← Eesti

4-19-1809/41

4-19-1809 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Vaidlustatud lahend Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline men

§ 2901

lg 1 näeb ette, et kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta alaealise kohtusse kutsumata ja lubada tõendina esitada alaealise poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on videosalvestatud ning kaitsjal on olnud võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta juhul, kui tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale; tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega. 9.

  1. Kohus määras praeguses väärteoasjas korraldava istungi, mis toimus
  2. mail 2019 ja mille käigus tegi kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht Xxx Xxx kui tunnistaja kohtuistungile kutsumise vajalikkuse osas. Nii kohtuväline menetleja kui ka kaitsja leidsid, et tunnistaja kutsumine istungile ei ole vajalik ja võib avaldada tema kriminaalasja kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kohus leidis asja arutamisel algselt, et võttes arvesse tunnistaja vanust (noorem kui 10-aastane) ja tõsiasja, et süüdistus on seotud seksuaalse iseloomuga teoga ning selle korduv käsitlemine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale, ei ole tema istungile kutsumine vajalik ja avaldas kriminaalmenetluses antud ütlusi. Kohtuvaidluse järel nõu pidades määras kohus siiski uuendada väärteoasja kohtulik uurimine, leides, et põhjendatud on Xxx Xxx täiendav küsitlemine tunnistajana

§ 2901

lg 2 ettenähtud korras ja andis pooltele võimaluse esitada selleks kohtule ka kirjalikke küsimusi, millist võimalust kaitsja ka kasutas. Täiendav küsitlemine ei osutunud aga võimalikuks, sest tunnistaja lahkus Eestist ja kuigi kohus tegi pingutusi tema kutsumiseks kohtuistungile, ei viinud see tulemuseni, sest alaealise seaduslik esindaja (isa) ei vastanud mõistliku aja jooksul kohtu päringutele ülekuulamise korraldamise osas. Kuna Xxx Xxx isa kinnitas algselt meilivahetuses, et on nõus istungile tulema, saatis kohus

