← Eesti

1-19-7182/56

Obsah (8)§ 4231§ 69§ 65§ 68§ 423§ 16§ 56§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 7. veebruar 2020 1-19-7182 Maarika Kuusk, Aarne

§ 4231

järgi, üldmenetlus Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. detsembri
  2. a otsus Rauno Heinmann ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets Süüdistatav Rauno Heinmann, isikukood 39012162726; elukoht XXX, töökoht: ehitaja OÜ-s KRN. Varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja advokaat Marko Paabumets, määratud korras Prokuratuur esindaja Tartu Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood
  3. veebruar 2020 Süüdistav Rauno Heinmann ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
  4. Tartu Maakohtu
  5. detsembri 2019 kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonid jätta rahuldamata.
  6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Rauno Heinmannile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 226,80 (kakssada kakskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sh käibemaks 37,80 eurot.
  7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Rauno Heinmannilt Eesti Vabariigi kasuks välja 226,80 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse läbiviimiseks. kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  8. Rauno Heinmanni süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on eelnevalt karistatud Tartu Maakohtu 08.04.2019 kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise eest süstemaatiliselt 26.06.2017, 13.12.2017 ja 01.06.2018, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 20.07.2019 kella 23:20 paiku Tartus Sõpruse sillal kuni peatumiseni Kalevi tänaval mootorsõidukit Infinity M reg nr XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Maakohtu otsus
  9. Tartu Maakohtu
  10. detsembri
  11. a otsusega tunnistati Rauno Heinmann süüdi

§ 4231

järgi ja talle mõisteti karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 69

lg 7,

§ 65

lg 2 alusel suurendati vangistust Rauno Heinmannile kriminaalasjas nr 1-19-344 Tartu Maakohtu 08.04.2019.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 10 kuu 17 päeva vangistuse võrra ja kriminaalasjas nr 1-13-7253 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 14.06.2019.a kohtumäärusega asenduskaristuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 kuu 20 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Rauno Heinmannile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 7 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Rauno Heinmanni käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg alates 25.07.2019.a karistusaja hulka ja loeti 2 aasta 7 päeva vangistuse kandmise alguseks 25.07.2019.a. Rauno Heinmanni suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Lahendati ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõenditega seonduvad küsimused. 3. Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asus seisukohale, et Rauno Heinmanni süü süüdistuses

§ 423

¹ järgi on veenvalt tõendatud, Rauno Heinmanni käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Rauno Heinmanni suhtes süüdimõistev kohtuotsus. 3.1 Kriminaalasjas ei olnud vaidlust asjaolus, et Rauno Heinmannil puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Vaidlust ei olnud selleski, et süüdistuses kajastatud ajal, s.o 20.07.2019.a kella 23:20 paiku liikus Tartu linnas Sõpruse sillal, suunaga Annelinna poolt Karlova linnaosa poole mootorsõiduk Infinity M reg märgiga XXX , mis silla ületamise järgselt peatus Kalevi tänaval, kust see teisaldati valvega parklasse. 2

