Menetlusalune isik Heiko Kiisk ik: 39212142722; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; töökoht: xxx Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik, kohtukutse toimetati isikule kätte AET’i vahendusel (t lk 20). Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude esindaja Triinu Riigor esindaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Heiko Kiisk 03.09.2019.a. toime pandud väärteos
Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada Heiko Kiisk’a ilmuma PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald Harjumaa) hiljemalt 20.02.2020.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel Heiko Kiisk suhtes sundtoomist arestimajja. 1 Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat salvestisega – jätta väärteoasja materjalide juurde.
lg 5 p 2 alusel lisakaristusena võtta Heiko Kiisk’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 20.01.2020.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 20.02.2020.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liikluspolitseinik P S poolt on 03.09.2019.a koostatud väärteoprotokoll nr 20190903375502 selle kohta, et Heiko Kiisk 03.09.2019 kella 16:50 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Paldiski mnt-l, Humala tänava, Põldmarja tänava suunaga Pirni tänavale, juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx kiirusega 94 km/h +/- 3 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h, koolimaja ees ülekäigu vahetus läheduses. Protokolli kohaselt rikkus Heiko Kiisk sellega
lg 1 p 2 nõuet, pannes toime
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Heiko Kiisk’i süüditunnistamist ja taotles karistusena talle mõista 10 päeva aresti,
lg 5 p 2 alusel taotles kohtuvälise menetleja esindaja võtta menetlusaluselt isikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5-ks kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et isikul on mitu kehtivat liiklusalast väärteokaristust, milliste eest määratud rahatrahvid on tasumata. Ka märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et menetlusaluse isiku poolt lubatud sõidukiiruse ületamine oli niivõrd suur, et talle ei saanud see märkamatuks jääda. Menetlusalune isik Heiko Kiisk kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik, kohtukutse toimetati isikule kätte AET’i vahendusel (t lk 20). Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: 2 - 03.09.2019.a. koostatud väärteoprotokolli (tl 4); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, vastulauset (tl 5, 11); Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet (tl 6); taatlustunnistust, kiiruse mõõtmise materjale fotodega (tl 7, 8-9); karistusregistri väljavõtet (tl 12). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidas kohtuistungil osalenud pool lubatavaks. Tunnistajate ülekuulamist pool taotlenud ei ole. Kohtu järeldused: Kohus esmalt märgib, et menetlusalune isik Heiko Kiisk kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtuistungist teadlik, kohtukutse toimetati isikule kätte AET’i vahendusel (t lk 20). VTMS § 90 lg 1 kohaselt on väärteoasja arutamine võimalik, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise koht teatavaks tehtud ja nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud. Antud juhul ei ole menetlusalune isik (kaitsja maakohtu menetluses puudus) ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, samuti kohtuistungil poole esitatud seisukohtadega, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Heiko Kiisk poolt. Tema poolt 03.09.2019 kella 16:50 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Paldiski mnt-l, Humala tn, Põldmarja tn suunaga Pirni tänavale, mootorsõiduki xxx reg nr xxx juhtimine kiirusega 94 km/h +/- 3 km/h, ehk lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 41 km/h on fikseeritud 03.09.2019.a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 4-4pö). Samuti kinnitavad nimetatud rikkumise toimepanemist: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, vastulause (tl 5, 11), millest nähtuvalt isik selgitab, et juhtis sõidukit xxx ja ületas kiirust, kuid kuna tema haige ema hoidis tol hetkel ta 5 aastast last ja ema tervisel oli tagasilöök, siis sel põhjusel ta kiirustaski, ei märganud, et kiirus nii suureks kasvas; taatlustunnistus ja kiiruse mõõtmise materjalid fotodega (tl 7, 8-9), millest nähtuvalt 03.09.2019.a kell 16:50 mõõdeti xxx reg nr xxx kiiruseks 94 km/h. Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavat materjali: - karistusregistri väljavõtet (tl 12) millest nähtuvalt on H. Kiisk’a varasemalt karistatud väärteokorras 3-l korral, kõik on olnud liiklusalased rikkumised. Kohus ei ole tuvastanud menetluslikke rikkumisi väärteomenetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses olevate liikluspolitseinike poolt (tl 4, 5). Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on mõõdetud taadeldud kiirusmõõturiga LaserCam 4. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt lubatud 3 sõidukiiruse ületamine mitte vähem, kui 41 km/h, rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Menetlusalune isik ise kinnitas, et ta ületas lubatud sõidukiirust (tl 6, 11) , seega on isik süüd tunnistanud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 4pö). Menetlusalusele isikule tagati võimalus anda ütlusi (tl 6, 11), mida ta ka kasutas. Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud H. Kiisk poolt