  1. oktoobril 2019 talle kirja, milles palus teatada, millised kulud kaasnevad tema ja lapse Eestisse tulekuga.
  2. novembriks 2019 ei olnud kohus vastust saanud. Rahvusvahelise koostöö vahendite kasutamise osutuks kohtu 4 4-19-1809 hinnangul väärteomenetluses aga ebatõhusaks, sest lapse ülekuulamine videosilla vahendusel ei vasta ilmselt lapse huvidele ja selle korraldamine pikendaks oluliselt menetlusaega. Samuti võttis kohus täiendava ülekuulamise korraldamise otstarbekuse hindamisel arvesse sündmusest möödunud aega ja tunnistaja vanust. Eeltoodu ei välista aga kohtu hinnangul iseenesest kriminaalasjas antud tunnistaja ütluste tõendina hindamist kohtuotsuse tegemisel, mistõttu hindab kohus järgnevalt muu hulgas tõendite kogumis ka nende nende ütluste sisu ja usaldusväärsust.
  3. Esmalt hindab kohus väärteoprotokolli kohaselt
  4. jaanuaril 2018 toimunud ja O. J. Gile etteheidetava teo tõendatust. 10.
  5. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et
  6. jaanuaril 2018 oli Xxx Xxx 7-aastane (sündinud xxx), seda tõendab muu hulgas rahvastikuregistri väljavõte (väärteotoimiku lk 34). 10.
  7. Menetlusaluse isiku O. J. Gi ütlustega on tõendatud, et ta ei viibinud nimetatud päeval väärteoprotokollis nimetatud aadressil ehk xxx terviseradade ääres, vaid tema sõiduk oli pargitud xxx (xxx) parkla läheduses tänaval. Väärteoasjas ei ole ka muid tõendeid isiku sõiduki täpse asukoha osas, seejuures ei ole ka Xxx Xxx käest küsitud sõiduki asukohta väärteoprotokollis kirjeldatud teo ajal, mistõttu ei ole kohtul alust pidada menetlusaluse isiku ütlusi ebausaldusväärseks. 10.
  8. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil antud ütlustes detailselt, miks ta otsustas viia lapse suusatama ja need ütlused on kooskõlas kohtuistungil uuritud kirjavahetusega menetlusaluse isiku ja lapse ema vahel, mistõttu ei ole alust kahelda nende usaldusväärsuses. Nimelt Xxx Xxx edastas kriminaalasja kohtueelses menetluses menetlejale oma meilivahetuse menetlusaluse isikuga. Selle kohaselt
  9. oktoobril 2017 pakkus menetlusalune isik Xxx Xxxle, et võib vahepeal viia lapse koju pärast kooli, sest Xxx Xxx eksib teel kooli ja vahetevahel ei ole tal kaasas vajalikke asju, näiteks vihmavarju (väärteotoimiku lk 35 ja 37). Menetlusalune isik, Xxx Xxx ja Xxx Xxx kinnitasid oma ütlustes, et pärast seda on O. J. G mõnel korral toonud last koolist koju või viinud teda trenni. Xxx Xxx ja menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt pakkus menetlusalune isik pärast
  10. jaanuaril 2018 koolis toimunud arenguvestlust, et võib viia lapse kinno tema sünnipäeva puhuks, sest Xxx Xxx on kurb isa lahkumise tõttu. Kuigi menetlusaluse isiku ja Xxx Xxx ütlused lahknevad mõneti selles osas, kes oli n-ö aktiivsem pool, pakkumas sellist tegevust, võib siiski Xxx Xxx vastusest menetlusaluse isiku meilile järeldada, et ta oli O. J. Gi ettepanekuga igati rahul (vt toimiku lk 36 ja 38, 109) ja soovitas seejärel ise minna hoopis suusatama. Menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et ta on läbinud suusainstruktori koolituse, kinnitab koopia talle
  11. aprillil 2010 väljastatud suusainstruktori tunnistusest (väärteotoimiku lk 185). 10.
  12. Nõmme lumepargi esitatud vastus menetleja päringule koostoimes menetlusaluse isiku esitatud suusapiletiga (toimiku lk 110, 115-122) on kooskõlas menetlusaluse isiku kohtumenetluses antud ütlustega selle kohta, et lumepargis toimus suusatamine ja O. J. G õpetas Xxx Xxxd suusatama. Menetlusalune isik seletas üksikasjalikult, kuidas toimus suusaõpe, sh erinevate nõlvade kasutamine. Vastuse lisast (suusapiletite kasutamise väljavõte, väärteotoimiku lk 117-118) nähtub üksikasjalikult lumepargi suusapiletite kasutamine suusatamisel ehk peanõlvalt ja õppenõlvalt laskumine. Viimane laskumine toimus kell 17.
  13. O. J. Gi ütluste kohaselt helistas ta kell 17.45 lapse emale ja umbes kella 18.00 paiku hakkasid 5 4-19-1809 nad sõitma tagasi, jõudes lapse koju kell 18.30 ajal. Ka Xxx Xxx kinnitab kohtuistungil antud ütlustes, et menetlusalune isik helistas talle enne lapsega koju sõitmist kuskil kell 18.