(11)3.2 20.07.2019.a kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 20.07.2019 koostas liikluspolitseinik S.T. Tartus Kalevi tn 86 juures kiirusmõõturi kasutamise protokolli selle kohta, et liikluspolitseinik S.T. teostas riikliku järelevalve korras mootorsõiduki Infinity M reg märgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist 20.07.2019 kella 23:21 ajal Tartu linnas Sõpruse puiesteel Pika (Pikk) tn ja Kalevi tänavate vahel sõidusuunaga Kalevi tn poole. Seadet testiti 20.07.2019.a kella 16:15 ajal ja seade oli töökorras. Kiirusmõõturi lugemiks oli 108 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +/- 4km/h, lõplikuks mõõtetulemiks oli 104 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Mõõdetava sõiduki juhti ei ole kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud ja juhile ei näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit. 21.07.2019.a akti kohaselt teisaldati Infinity M reg märgiga XXX hoiukohta. 3.3 Tunnistajate E.P. i (I kd, lk 171-178), S.T. (I kd, lk 178-187) ja T.K. i (II kd, lk 29-38) ütlustega luges maakohus tõendatuks, et pärast seda kui politsei andis mootorsõidukile Infinity M reg märgiga XXX 20.07.2019 kella 23:21 ajal Tartu linnas Sõpruse sillal peatumismärguande, siis sõiduki juht eiras peatumismärguannet, kiirendas intensiivselt ning keeras silla lõpus vasakule Kalevi tänavale, kuhu jäi seisma, jättes sõiduki keset teed, ning põgenes autost ja sündmuskohalt ning teda ei õnnestunudki enam samal ööl tabada. 3.4 Tunnistaja T.K. (II kd, 29-38) tundis Rauno Heinmannis kahtlusteta ära isiku, kes oli 20.07.2019.a hilisõhtul Tartu linnas sillal mootorsõiduki Infinity M reg märgiga XXX roolis ja seda juhtides eiras politsei peatumismärguannet, pani gaasi põhja ja sõitis eest ära; sama isiku tundis ära ka kohtueelses menetluses. Juht keeras sillalt vasakule ja pani pidurid põhja ning jättis auto seisma, jooksis autost välja majade vahele ja jättis juhiukse lahti, tema müts jäi autosalongi maha, mis hiljem jäi politsei kätte; K.P. jooksis juhile järele, juhiga koos olnud isik (A.K. ) jäi autosse. T.K. i ütluste kohaselt oli neil K.P. ga 20.07.2019.a vaja kainet autojuhti, et sõita tuttavalt kolmeks nädalaks renditud autoga Infinity M Nõo kaudu Tallinnasse, endal olid jääknähud ja K.P. l ei olnud lube; juhi otsimisega tegeles K.P. Facebook´i kaudu lehelt „Kained juhid Tartus“ (II, 30). Kristian sai juhi, kellega kohtusid Tartu kesklinnas, juhiga oli kaasas kaaslane, Infinity rooli taha istus Rauno Heinmann, kellele pidid Tallinnasse viimise eest maksma 75 eurot. Tunnistaja istus ette juhi kõrvale ning K.P. ja juhiga kaasas olnud isik, kelle nime ta ei tea, istusid taha. T.K. i ütluste kohaselt tema ise ja K.P. proovisid telefoni teel juhiga ühendust saada ja see ka õnnestus. Juht väitis telefoni teel, et ei ole selle autoga üldse sõitnudki. Ta ütles aadressi, sõitsid politseiga sinna, aga see oli vale aadress, politsei sõnul elas seal eramajas perekond, juhti seal ei olnud (II, 35), juhiga kaasas olnud isik viidi kainestusmajja. 3.5 Maakohus märkis, et mingeid põhjusi kahelda T.K. i ütluste tõele vastavuses ei ole, kuna peale Rauno Heinmanni ütluste on ülejäänud tõendite kogum tema ütlustega üldjoontes kooskõlas. T.K. on kahel korral, nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus ütlusi andes, kahtlusteta Rauno Heinmanni isikus ära tundnud 20.07.2019.a hilisõhtul sõiduki Infinity M roolis olnud juhi. 24.08.2019.a äratundmiseks esitamise protokollist (I kd, lk 87-89) nähtuvalt esitati tunnistajale T.K. ile kohtueelses menetluses fotode järgi äratundmiseks Rauno Heinmann koos kolme isiku fotoga. Äratundmiseks esitatud fotode hulgast tundis tunnistaja fotol nr 2 olevas isikus, s.o Rauno Heinmannis, ära sõidukit juhtinud isiku Rauno. 3
(11)3.6 Maakohtu hinnangul on tunnistaja T.K. i ütlustega kooskõlas tunnistajate E.P. i (I kd, lk 171-178) ja S.T. (I kd, lk178-187) ütlused ning 14.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, lk 90-91) kogumis nähtuv selle kohta, et sõidukist Infinity M põgenenud juht jättis autosse juhiukse küljetaskusse maha enda roosa nokamütsi, mille politsei võttis autost kaasa ning mis on kriminaalasjas asitõendiks. 3.7 Kohtuistungil asitõendi vaatluse käigus kinnitas süüdistatav Rauno Heinmann, et nokamüts on tema oma ja ta tahab seda endale tagasi saada (I kd, lk 166). 09.12.2019.a süüdistatavana ütlusi andes avaldas Rauno Heinmann, et sai selle mütsi enda kätte umbes kuu enne süüdistuses märgitud aega G.S. lt ning kui müts talle tagastatakse, siis annab mütsi ise edasi (II, 42, 43). 3.8 Maakohus tuvastas, et tunnistaja T.K. i ütlustega selle kohta, et K.P. tegeles Facebook´i lehelt kaine autojuhi otsimisega, kust selle ka leidis, on kooskõlas ka 08.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, lk 94-97) nähtuv selle kohta, et Facebook´is on olemas sotsiaalmeedia leheküljed „Kained juhid Tartus“ ja „Kained autojuhid Tartus/Tartumaal“. Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt on sotsiaalmeedia leheküljel Facebook kaks gruppi, millest võib leida kauneid autojuhte. Nendeks gruppideks on „Kained juhid Tartus“ ja „Kained juhid Tartus/Tartumaal“. Sisestades mõlema grupi liikmete otsingusse kasutajanime „Hr Rauno“, ilmneb, et Rauno Heinmann on mõlema Facebook´i grupi liige. 3.9 Hinnates süüdistatava Rauno Heinmanni ütlusi, sedastas maakohus, et need on muude tõenditega kooskõlas ainult osaliselt. Selle osa Rauno Heinmanni ütlustest, mis on teiste tõendite kogumiga vastuolus, hindas maakohus ebausaldusväärseks ja sellest otsuse tegemisel ei lähtunud. 3.10 Rauno Heinmanni väited, et tema ei juhtinud 20.07.2019.a kella 23:20 paiku mootorsõidukit Infinity M ei olnud maakohtu hinnangul veenvad ja on ümber lükatud teiste tõendite kogumiga. Kokkuvõttes tuvastas maakohus, et tunnistajate E.P. i, S.T. ja T.K. i ütlustega kogumis on veenvalt tõendatud, et sõidukis Infinity M reg märgiga XXX oli neli isikut, kahekesi koos olid T.K. ja K.P. , kes soovisid Tallinnasse jõuda ning kahekesi koos olid sõidukis juhiteenust osutav Rauno Heinmann ja tema sõber A.K. . Sõiduki juht Rauno Heinmann põgenes sündmuskohalt, ees juhi kõrval istus T.K. ja tagaistmel sõidukis olid A.K. ja K.P. . Juhile püüdis järele jõuda ja teda kätte saada K.P. , kuid see ei õnnestunud. Maakohtu hinnangul tegutses mootorsõiduki juhtimisõiguseta Rauno Heinmann kavatsetult

