) § 371 lg 1 p 4 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna hageja on hagivalduses märkinud, et poolte vahel on kinnitatud kohtulik kompromiss tsiviilasjas 2-18-18679, kus pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale elatist 220 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, siis oleks kohus pidanud hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmisest keelduma. Pooled ei vaidle, et tsiviilasjas 2-18-18679 on hageja elatise nõue kostja vastu lõpetatud pooltevahelise kompromissi kinnitamisega.
lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Viidatud sätet on selgitanud Riigikohus 10.10.
kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Käesoleval juhul on hageja esitanud hagiavalduse resolutsioonis kohtu selgitustele vaatamata nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks, mitte nõude varasemalt kohtumäärusega kokku lepitud elatise suuruse muutmiseks. Hageja palub hagiavalduse resolutsioonis kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks 280 eurot kuus alates 01.02.2020, kuid hageja nõue kostja vastu elatise väljamõistmiseks on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-18-18679, mistõttu ei ole võimalik teistkordselt kostjalt hageja kasuks elatist välja mõista. Kuna samade poolte vaidluses samal alusel samal alusel sama hagieseme üle (hageja nõue kostja vastu elatise nõudes) on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, siis tuleb käesolevas menetluses hageja elatise nõudes kostja vastu menetlus lõpetada
Vastavalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja palub menetluskulud välja mõista hageja seaduslikult esindajalt. Kohus on seisukohal, et hageja seaduslikult esindajalt ei ole võimalik menetluskulusid välja mõista, kuivõrd menetluskulude kandjaks on hagimenetluses hagimenetluse pooled, mitte nende esindajad. Kohus leiab, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks ebamõistlik, kuivõrd hageja seaduslikud esindajad on nii hagiavalduses hagejat esindav ema ning ka kostja kui hageja isa. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud on õiglane jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.