  14. 10.
  15. Samuti langeb menetlusaluse isiku seletus vahepealse puhkepausi kohta, kui ta viibis lapsega kohvikus, tema enda esitatud SEB arveldusarve väljavõttega, millest nähtub, et kell 16.21 maksti tema pangaarvelt kaardiga xxx arve summas 2,50 eurot (toimiku lk 108). Seda kinnitab ka xxx vastus (toimiku lk 119). Viimane sõit nõlvalt enne ostutehingut leiab aset kell 16.
  16. Järgmine sõit suusanõlval pärast seda toimub kell 16.
  17. Kuigi ei saa täie kindlusega välistada, et pärast kohvikus sooritatud ostu võinuks menetlusalune isik minna koos lapsega hoopis autosse, veetes seal näiteks 15-20 minutit, on märkimisväärne, et Xxx Xxx ei maini oma ütlustes üldse kohvikusse minekut ega söömist ning seda ei ole tema käest ka küsitud. Lapse ütluste kohaselt väsis menetlusalune isik suusatamisest, läks autosse, jõi kaks (purki või pakki) õlut ja jäi ootamatult magama. Xxx Xxx istus samal ajal autos ja tegeles oma asjadega. Ootamatult keeras menetlusalune isik end seejärel Xxx Xxx peale, kallistas last ja hakates teda suudlema ümber suu. Kuigi Xxx Xxx ütlused on selles osas väga üksikasjalikud, ei ole siiski menetleja kohtueelses ega kohtuvälises menetluses pidanud vajalikuks täpsustada, millal sündmus aset leidis, s.o kas suusatamise vaheajal või enne koju sõitmist. Siiski isegi oletades, et menetlusalusel isikul oli seksuaalne huvi lapse vastu, on väheusutav, et O. J. G otsustas olukorras, kus kooliõpilasest laps oli usaldatud tema hoolde, tarbida talvel autos alkoholi ja jääda autosse magama ning seejärel hakata ootamatult last suudlema. Liiatigi pidi see toimuma avalikus kohas, suusamäe läheduses, kus toimuvat võisid märgata möödakäijad. Kohtu hinnangul seab see lapse ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. 10.
  18. Lisaks ei ole kohtumenetluses ümber lükatud menetlusaluse isiku väide, et ta viis lapse suusatama enda autoga, milleks on sportlik kolmeukseline xxx. Kuigi kohtumenetluses andis tunnistaja Xxx Xxx ütlusi selle kohta, et tegemist võis olla suurema autoga, ei olnud ta samas selles veendunud. Muud andmed selle kohta, et O. J. G kasutas teist autot, süüteomenetluses kogutud ei ole. Seda ei ole küsitud ka Xxx Xxx käest. Kuigi endine koolidirektor xxx xxx kinnitas kohtuistungil ülekuulamisel, et kooli kasutuses oli ka suurem auto, ei ole tõendeid selle kohta, et O. J. G seda kasutas. Vähemalt kaudselt kinnitavad O. J. Gi enda auto kasutust tunnistaja xxx xxx ütlused, mille kohaselt ööd vastu
  19. jaanuari 2018 veetis ta menetlusaluse isiku juures ja hommikul oli O. J. Gi autos suusavarustus. xxx xxx enda selgituste kohaselt ei ole enam menetlusaluse isiku elukaaslane, mistõttu ei ole alust arvata, et tema ütlused on erapoolikud. Xxx Xxx ütluste kohaselt jäi menetlusalune isik magama sõiduki tagumisel istmel ja sealsamas n-ö poollamades ka kallistas kannatanut. Kohtu hinnangul võttes arvesse menetlusaluse isiku kasutuses oleva auto (xxx ehk xxx) tagaistme mõõtmeid ja seda, et mõlemal isikul oli seljas suusariietus, esineb vähemalt kahtlus, et sel viisil teo toimepanemine ei olnud võimalik. Samuti on isikute riietust arvestades tähelepanu väärt, et laps oskas oma ütlustes kirjeldada seda, et ta tundis kallistamisel läbi riiete menetlusaluse isiku suguorganit. Seejuures Xxx Xxx ütluste kohaselt sündmusest rääkides ei jutustanud laps talle sellest, et ta tundis menetlusaluse isiku peenist, vaid rääkis ainult suudlemisest. 10.
  20. Lapse ütluste usaldusväärsuse hindamisel võtab kohus arvesse ka seda, et Xxx Xxx ütluste kohaselt palus küll menetlusalune isik teda mitte rääkida toimunust emale, kuid ei ähvardanud teda ega lubanud midagi vastutasuks. Olukorras, kus O. J. G ise soovitas kooli juhtkonnale, et laps peaks pöörduma koduste probleemide tõttu koolipsühholoogi poole ja vajadusel peab 6 4-19-1809 pöörduma ka lastekaitsesse (mida kinnitavad xxx xxx ja xxx xxx ütlused), pidi ta samas aru saama, et Xxx Xxx võib rääkida ka tema kohatust käitumisest. 10.