§ 16

lg 1,2 mõttes, kui ta kajastas ennast gruppides „Kained juhid Tartus“ ja „Kained juhid Tartus/Tartumaal“ liikmeks. Maakohtu hinnangul kasutas süüdistatav neid Facebook´i lehti selleks, et hankida endale kliente kaine juhi teenuse osutamisega. Sellisel viisil leidiski K.P. 20.07.2019.a kaine juhi Rauno Heinmanni, et viimane viiks tema ja ta sõbra 20.07.2019.a õhtul Tartust Nõo kaudu Tallinnasse. Maakohus leidis, et Rauno Heinmanni käitumine kvalifitseerub

§ 423

¹ järgi mootorsõiduki juhtimiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 3.11

§ 56lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Maakohus hindas Rauno Heinmanni süü suureks, sest süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise pani ta toime kavatsetult, linnaliikluses, Sõpruse sillal, kus sõltumata kellaajast on peaaegu alati 4

(11)liiklus ning enamasti on see äärimiselt tihe ja inetnsiivne. Süü suurust iseloomustab ka asjaolu, et politseilt peatumismärguande saamise järgselt süüdistatav ei peatanud ja kiirendas intensiivselt, kiirusmõõtur mõõtis 104 km/h, mis oli äärmiselt ohtlik. Sõiduki peatamise järgselt juhi kohalt põgenemine iseloomustab Rauno Heinmanni ignoreerivat suhtumist õiguskorda. Rauno Heinmanni karistust raskendavaks

§ 58

p 1 alusel on maakohtu arvates omakasu, kuna Tartust Tallinnasse kohale sõidutamise eest pidi Rauno Heinmann saama kaine juhi teenuse osutamise eest endale 75 eurot. 3.12 Varasemalt on Rauno Heinmanni nii Eesti Vabariigis (I kd, lk 12-15, 35-38, 121-128, 137144) kui ka Soome Vabariigis (I kd, lk 129-134; juhtis juhtimisõiguseta 26.07.2015, 29.01.2016, 05.05.2016, 05.05.2016, 14.05.2016, 10.06.2016) karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, sealhulgas Eesti Vabariigis 28.08.2015.a ja 08.04.2019.a kohtuotsustega kriminaalkorras, kuid senini pole need karistused pannud teda oma käitumist muutma ning juhtimisõiguseta juhtimised on üha jätkunud. 28.08.2015.a kohtuotsuse alusel tuli Rauno Heinmannil vanglas reaalselt ära kanda 7 kuud 8 päeva vangistust, mille kandmisele ta ei ilmunud, mistõttu ta kuulutati 05.11.2015.a tagaotsitavaks, 16.02.2016.a koostati vahistamismäärus ja Euroopa Vahistamismäärus (I, 121128). Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on sellel kajastatud 7 kuu 8 päeva vangistuse kandmise alguseks 20.06.2016.a ja ta vabanes selle kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt 22.11.2016.a katseajaga 6 kuud (I, 137 pöördel). Eelkajastatud asjaoludel välistas maakohus Rauno Heinmanni suhtes kergemaliigilise karistuse kohaldamine ja teda tuleb karistada vangistusega sanktsiooni ülempiiri lähedal, s.o 11 kuu vangistusega. 3.13 20.07.2019.a mootosõidukit juhtimisõiguseta juhtides lasus Rauno Heinmannil kahe kohtulahendi alusel üldkasuliku töö tegemise kohustus. Kriminaalasjas nr 1-19-344 tehtud Tartu Maakohtu 08.04.2019 kohtuotsuse alusel pidi Rauno Heinmann tegema 355 tundi üldkasulikku tööd, millest tehtud on 38 tundi (I kd, lk 145). Tartu Maakohtu 14.06.2019 määruse alusel pidi Rauno Heinmann tegema 80 tundi üldkasulikku tööd. Nimetatud määrusega asendati kriminaalasjas nr 1-13-7253 tasumata rahaline karistus 80 päevale vangistusele vastava 80 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 6 kuud määruse jõustumisest alates (I, 59-61, 135-136). Kohtumäärus jõustus 02.07.2019. 80-st tunnist üldkasulikust tööst pole ühtegi tundi tehtud (I kd, lk 145). 3.14 Eelkajastatud asjaoludel tuli maakohtul

