2-12-42087 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2020.a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-42087 Menetlusosalised

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust, kuid mitte vähem kui 30 eurot kuus.

1. Tartu Maakohtu 27.10.2017 määrusega muudeti võlausaldajaid, kellele võlgnik peab tegema kohustustest vabastamise menetluses kord aastas väljamakseid. Swedbank AS tingimuslik nõue loeti lõppenuks tingimuse mittesaabumise tõttu (võlgnik käendas abikaasa õppelaenu, õppelaen on täies ulatuses tasutud). Võlausaldajad, kellele võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluses kord aastas väljamakseid tegema, on Bigbank AS ning Swedbank Liising AS, kelle nõuded kokku moodustavad võlgniku kohustustest vabastamise menetluses 7 217,12 eurot.
2. Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 16.09.2014, 27.03.2015, 21.10.2015, 20.03.2016, 07.11.2016, 14.05.2017, 28.10.2017, 02.04.2018, 10.10.2018, 03.06.2019, 11.10.
3. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse algusest alates kuni
4. a veebruarini töötanud xxxxxxxxxx AS-s ning alates
5. a aprillist kuni käesoleva ajani AS-s Kxxxxxxx. Vahepealsel ajal oli võlgnik töötu (registreeritud Töötukassas töötuna). Võlgnikul on kolm ülalpeetavat (sündinud 2006, 2009, 2018). Ajal, mil võlgnik töötas Pxxxxxxxxx AS-s ei ületanud võlgniku sissetulekud miinimummäära. Võlgniku sissetulekust on olnud võimalik teha kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks alates
6. a aprillist, mil võlgnik asus tööle AS-s Kxxxxxxx. Võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud 5 572,41 eurot ulatuses, mis teeb 40,01% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest kohustustest vabastamise menetluse 2 algatamise seisuga. Tartu Maakohtu 27.10.2017 määruse kohaselt on rahuldamata nõuete summa 7 217,12 eurot, millest võlgnik on rahuldanud 77,21%. Võlausaldaja Swedbank AS Liising nõue on rahuldatud täies ulatuses.
7. Võlgnik esitas kohtule 14.04.2020 avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohustuste vabastamise menetluses toodud kohustusi on võlgnik täitnud alljärgnevalt: Tulutoovad tegevused: • kohustustest vabastamise menetluse algusest kuni veebruar 2016 töötas võlgnik ettevõttes Pxxxxxxxxx; • ajavahemikul 06.
8. - 30.09.2016 ja 09.01.2017 kuni tööle asumiseni olin võlgnik töötuna arvel, tegeles aktiivselt töö otsimisega ning planeeris omandada traktorijuhi load; • alates 01.aprill 2017 a kuni tänaseni töötab võlgnik ettevõttes Kxxxxxxx AS. Oma varalise seisu kohta on võlgnik esitanud andmed pakrotiavalduse esitamisel. Samuti on võlgnik esitanud pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.
9. - 31.12.2015 kohta. Võlgniku töötasu laekub usaldusisik Kxxxxx Axxxxxxxxx kontole. Täies mahus on rahuldatud nõue võlausaldajale Swedbank Liising AS. Võlausaldajale Bigbank AS on seisuga 14.04.2020 a tasumata 1485,68 eurot. Võlgnik ole midagi pärinud.
10. 21.04.2020 küsis kohus võlausaldajatelt ning usaldusisikult seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise osas. Tähtaja jooksul esitasid oma seisukohad usaldusisik ning üks võlausaldaja kahest. 6.
11. Usaldusisik Kxxxxx Axxxxxxxx esitas oma seisukoha 27.04.
12. Usaldusisik leiab, et Mxxxxx Axxxxxxxxxon temale kohtumäärusega pandud kohustusi täitnud korralikult ja kohusetundlikult. Usaldusisik arvab, et kohustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja Mxxxxx Axxxxxxxx kohustustest vabastada. 6.
13. Swedbank Liising AS esitas oma seisukoha 04.05.
14. Võlausaldaja nõue on rahuldatud täiel määral. Võlausaldajal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamise osas. KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
16. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 5. Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel

§ 175lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 3 6. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

7.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Mxxxxx Axxxxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud peamiselt töötasu. Võlgnik on töötanud menetluse jooksul kahes kohas: AS-s Pxxxxxxxxx ning AS-s Kxxxxxxt. Võlgnik oli ka vahepeal töötu, kuid pärast AS-s Pxxxxxxxxx lahkumist leidis võlgnik tasuvama töö AS-s Kxxxxxxx. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on leidnud endale töö, mis võimaldas tal menetluse jooksul rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 8.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik (ja ka usaldusisik) on kohtu päringutele vastanud. Usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid hilinemistega, kuid need pole jäänud esitamata. Aruandes on toodud kõik vajalik, aruandele on lisatud konto väljavõtted. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks keeldunud usaldusisikule infot andmast. 8.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekud ei ületanud menetluse alguses seaduses sätestatud miinimummäära (ajal, mil võlgnik töötas AS-s Pxxxxxxxxx). Menetluse lõpuks on võlgnik teeninud sellist töötasu, millest on olnud võimalik teha kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 5 572,41 euro ulatuses, mis teeb 40,01% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest kohustustest vabastamise menetluse algatamise seisuga. Tartu Maakohtu 27.10.2017 määruse kohaselt on rahuldamata nõuete summa 7 217,12 eurot, millest võlgnik on rahuldanud 77,21%. Kohtu arvestuste kohaselt on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses kui ta oleks seaduse kohaselt pidanud (kohtu arvestuse kohaselt oleks võlgnik pidanud rahuldama võlausaldajate nõudeid 4 890,17 euro ulatuses). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 4 Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused, s.h. teinud seaduses ettenähtud määrades eraldised võlausaldajate jaoks ja need ka välja maksnud.

1. Kohus on seisukohal, et menetluse pikendamine veel kahe aasta võrra ei ole põhjendatud. Võlgnik on täitnud oma kohustusi eelneva viie aasta jooksul.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Mxxxxx Axxxxxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud MxxxxxxAxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Mxxxxx Axxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kxxxxx Axxxxxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5