  21. Lapse ja ühtlasi ka Xxx Xxx ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtu hinnangul märkimisväärne seegi, et Xxx Xxx ütluste kohaselt rääkis laps talle O. J. Gi käitumisest koolivaheajal või vahetult pärast seda märtsis, kuid veel
  22. märtsil 2018 oli tunnistaja nõus, et menetlusalune isik tegeleks lapsega ka edasi, mida kinnitab kaitsja
  23. juunil 2019 kohtuistungil esitatud väljavõte telefonisõnumitest, mida tõlgiti kohtuistungil (
  24. juuni
  25. a kohtuistungi protokolli lk 11, ingliskeelne väljavõte kohtutoimikus lk 105-106) ja mille kohaselt selgitab Xxx Xxx menetlusalusele isikule, et viimane on väga tähtis isik lapse jaoks, peaaegu nagu prints või isa ja palub teda tuua Xxx Xxx koju pärast laulutrenni. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, et ta pidas menetlusalusest isikust väga lugu ja olenemata lapse räägitust, arvas ta ikkagi, et O. J. G on hea inimene ja oluline Xxx Xxx jaoks. Samas kinnitas tunnistaja, et laps soovis ka pärast seda sündmust kindlasti O. J. Giga veel midagi koos teha, mistõttu saades teada, et menetlusalune isik kavatseb Eestist lahkuda, palus tunnistaja Xxx Xxx, et O. J. G teeks Xxx Xxxga veel midagi koos. Tunnistaja selgitas, et isegi teades lumepargis juhtunust, oli tal mulje, et menetlusalune isik hoolib lapsest. Kohtuistungil avaldatud kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt soovis aga tunnistaja juba pärast koolivaheaega, et laps viiakse üle teisse klassi, et nad ei puutuks O. J. Giga kokku. Sellised vastuolud Xxx Xxx ütlustes vähendavad paratamatult nende usaldusväärsust. Samuti ootas Xxx Xxx kooli juhtkonna poole pöördumisega kuni
  26. aprillini
  27. Selleks ajaks oli kool pöördunud
  28. aprillil 2018 sotsiaalhooldeosakonna poole seoses murega Xxx Xxx ja tema ema omavaheliste suhete ja pere sotsiaalse ning majandusliku toimetuleku osas (teade abivajavast lapsest, kohtutoimik lk 78-79). Kool informeeris sotsiaalhoolekande osakonda selles pöördumises, et pärast märtsi vaheaega kirjutas Xxx Xxx prantsuse keele tunnis kirjandis Egiptuse reisist, kus taksojuht oli väidetavasti teda kohatult puudutanud – katsunud tema kannikaid. Pärast vaheaega rääkis Xxx Xxx koolipsühholoogile reisil toimunust, mainides ka seda, et midagi sarnast toimus ka siis, kui ta eelmise aasta lõpupoole ema tuttava xxx käis kahekesi suusatamas. Sama tuttavaga on ta mänginud ka arvutimänge. Samuti kajastatakse kirjas põhjalikult lapse selgitusi koduse olukorra kohta, sh halbu suhteid emaga. Xxx Xxx selgitas kohtuistungil antud ütlustes, et mingit tuttavat pole olnud, nime xxx kasutas Xxx Xxx ise, varjamaks, et tegemist on menetlusaluse isikuga. Egiptuses oli tõepoolest autojuht, kes puudutas kohatult Xxx Xxxt ennast; samas ei pannud ta tähele, et midagi oleks toimunud lapsega. Võimalik, et Xxx Xxx nägi pealt taksojuhi käitumist tema emaga. Samuti ei mänginud tema tütar kodus Interneti teel arvutimänge. Kuna koolipsühholoogi xxx xxx ja koolidirektori xxx xxx selgituste kohaselt anti ka Xxx Xxxle teada, et pöördutakse sotsiaalhoolekande osakonna poole, ei ole välistatud, et tunnistaja Xxx Xxx ütlused on tingitud soovist varjata lapsega varem toimunut. Teisest küljest, kui tunnistaja ütlused vastavad tõele, on võimalik, et Xxx Xxx kirjeldab tegelikult emaga juhtunut (taksojuhu lähenemiskatsed) kui tema endaga juhtunud sündmust, mis tekitab samuti kahtlusi lapse ütluste usaldusväärsuses. Samuti märgib kohus, et menetleja ei ole esitanud Xxx Xxxle küsimusi selle kohta, kas xxx-nimeline isik tegelikult eksisteeris, kas temaga mängiti arvutimänge või käidi koos suusatamas. Kohus leiab, et lapse ütluste usaldusväärsuse kontrolliks olnuks see aga põhjendatud ja võimaldaks Xxx Xxxl selgitada, miks ta pidas vajalikuks algselt rääkida xxx kui 7 4-19-1809 ema tuttavast ka juhul, kui tegelikult oli tegemist menetlusaluse isikuga ehk Oiga, nagu Xxx Xxx selgitas hilisemas vestluses psühholoogiga. 10.