§ 69

lg 7,

§ 65

lg 2 alusel 11 kuud vangistust suurendada Rauno Heinmannile Tartu Maakohtu 08.04.2019 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 10 kuu 17 päeva vangistuse võrra ja Tartu Maakohtu 14.06.2019 kohtumäärusega asenduskaristuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 kuu 20 päeva vangistuse võrra ning kokkuvõttes tuli mõista Rauno Heinmannile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 7 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 25.07.2019.a kuni kohtuotsuse kuulutamiseni karistusaja hulka. Apellatsioonid 5

(11)4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Rauno Heinmann ja tema kaitsja Marko Paabumets. Apellandid paluvad tühistada Tartu Maakohtu otsus, teha uus otsus, millega mõista Rauno Heinmann õigeks

§ 4231järgi.

Kaitsja apellatsioon 5. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, valesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud väära kohtuotsuse. 5.1 Kaitsja vaidleb vastu kohtu järeldustele otsuses, et kohtulikul uurimisel on veenvalt tõendamist leidnud, et Runo Heinmann juhtis 20.07.2019 kella 23:20 paiku Tartus Sõpruse sillal kuni peatumiseni Kalevi tänaval mootorsõidukit Infinity M reg nr XXX . Kaitsja arvates maakohus on valesti hinnanud tõendeid. Maakohus on põhjendamatult usaldanud tunnistaja T.K. i ütlusi, ega ole arvestanud tunnistajate E.P. i ja S.T. ütlustega, kus tunnistajad käsitlevad asjaolusid selliselt, et nad ei näinud nelja isikut, vaid ainult 3 isikut. Peeti kinni K.P. , kes tunnistaja S.T. ütluste kohaselt püüdis põgeneda hoovi. Apellandi arvates annavad nimetatud asjaolud kinnitust, et hoopis K.P. oli isikuks, kes juhtis sõidukit. Tunnistaja S.T. ütluste kohaselt ei osanud K.P. selgitada kuhu jooksis väidetav autojuht. Kuivõrd K.P. jäi kohtus üle kuulamata ja kõik asjaolud välja selgitamata, on tõusetunud põhjendatud kahtlused selles osas, kes ikkagi sõidukit juhtis ja kelle järele tema jooksis. Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ega ole kõrvaldamata kahtlust tõlgendanud süüdistatava kasuks, mis on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes ja kohtuotsuse tühistamise aluseks. 5.2 Kaitsja on seisukohal, et maakohus on valesti hinnanud tõendeid, järeldades, et Rauno Heinmann tegutses eesmärgiga hankida endale kliente, keskkonnas “Kained juhid Tartus/Tartumaal“. Maakohus on jätnud otsuses esitamata põhjenduse, milliste tõendite pinnal ta järeldab, et Rauno Heinmann otsis kliente ja osutas juhiteenust, mis on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. 5.3 Apellandi arvates on seega väär kohtu seisukoht, et Rauno Heinmanni käitumine kvalifitseerub