Kohus leiab, et H. Kiisk on talle süüks pandava väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhina pidi H. Kiisk võimalikuks pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ning seda ka möönma. Sõidukiiruse ületamine tuvastamist leidnud ulatuses (vähemalt 41 km/h üle lubatu) pidi olema isikule tajutav, eriti arvestades asjaolu, et lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/h. Ka märgib kohus, et H. Kiisk poolt juhitud mootorsõiduk liikus koos teiste sõidukitega (tl 9) ning nimetatut arvestades pidi isik ka teiste sõidukite liikumist arvestades tajuma oma sõiduki oluliselt suuremat sõidukiirust. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. H. Kiisk on täisealine, süüvõimeline isik, ka ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole süüd välistavaks asjaoluks ka menetlusaluse isiku poolt esitatud paljasõnaline väide selle kohta, et ta raskelt haige ema hoidis tol hetkel tema alaealist last, kellel on diagnoositud xxx ning kuna tema ema tervisel oli tagasilöök, siis seetõttu ta kiirustas. Kuivõrd kohtule ei ole teada, et emale oleks kiirabi kutsutud, siis ei olnud tegemist eluohtliku või kiiret reageerimist vajava olukorraga, mis vajanuks menetlusalusel isikul sedavõrd suure kiirusega sõitmist. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku poolt avaldatud kahetsust. Kohtuväline menetleja taotles H. Kiisk’ile toimepandud väärteo eest karistuseks 10 päeva aresti ning samuti lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 5-ks kuuks. Kohtuväline menetleja selgitas, et menetlusalule isikule ei saanud kiiruse ületamine jääda märkamatuks, kuivõrd ta ületas lubatud piirkiirust nii suures ulatuses. Ka märkis kohtuväline menetleja, et menetlusalust isikut on vaid 3 kuud varem lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud rahatrahviga ning see mõju ei ole avaldanud, menetlusalusel isikul on lisaks veel 2 kehtivat liiklusalast rikkumist ning määratud rahatrahvid on tasumata, ka nähtub väärteomaterjalidest, et menetlusaluse isiku teod lähevad järjest ohtlikumaks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek H. Kiisk’i karistamiseks arestiga on isikut iseloomustavaid andmeid (karistatus liiklusalaste väärtegude eest) ja toimepandud väärtegu ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Samuti on põhjendatud võtta H. Kiisk’ilt lisakaristusena ära juhtimisõigus, kuna isik on liikluses ohtlik. Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 12) on H. Kiisk’i varem ka karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Õiendi kohaselt on H. Kiisk’il 3 kehtivat väärteokaristust, milliste eest 4 määratud rahatrahvid on tasumata. Eelnevat arvestades ei ole isiku rahatrahviga karistamine põhjendatud. Kuna isik ei ole tasunud varasemaid rahatrahve ja on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga saavutatud karistuse eesmärke ning isikut tuleb karistada arestiga. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. H. Kiisk’i näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime liiklusalaseid süütegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, et H. Kiisk on toime pannud tahtlikult liiklusalase väärteo. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Vaadates H. Kiisk’i mineviku käitumismustrit on tema poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine nüüdseks korduv. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et isiku suhtes tuleb kohaldada karistusena aresti. Kohus peab võimalikuks H. Kiisk’i suhtes kohaldada lühiajalist aresti, kuna see vastab süü suurusele ja täidab karistuse eesmärke. Kohus märgib, et H. Kiisk’i ei ole varem arestiga karistatud ja seetõttu on võimalik kohaldada sanktsiooni miinimumimääras karistusmäära. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, ning arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist, peab põhjendatuks H. Kiisk’i karistamist tema poolt toimepandud väärteo eest
Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke. Kohtul puudub veendumus, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Samuti leiab kohus, et H. Kiisk puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh raskeid liiklusalaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu. Arvestades seda, et H. Kiisk’il on 3 kehtivat liiklusalast väärtegu ja käesoleval juhul oli lubatud sõidukiiruse ületamine iseäranis suur, mis võinuks kaasa tuua rasked tagajärjed nii H. Kiisk’ile, kui ka ülejäänud kaasliiklejatele, on vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Kohus viitab, et
lg 3 sätestatud süüteo eest võib lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni kuue kuuni. Eelpool toodud asjaolusid arvestades (rikkumise raskus, kehtivate liiklusalaste karistuste olemasolu) põhjal tuleb asuda seisukohale, et H. Kiisk’i suhtes tuleb tema väärtushinnangute ja karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks kohalda ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on saavutatavad 5 kohaldades
lg 5 p-s 2 ettenähtud lisakaristuse määra sanktsiooni madalaima määra lähedaselt, s.o 4-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist. Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures CD-plaat salvestisega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub KarS § 48, § 56;
MS § 126 lg 3 p 1. Merle Parts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.