  29. Kohtu hinnangul esineb eeltoodu tõttu põhjendatud kahtlus, et O. J. G ei pannud
  30. jaanuaril 2018 toime talle etteheidetavat tegu, vaid Xxx Xxx on tegelikult toimunud sündmusele (suusatamine) lisanud asjaolusid, mis on tema poolt välja mõeldud või pärinevad mõnest varasemast sündmusest, s.o lapse ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks just väidetavalt toimunud seksuaalse ahistamise osas ning neid tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta.
  32. aprilli
  33. a sündmuse osas esitas menetlusalune isik SEB arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt viibis ta samal päeval kell 12.04 xxx poes, ostes endale lõunat. Kogutud tõendite kohaselt (väljavõte kooli tunniplaanist) kestis kooli vahetund 11.35-12.35, mistõttu arvestades vahemaad poe ja kooli vahel (avalikult kättesaadavate andmete pinnalt), saanuks menetlusalune isik veeta sel päeval tunnistajaga mitte enam kui 20-25 minutit. Selleks pidanuks ta aga vaheajal viibiva lapse koolist leidma ja endaga kaasa kutsuma, äratamata seejuures klassikaaslaste tähelepanu. Samuti ei ole Xxx Xxx käest küsitud, kas ja kuidas varjas O. J. G nende koosviibimist klassikaaslaste ja tunnistaja Xxx Xxxi (Xxx Xxx klassikaaslase ja sõbranna tugiisik) eest, kes pidid klassi tulles märkama, et Xxx Xxx on juba (tihti) seal. Lapse klassikaaslased ei ole andnud ütlusi selle kohta, et Xxx Xxx regulaarselt puudub lõunavaheajal. Lapse kirjelduse kohaselt toimusid kohtumised kord nädalas klassiruumis, kuigi tunnistaja Xxx Xxx selgitas kohtuistungil antud ütlustes, et enamasti viibis ka tema lõuna ajal klassiruumis, et juua kohvi ega ole kordagi märganud, et O. J. G viibinuks klassiruumis lõuna ajal koos Xxx Xxxga. Tunnistaja märkmiku kohaselt, mille koopia esitas tunnistaja istungil kaitsja palvel ka kohtule, pidi ta viibima koolis ka
  34. aprillil
  35. Lapse ütluste kohaselt ei toimunud seejuures ajavahemikus jaanuar-aprill väidetavatel kohtumistel seksuaalse alatooniga tegevusi, vaadati koos multikaid ja joodi teed. Vaid
  36. aprillil 2018 toimnud kohtumisel O. J. G suudles Xxx Xxx jällegi ümber suu, hoides teda seejuures kätest kinni. Väärib seejuures tähelepanu, et laps selgitas oma ütlustes alguses, et menetlusalune isik suudles teda otsmikule, täpsustades hiljem, et tegemist oli ikkagi suu ümber suudlemisega ja otsmikule suudles menetlusalune isik teda kunagi varem. Samuti kirjeldades tugitoolidel lamamist, ütles tunnistaja, et ta mingil põhjusel tahab öelda, et nad olid voodis, mis võib kohtu hinnangul iseenesest viidata lapse kokkupuutele seksuaalse iseloomuga tegevusega, kuid mitte väärteoprotokollis kirjeldatud olukorras. Ka selles osas esinevad kohtu hinnangul eeltoodud põhjendustel kahtlused lapse ütluste usaldusväärsuse osas, mistõttu neid tuleb otsuse tegemisel kõrvale jätta.
  37. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et arvestades Xxx Xxx sõnavara ja ütluste sisu, esineb arvestatav kahtlus, et Xxx Xxx suhtes on toime pandud lubamatu seksuaalse iseloomuga tegu, kuid kohtu hinnangul ei ole kõrvaldatud väärteoasja käigus tekkinud kahtlus, et tegu ei ole toime pannud menetlusalune isik väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja viisil. Kuna tekkinud kahtlusi ei olnud võimalik kõrvaldada ka tunnistaja täiendava ülekuulamise abil (selle korraldamisega seotud takistuste tõttu), tuleb kõik tõusetunud kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ja jätta Xxx Xxx ütlused tõendina kõrvale. Muid objektiivseid tõendeid väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse osas kogutud ei ole, sest ka Xxx Xxx ütlused põhinevad valdavalt sellel, mida talle rääkis Xxx Xxx. Kogutud tõenditega ei ole võimalik 8 4-19-1809 kahtlusteta ümber lükata O. J. Gi ütlusi selle kohta, et ta ei ole last seksuaalselt ahistanud. Eeltoodu tõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud
  38. Kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada VTMS § 23 ja

