(3)1-20-2470 kantakse Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 24.05.2018 otsusega nr 18/122525 Arno Larionovilt välja mõistetud ja tasumata rahatrahv summas 354 eurot Eesti Vabariigi riigituludesse. Välja mõistetud ja seni tasumata rahatrahv summas 354 eurot tuleb 30 päeva jooksul määruse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus märkis, et tunnistuse kohaselt karistati Arno Larionovit liiklusalase süüteo eest. Kuigi teo karistatavus täitvas riigis ei ole määrav, on selline süütegu, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt karistatav ka Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kohaselt. Maakohus tuvastas, et ei esine KrMS §-s 436 ega §-s 477 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse või rahvusvahelisest koostööst keeldumise aluseid. Maakohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi otsuse tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid KrMS § 50871 mõttes. Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes sama teo eest otsust väljastatud ja otsust ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. Rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistus on koostatud eesmärgiga tunnustada ja täita otsust süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma osas. Kuivõrd ka süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma sisaldub KrMS § 50869 lg 11 loetelus (p 1), on tunnistuse täitmine lubatav. KrMS § 50872 lg 2 kohaselt, kui välisriigis mõistetud karistust ei ole võimalik täita, võib kohus selle otsuse teinud riigi loal asendada karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras, arvestades, et vangistuse ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada otsuse teinud riigis ettenähtud ülemmäära. Asendamine on lubatud üksnes juhul, kui taotlev riik sellist asendamist on lubanud. Vastav luba peab olema märgitud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistusel. Harju Maakohtule esitatud tunnistuses ei ole antud täidesaatvale riigile luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. Seega tuleb täita tunnistuses märgitud rahaline kohustus, tasudes selle käesolevas määruses näidatud korras ja tähtajal. Maakohus märkis,

(3)1-20-2470

1. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS
2. või
3. peatüki sätteid, arvestades
4. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (
5. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3 1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
7. Maakohus on oma määruses juba selgitanud,