende mõõdud töövõtja, s.o kostja. Hageja on oma väite, et kostja valmistas ja paigaldas töövõtulepingule mittevastavad aknad, tõendamiseks esitanud alljärgnevad tõendid: tarbijavaidluste komisjoni 31. märtsi 2017 otsuse, milles leiti, et kostja valmistatud ja paigaldatud aknad ei vasta müügilepingu tingimustele, samuti rikuti lepingutingimusi
Seega leidis komisjon, et tarbija oli
lg 1 alusel õigustatud taganema sõlmitud müügilepingust; Ehituskonsult Grupp OÜ ülevaatuse akti, milles on kokkuvõttena leitud, et akende suurus ei vasta aknaavadele, paigaldus oli ebakorrektne. Valmistatava akna suurus peab vastama aknaavale järgmiste parameetrite järgi: akna mõõdud (koos lisaprofiiliga) : laius = aknaava laius – 30 mm; kõrgus = aknaava kõrgus – 30 mm; minimaalne vahe aknaraami ja aknaava vahel peab olema 15 mm; akende fikseerimiseks horisontaalses tasapinnas peaks kasutama plastikklotse, kandeklotside eemaldamine on keelatud, kinnituselemendid peavad olema fikseeritud korrektselt; akende furnituur peab olema paigaldatud täismahus. Soovituslik on vahetada olemasolevad aknad õigete mõõtudega akende vastu. Kostja palus jätta nimetatud ülevaatuse akt tähelepanuta, kuna akti koostanud isikul ei ole sellekohast kutsetunnistust, lisaks on hindamisel kasutatud Soomes, aga mitte Eestis, kehtivaid nõudeid. Maakohus leidis, et kuna Ehituskonsult Grupp OÜ esitatud ülevaatuse akti ei ole võimalik kasutada eksperdihinnanguna, vaid akt kannab endas pigem informatiivset tähendust, siis ei anna kohus aktile ja selles toodud faktiväidetele sisulist hinnangut. Kostja on oma väidete tõenduseks esitanud alljärgnevad tõendid: fotod akendest; ehitisregistri väljatrükk, millest nähtub, et hoone välissein oli kaetud krohviga – seega ei olnud akende paigaldamiseks vaja teha muudatusi; Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikme AS Klaasmerk
Hageja on enne töövõtulepingust taganemise avalduse esitamist jätnud kasutamata kostja jaoks vähem koormavad õiguskaitsevahendid, nagu töö parandamine või toote asendamine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Esitatud ülevaatusaktil/hinnangul ei ole tõendikvaliteeti. Tegemist ei ole eksperdi hinnanguga TsMS § 293 tähenduses, samuti puudub võimlaus kontrollida esitatud tõendi usaldusväärsust. Lepingust taganemine eeldab olulist lepingu rikkumist (
Vaidlust ei ole ka selle üle, et aknad paigaldati elamule ja on seal ees. Maakohtus leidis ka tõendamist, et hagejal puudus materiaalne eeldus lepingust taganemiseks, kuna ta ei andud kostjale täiendavat tähtaega vastavalt
MS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Menetluskulud jäetakse kõigis kohtuastmetes kostja kanda. 7. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (
Olulise lepingurikkumisega on muu hulgas tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud (
Kui kostja rikkus lepingut oluliselt siis võis hageja lepingust taganeda ka ilma täiendavat tähtaega
4 8. Ringkonnakohus leiab, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud ja hageja võis õiguskaitsevahendina
Paigaldatud aknad pidid
lg 1 alusel olema kokkulepitud omadustega ja
lg 2 p 1 järgi sobima otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Puudub vaidlus, et akende mõõdud võttis kostja. Seega pidi kostja aknad valmistama selliste mõõtudega, mis olid aknaavadele sobivad. Ringkonnakohus leiab, et aknaavadele mittesobivate akende valmistamine ja paigaldamine on praegusel juhul
MS § 232 lõiget 1, kui jättis hindamata Ehituskonsult Grupp OÜ arvamuse. Õige on küll maakohtu seisukoht, et Ehituskonsult Grupp OÜ arvamus ei ole TsMS § 293 lõikes 1 sätestatud eksperdiarvamus, kuid seda saab hinnata dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lõike 1 järgi kui asjatundja arvamust. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et Ehituskonsult Grupp OÜ arvamus tuleb tõendite hulgast välja jätta, kuna selle koostajal ei ole kutsetunnistust. Menetlusõigus ei nõua kutsetunnistuse olemasolu ja kohus saab arvamust hinnata dokumentaalse tõendina. Ehituskonsult Grupp OÜ arvamuses (tl 84, kd I) leiti, et akende suurus ei vasta aknaavadele ja paigaldus tehti ebakorrektselt. Samuti märgiti arvamuses, et alumine paigaldusprofiil puudub ja kuna aknad paigaldati tihedalt vastu aknaava, ei olnud võimalik korrektselt paigaldada tihendusvahtu. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab eeltoodu, et töö oli puudustega. Sama leiti ka tarbijavaidluste komisjoni 31. märtsi 2017 otsuses. Seega oli töö oluliste puudustega ja hageja võis lepingust taganeda ning nõuda raha tagastamist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.