§ 423

¹ järgi mootorsõiduki juhtimiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Rauno Heinmann tuleb selles osas õigeks mõista. 5.4 Kohtuistungil 09.12.2019 jättis maakohus KrMS § 297 lg 2, 3 ja KrMS § 2861 lg 2 p 2 alusel süüdistatava ja kaitsja taotluse tunnistaja V.J. i ülekuulamiseks rahuldamata, kuna seda tunnistajat ei ole loetletud kaitseaktis ning süüdistatav ja kaitsja ei ole nimetanud senini kohtule mitte ühtegi olulist põhjust, miks seda ei saanud varem teha. Kaitsja arvates on maakohus jätnud taotluse põhjendamatult rahuldamata. Maakohtu poolt viidatud seadusesätted ei ole asjakohased, kuivõrd alibi kontrollimine on tähtsust omav asjaolu, millest kohus ei oleks tohtinud keelduda. Kriminaalmenetluse seadustikust ega Riigikohtu praktikast ei tulene süüdistatava kohustust nimetada alibit kinnitavaid tunnistajaid juba kohtueelses menetluses. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad lähtudes kaitsetaktikast või muudest kaalutlustest esitada sellise tunnistaja andmed vahetult kohtule KrMS § 227 lg 1 sätestatud korras. Samuti võib süüdistatav või tema kaitsja taotleda alibit kinnitava tunnistaja kohtusse kutsumist ja ülekuulamist KrMS § 284 lg 2 või § 297 alusel. Alibi tunnistaja ülekuulamisest keeldumine kohtu poolt on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes ja kohtuotsuse tühistamise aluseks. 6

(11)5.5 Apellant on seisukohal, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud tulenevalt KrMS §
  1. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, hinnanud valesti tõendeid, mis on viinud ebaseadusliku otsuseni. Kuivõrd maakohtus ei ole kohtulikul uurimisel kõrvaldatud tekkinud kahtlusi Rauno Heinmanni süüdiolekus, tulnuks kõrvaldamata kahtlused tõlgendatama süüdistatava kasuks, tulenevalt KrMS § 7 lg
  2. Rauno Heinmanni apellatsioon
  3. Süüdistatav leiab, et teda tuleks õigeks mõista, sest kohus tõlgendas tõendeid valesti. 6.1 Võtmetunnistaja T.K. i ütlusi ei saa pidada tõesteks, sest ta oli sündmuskohal purjus. T.K. tegelikult teab, et tema (Rauno Heinmann) ja K.P. on tuttavad. Süüdistatav töötas K.P. ga koos Soomes. Väljamõeldis on ka tunnistaja T.K. i jutt, et tema olevat lubanud 75 euro eest K.P. ja T.K. i Tallinnasse viia. Süüdistatav selgitab, et K.P. ja T.K. tahtsid sõita Tallinnasse, samuti ka süüdistatava tuttav A.K. . Süüdistatav viis nad omavahel kokku, kuid nendega sõitma kaasa ei läinud. T.K. i jutt, et tema oli roolis ja põgenes, on vale. Arusaamatu on see, et miks K.P. jooksis sündmuskohalt ära. Rauno Heinmanni arvates kõik kolm sündmuskohal olnud isikut - T.K. , K.P. ja A.K. olid alkoholijoobes ja ilmselt mõtlesid nad välja vale, et tegelikku autojuhti päästa. 6.2 Kohus luges oluliseks tõendiks ka Facebooki väljavõtted, kuid T.K. rääkis kohtus, et tema ei tea, kust K.P. juhi leidis. Süüdistatav selgitab, et Facebooki gruppi „Kained juhid Tartus“ ja „Kained juhid Tartumaal“kuuluvad ka need isikud kes vajavad kainet juhti, mitte ainult kaine juhi teenuse pakkujad. 6.3 Rauno Heinmann leiab, et kohus ei oleks tohtinud kasutada teda iseloomustava materjalina Soomes toimepandud juhtimisõiguseta juhtimisi, mis on väärteod ja on aegunud. 6.4 Rauno Heinmann leiab veel, et maakohtul ei olnud õigus kriminaalasjas nr 1-13-7253 mõistetud karistust pöörata vangistuseks, sest ta pole ÜKT tegemisest kõrvale hoidunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohtu istungil jäid kohtumenetluse pooled oma seisukohtade juurde. Prokuratuuri esindaja Silva Rood palus jätta apellatsioonid rahuldamata.
  5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kuulas kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad apellatsioonide ja kohtuotsuse kohta ning jõudis kriminaalasjas kogutud tõendeid kontrollides veendumusele, et Rauno Heinmanni süü süüdistuses

§ 4231järgi on tuvastatud kahtlusteta.