§ 183

lg 2 alusel väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja taotluse kohaselt kulus menetlusaluse isiku kaitsmisel kriminaalmenetluses ajavahemikus

  1. juuni 2018 –
  2. september 2018 58 tundi, tunnihinnaga 150 eurot/tund, millele lisandub ka käibemaks. Kokku taotleb kaitsja selles osas hüvitada menetlusalusele isikule 8700 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 10 440 eurot. Samuti palub kaitsja hüvitada väärteomenetluses kaitsjale makstud tasu, mille kohaselt kulus tal väärteomenetluses esindamisel kokku 54 tundi, s.o 8100 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 9720 eurot.
  3. novembril 2019 esitas kaitsja täiendava tasu taotluse, mis puudutas väärteomenetlust ajavahemikus
  4. juuni 2019 –
  5. november 2019, s.o 1762,5 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 2115 eurot. Seega kokku taotleb kaitsja 22 275 euro hüvitamist. Kaitsja põhjendab oma taotlust muu hulgas sellega, et menetlusalune isik ei valda eesti keelt; samuti vajas ta asja sisust arusaamiseks täiendavaid selgitusi ning dokumentide osalist tõlkimist, mis pikendas märkimisväärselt toimingutele kulunud aega. 14.

§ 183

lg 2 näeb ette, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Kui väärteomenetlus jäetakse alustamata, jäävad menetluskulud riigi kanda. Kohtu hinnangul eeldab vastav otsustus, et kulude ulatus määratakse kindlaks kriminaalmenetluse lõpetamisel, väärteomenetluses, sõltuvalt selle tulemusest, otsustatakse vaid isik, kelle kanda need kulud jäävad. Praeguses asjas lõpetati kriminaalmenetlus prokuratuuri loal

  1. detsembri
  2. a uurija määrusega, mille resolutsiooni p-s 6 on kulude kohta märgitud järgmist – „kriminaalmenetluse kulud: alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiline ekspertiis 451 eurot mõista välja väärteomenetluse raames“. Määruses ei ole lahendatud küsimust kriminaalmenetluse käigus menetlusalusel isikul tekkinud kaitsjakulude suurusest ja nende mõistlikkusest. Samas ei nähtu toimikust sedagi, et kaitsja oleks vastavat taotlust esitanud. Tegemist ei saanud olla kaitsja jaoks üllatava otsustusega, sest eelnevalt, s.o
  3. septembril 2018 taotles kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist. Maakohus leiab, et ka olukorras, kus kriminaalmenetlus lõpetatakse ja saadetakse asja materjal väärteomenetluse lõpetamise otsustamiseks, kohaldub Riigikohtu praktikas omaksvõetud põhimõte, et menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esmalt esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. veebruari
  5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-16, p 49). Kohus ei näe põhjust irduda sellest põhimõttest ka praeguses olukorras. Nimelt, kui esitatakse taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, peab kaitsja olema eelduslikult valmis ka olukorraks, kus menetleja ei edasta materjalid väärteomenetluse alustamiseks. Samuti just menetleja, kelle menetluses kulud on tekkinud, on eeskätt pädev hindama nende kulude mõistlikkust ja põhjendatust ning ühtlasi ka seda, kas tegemist on kuludega, mis olnuks tekkinud ka 9 4-19-1809 väärteomenetluses. Muu hulgas on ilmne, et näiteks isikule kriminaalmenetluses tõkendiga kohaldamisega seotud kaitsja kulud ei saanuks ühelgi juhul olla tekkinud väärteomenetluses.
  6. Kohaldades eeltoodud põhimõtteid praeguse väärteomenetluse asjaoludele, märgib kohus järgmist.