Kohtukolleegiumil ei ole ühtegi põhjust teha maakohtule etteheiteid kriminaalmenetlusseaduse normide väära kohaldamise kohta, sest neid kohtukolleegium ei tuvastanud. Kogutud tõenditele antud hinnang kogumis on põhjendatud. Ka kohtukolleegium on veendunud, et maakohtus uuritud tõendikogum võimaldab lugeda Rauno Heinmanni süü tõendatuks. Kuna apellatsioonikohus hindab maakohtu otsuse seaduslikuks ja põhjendatuks ning nõustub otsuses esitatud põhjendustega Rauno Heinmanni süü tõendatuses, siis neid üle korrata siinkohal ei ole vaja. Alljärgnevalt vastab kohtukolleegium apellantide põhiväidetele. 7

(11)
  1. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses toodud ajal, s.o 20.07.2019.a kella 23:20 paiku liikus Tartu linnas Sõpruse sillal, suunaga Annelinna poolt Karlova linnaosa poole mootorsõiduk Infinity M reg märgiga XXX , mis silla ületamise järgselt peatus Kalevi tänaval. Vaidluse all on jätkuvalt asjaolu, kas eelmärgitud sõidukit juhtis juhtimisõiguseta süüdistatav Rauno Heinmann.
  2. Apellandid ei ole nõus maakohtuga, et kohtus üle kuulatud tunnistaja T.K. i ütlused on usaldusväärsed. Kaebuste esitajad väidavad, et sündmuskohal, s.o peatunud sõiduauto juures olnud ja seal kinni peetud kolm isikut- T.K. , K.P. ja A.K. leppisid omavahel kokku valeversioonis, väites, et roolis oli Rauno Heinmann. Valetamise eesmärgiks on päästa tegelik autot juhtinud isik. Kaebajate arvates võis selleks isikuks olla K.P. , kes pärast auto peatamist jooksis minema, kuid saadi politseiametnike poolt kätte.
  3. Kohtukolleegium märgib, et apellantidega ei saa nõustuda selles, et tunnistaja T.K. valetas, kui ütles, et roolis oli Rauno Heinmann. Ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada T.K. i valetamist Rauno Heinmanni peale, ei ole. Tunnistaja rääkis talle teada olevatest asjaoludest kohtus selgelt ja arusaadavalt, tema jutt oli vastuoludeta ja usutav ka apellatsioonikohtu hinnangul (vt tunnistaja ütlused maakohtus, 2 kd, lk 29-38). Tunnistaja rääkis, et temal ja K.P. l oli vaja kainet autojuhti sõiduks Tallinnasse ning K.P. leidis Rauno Heinmanni.
  4. Süüdistatav väidab apellatsioonis, et tunnistaja ei olnud kindel, kas K.P. leidis juhi Facebooki lehelt „Kained juhid Tartus“ ja „Kained juhid Tartumaal“. Kohtu järeldused selles osas ei ole õiged. Kohtukolleegium leiab, et tõendamiseseme asjaolude seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, kas K.P. leidis kaine juhi eelviidatud Facebooki lehekülgedelt või muul viisil. K.P. kohtus ütlusi ei andnud, mistõttu nimetatud asjaolu täpselt tuvastada ei õnnestunud. Tunnistaja T.K. küsimusele, kuidas K.P. juhi leidis, vastas „kas Facebooki kaudu või, ma ei ole täpselt selle teemaga kursis“. Seega puudub põhjus kindlalt väita, et K.P. leidis kaine juhi nimelt Facebooki lehe kaudu. Samas, nagu öeldud, ei oma nimetatud asjaolu Rauno Heinmanni süü tõendamisel tähtsust. Oluline on tuvastada, kas sõiduki Infinity M roolis oli Rauno Heinmann või mitte.
  5. Tunnistaja T.K. kinnitas maakohtus, et Infinity M roolis oli just nimelt Rauno Heinmann. Tema ise istus juhi kõrvale, juhi tuttav A.K. ja K.P. istusid taha. Tunnistaja jäi ka selle juurde, et ta tundis kohtueelsel uurimisel äratundmiseks esitamisel autoroolis olnud isikuna kindlalt ära Rauno Heinmanni. T.K. avaldas kohtus ütlusi andes sama ka sündmuskohale tulnud politseinikele, et juht jooksis ära. K.P. helistas ka roolis olnud isikule. See isik väitis, et tema pole roolis olnud ja ütles enda asukoha aadressi, kuid aadress oli vale, sest seal elas mingi perekond ja juhti seal ei olnud.
  6. Üheks Rauno Heinmanni süüd kinnitavaks tõendiks tõendikogumis on ka asitõendi vaatlusprotokoll (1 kd, lk 90-91). Nimetatud protokollis vaadeldi asitõendina Infinity M juhipoolsest uksetaskust leitud roosat nokamütsi. Maakohtu istungil 12.11.2019 esitas prokurör nimetatud asitõendi kohtule vaatlemiseks ning süüdistatav Rauno Heinmann tunnistas nokamütsi omaks ning soovis seda tagasi. Maakohus tõi välja veel, et kui süüdistatav 09.12.2019 andis ütlusi, siis nokamütsi kohta rääkis ta, et sai selle enda kätte umbes kuu aega enne sündmust ning see kuulus mitte talle vaid G.S. le. 8
(11)
  1. Kohtukolleegium leiab, et ka eelnimetatud asitõend kinnitab järeldust, et sõiduki Infinity M roolis oli just nimelt Rauno Heinmann, kes nokamütsi juhipoolse uksetaskusse pani (tunnistaja T.K. i ütluste kohaselt oli juhil peas roosa nokamüts).
  2. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud tunnistajate E.P. i ja S.T. ütlustega, kus tunnistajad ei näinud nelja isikut, vaid ainult 3 isikut. Peeti kinni K.P. , kes tunnistaja S.T. ütluste kohaselt püüdis põgeneda hoovi. Apellandi arvates annavad nimetatud asjaolud kinnitust, et hoopis K.P. oli isikuks, kes juhtis sõidukit. Tunnistaja S.T. ütluste kohaselt ei osanud K.P. selgitada kuhu jooksis väidetav autojuht.