§ 183

lg 2 alusel märgiti kriminaalmenetluse lõpetamisel, et alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiline ekspertiis 451 eurot tuleb mõista välja väärteomenetluse raames. Kuna väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb vastav kulu jätta VTMS § 38 ja

§ 181alusel riigi kanda.

Edasi leiab kohus, et

§ 183

lg 2 ja VTMS § 23 alusel saab ta praeguses menetluses hinnata vaid valitud kaitsjale pärast väärteomenetluse alustamist ja selles tehtud toimingute eest makstud tasu. Kohus möönab, et resolutsioonis sisalduvast viitest

§ 183

lg-le 2 võib ekslikult välja lugeda, et kohus on välja mõistnud isiku kasuks ka kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu, kui nii see siiski ei ole – silmas on peetud kõiki menetluskulusid puudutavaid otsustusi, sh ekspertiisikulu. 15.

  1. VTMS § 23 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1– 3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Praegusel juhul on kaitsja osutanud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on värskemas kohtupraktikas pidanud väärteoasjas põhjendatud tunnihinnaks näiteks 140 eurot/tund (vt nt Riigikohtu otsused väärteoasjas nr 4-19-1132, p 13 ja 4-18-5765, p 11). Kohus märgib aga, et põhivaidlus väärteoasjas käis teo faktilise tõendatuse üle ja väärteoasjas ei tõstatatud nt keerulisi õiguslikke küsimusi. Lisaks langevad väärteoasja kaebuses esitatud asjaolud suuresti kokku eelnevalt kriminaalasjas arutlusel olnud faktiliste asjaoludega. Seetõttu võib põhjendatuks tunnihinnaks praeguseks asjaks lugeda 125 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohtule teadaolevalt ei ole õigusabi osutamine ka sellise tunnihinnaga sugugi erandlik olukorras, kus tegemist ei ole keeruliste õigusvaidlustega. 15.
  2. Kohtuistungitel osalemiseks kulus kaitsjal kohtu arvestuse kohaselt, mis põhineb kohtuistungi protokollidel, kokku 13,5 tundi, s.o
  3. mail 2019 0,5 tundi,
  4. juunil 2019 6,5 tundi,
  5. juunil 2019 6 tundi ja
  6. novembril 2019 0,5 tundi. Kohus märgib seejuures, et kaitsja soovis esitada kohtule kohtuistungil tõendina ingliskeelseid dokumente (menetlusaluse isiku ja tunnistaja Xxx Xxx kirjavahetus), mistõttu osa istungi ajast kulus dokumentide suulisele tõlkele. Võttes seda arvesse, peab kohus põhjendatuks määrata kohtuistungil osalemise põhjendatuks ajakuluks 13 tundi, s.o tasu 1625 eurot, millele lisandub käibemaks. 15.
  7. Ülejäänud osas peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks kaitsja tasu 19 tunni ulatuses, mis hõlmab väärteotoimikuga tutvumist (toimik koosnes valdavalt varem nii kaitsjale kui ka menetlusalusele isikule teadaolevatest kriminaalasja materjalidest) – 2 tundi; väärteomenetleja juures isiku kaitsmist – 2 tundi; vastuväidete ja täiendavate tõendite esitamist – 6 tundi; kohtuvälise menetleja otsusega tutvumist ja kaebuse koostamist – 6 tundi; istungiks ettevalmistamist – 3 tundi. Seega on kaitsja põhjendatud ja mõistlik tasu muus osas 2375 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku peab kohus seega põhjendatuks ja mõistlikuks kaitsja tasuks, mida VTMS § 23 alusel saab isiku kasuks riigilt välja mõista 4000 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 4800 eurot. 10 4-19-1809 (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.