  3. Maakohtus andsid tunnistajatena ütlusi Infinity M kinnipidamise järgselt sündmuskohale tulnud politseiametnikud E.P. ja S.T. (1 kd, lk 171-187). Kohtukolleegium ei pea õigeks apellandi järeldust, et maakohus politseiametnike ütlustega ei arvestanud. Tunnistaja E.P. i ütluste kohaselt jõudsid nad keset sõiduteed peatunud sõiduauto Infinity juurde ning juhipoolne uks oli avatud, samuti tagumine parempoolne uks oli avatud. Juhi kõrvalistuja kohalt väljus inimene ning üks inimene jäi autosse, istus juhi taga vasakul. Üks isik oli kõndimas Rebase tänavale. Tunnistaja kinnitas, et nägi sündmuskohal kokku kolme inimest. Tunnistaja rääkis, et see isik, kes kõndis-sörkis Rebase tänava suunas, istus taga paremal ning ta püüdis ära jooksnud juhile järgneda (nii rääkisid tänaval kinni peetud isik ja sõiduki esiistmel juhi kõrval istunud isik). S.T. ütlused sisuliselt kattusid E.P. i ütlustega. S.T. kinnitas samuti, et Rebase tänava suunas liikus isik sörkides, kellele tunnistaja järgnes ja ta kinni pidas. Kinnipeetud isik nimetas roolis olnud isiku nime- Rauno ja telefoninumbri.Tunnistaja arvates ei püüdnud Rebase tänava suunas liikuv isik põgeneda, sest ta liikus aeglaselt. Kohtukolleegiumi hinnangul kõiki olulisi asjaolusid eelnimetatud politseinike ütlustes (sealhulgas eelnevalt antud lahendis väljatoodud asjaolusid) on maakohus süüdimõistva lahendi tegemisel arvestanud ning vastupidised väited ei ole põhjendatud.
  4. Kaitsja teeb maakohtule kriminaalmenetlusliku etteheite selles, et maakohus jättis põhjendamatult ning seadusliku aluseta rahuldamata Rauno Heinmanni ja kaitsja taotluse kuulata üle nn alibitunnistaja. Kaitsja märgib, et seadus ei kohusta süüdistatavat nimetama alibit kinnitavaid tunnistajaid juba kohtueelses menetluses. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad kaitsetaktikast lähtudes esitada tunnistaja andmed vahetult kohtule KrMS § 227 lg 1 korras või KrMS § 284 lg 2 või § 297 korras.
  5. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsustusega jätta rahuldamata taotlus kuulata tunnistajana üle V.J. . Kohtu poolt väljatoodud menetlusõiguslikud alused on asjakohased ja põhistused õiged (vt maakohtu otsuse lk 5-7).
  6. Kohtukolleegium peab vajalikuks siiski välja tuua järgmised asjaolud. 12.11.2019 kohtuistungil esitas süüdistatav taotluse kuulata kohtus tunnistajana üle V.J. , kes kinnitaks Rauno Heinmanni mujal viibimist süüdistuses märgitud ajal. Kaitsja ei teadnud sellise tunnistaja olemasolust midagi. Selgituseks tõi süüdistatav välja, et ta ei andnud kohtueelses menetluses ütlusi, mistõttu ei saanud ta esitada ka taotlust. Samuti ütles süüdistatav, et tal ei ole kaitsjaga koostöö tegemise kohustust, mistõttu rääkis ta tunnistajast kaitsjaga 2019 oktoobri alguses. 9
(11)
  1. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et Rauno Heinmanni põhjendused selle kohta, miks ta ei esitanud varem nn alibitunnistaja ülekuulamise taotlust, ei ole hinnatavad mõjuvatena. Isiku keeldumine ütluste andmisest ei takista taotluste esitamist. Maakohus märkis veel põhjendatult sedagi, et tõenduslik olukord asjas oli Rauno Heinmannile teada juba vahistamisest alates, kuid ühtegi taotlust võimaliku alibi kontrollimiseks Rauno Heinmann menetlejale ei esitanud. Kui isik saab teada, milles teda kahtlustakse, on kahtlustatavalsüüdistataval koos oma kaitsjaga võimalik teha konstruktiivset koostööd menetlejaga, et koheselt kontrollida võimalikku alibit. Kui süüdistatav vaid talle teada olevatel põhjustel ei soovi teha koostööd menetleja ja isegi oma kaitsjaga, siis kujunebki kohtumenetluses olukord, kus taotlus tunnistaja ülekuulamiseks kohtumenetluses on esitatud hilinenult, sest ühtegi mõjuvat põhjust vastava taotluse esitamata jätmiseks juba kohtueelses menetluses ei ole välja toodud. Viide kaitsetaktikale ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades asjakohane.
  2. KrMS § 7 lg 3 kohaldamisega seoses märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks, sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt RKKKo
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20;
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja
  7. novembri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.). Eeltoodud kohtupraktika valguses saab antud kriminaalasjas märkida, et maakohtu, samuti ka ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldamata kahtlusi Rauno Heinmanni süüs pole jäänud ning ette heita maakohtule KrMS § 7 lg-s 3 sätestatu kohaldamata jätmist, ei ole põhjust.
  9. Kokkuvõttes nõustub kohtukolleegium maakohtu hinnanguga tõenditele kogumis, mille tulemusena leidis tuvastamist, et Rauno Heinmann pani süüdistuses esitatud ajal, kohas ja viisil toime

§-s 4231 sätestatud kuriteo ning tegi seda kavatsetult.

  1. Rauno Heinmann leiab, et maakohus ei oleks tohtinud iseloomustava materjalina arvestada, et teda on Soomes korduvalt karistatud sõiduauto juhtimiste eest juhtimisõiguseta. Rauno Heinmanni arvates on talle Soomes määratud karistused kustunud.
  2. Maakohtu otsuse kohaselt on kohus muuhulgas märkinud, et Rauno Heinmanni on ka Soomes korduvalt karistatud sõiduauto juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on Rauno Heinmanni kohta Soomes tehtud karistusotsused Eestis tunnustatud Tartu Maakohtu vastavate määrustega. Kohtukolleegium ei näe siinkohal mingit rikkumist maakohtu poolt selles, et vaidlustatud kohtuotsuses on muuhulgas viidatud Rauno Heinmanni eluloolistele karistusandmetele Soomes. Kohtukolleegium rõhutab, et Rauno Heinmanni karistati antud kriminaalasjas vastavalt süü suurusele ning tema varasemale elukäigule Eestis, mis on õigusrikkumisi ohtralt täis (4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud 08.04.2019 kohtuotsusega

§ 4231ja § 424 järgi, 16 kehtivat väärteokaristust). 10

(11)
  1. Rauno Heinmann leiab veel, et maakohus ei oleks tohtinud kriminaalasjas nr 1-13-7253 mõistetud karistust pöörata vangistuseks, sest ta ei ole ÜKT tegemisest kõrvale hoidunud.
  2. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava eeltoodud etteheide maakohtule on ekslik. Maakohus tuvastas, et 20.07.2019 mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ajal oli Rauno Heinmannil kohustus teha üldkasulikku tööd kahe kohtulahendi alusel. Kriminaalasjas nr 1-19344 tehtud Tartu Maakohtu 08.04.2019 kohtuotsuse alusel pidi Rauno Heinmann tegema 355 tundi üldkasulikku tööd. 355 tunnist oli tehtud 38, tegemata 317 tundi (1 kd, lk 145). 14.06.2019 Tartu Maakohtu määruse alusel (jõustus 02.07.2019) pidi Rauno Heinmann tegema üldkasulikku tööd 80 tundi ning need on tegemata (1 kd, lk 145). Eeltoodud asjaoludel ning juhindudes

§-st 69 lg 7 ja §-st 65 lg 2, suurendas maakohus käesoleva kohtuotsuse järgi mõistetud karistust - 11 kuud vangistust, eelviidatud kohtulahendite alusel kandmata karistuste võrra ning mõistis Rauno Heinmannile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat ja 7 päeva vangistust. Maakohus on karistusseaduse sätteid kohaldanud õigesti.

  1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse muutmata ning süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
  2. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks Rauno Heinmannile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 120 minutit. Kokku taotleb kaitsja 3 töötunni eest tasu 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40). Kohtuistungil osalemise eest taotleb kaitsja tasu 30 minuti eest (32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7, leiab et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada summas 226,80 eurot (sh käibemaks 37,80 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel Rauno Heinmannilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.