← Eesti

2-16-17699/53

Obsah (7)§ 1047§ 1045§ 1046§ 127§ 128§ 134§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-17699 Tsiviilasi L K´i h

§ 1047

lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18).

§ 1047

lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17).

  1. Kohus leiab, et lõigus 3 sisalduv faktiväide - „mitmed Tallinnfilmi töötajad on talunud alates
  2. aasta septembrist hageja igapäevast töökiusu“, on hagejat halvustav. Kius tähendab pahatahtlikku jonni, kiusamist (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kius&F=M). Kiuslikkus ja pahatahtlik jonn on kohtu hinnangul negatiivseteks iseloomu omadusteks. Töökiusamise all mõistetakse seda, kui töötajat koheldakse korduvalt ebameeldival või alandaval viisil, nii et tal on end raske selle vastu kaitsta. Tegemist on inimese ahistamise ühe alaliigiga, mis omab negatiivset toimet. Negatiivse iseloomu omaduse presenteerimist peetakse tavapäraselt selle inimese halva külje esile toomiseks. Kuna on tegemist negatiivse faktiväitega, on selle tõele vastavuse tõendamiskoormus kostjal kui väite avaldajal.
  3. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et lõigus 3 sisalduv faktiväide on tõene väide. 05.10.2015 L Mi, T Pi, T Re ja T Te pöördumisest Tallinnfilmi OÜ nõukogu poole sellist järeldust teha ei saa. Antud kirjas palutakse nõukogult abi normaalse töökeskkonna taastamiseks. Samas on pöördumises viidatud, et
  4. septembril toimunud Tallinnfilmi töökoosolekul tunnistas L K, et on lugenud eelneva teavituseta Tallinnfilmi töötajate e-posti kirjavahetust ning samal koosolekul rõhutas ta oma autoritaarset juhtimisstiili. (I kd tl 141). Pöördumisest ei saa teha järeldust, et hageja oleks kedagi kiusanud, ebameeldival või alandaval viisil kohelnud. Eesti Ekspressi 03.03.2016 artiklis pealkirjaga „See pole filmiarvustus: Naiste kätš kino Artis töötajate ja ülemuse vahel.“ on kirjutatud , et Tallinnfilmi kinos Artis valitseb viimased pool aastat halb tööõhkkond. „Eelmisel nädalal Berliini filmifestivalil käinud Artise programmijuht T T sattus tagasi tulles ootamatusse konflikti – ta vallandati päevapealt. Põhjuseks tööluus. /…/ Konfliktid algasid L Kil alluvatega juba septembris. Nimelt solvas K
  5. septembril enda töötajaid Hollandi suursaatkonna ametnike ees, kui oli koosolek enne filmi „Viplala“ esilinastumisest. Piletimüük läks nii hästi, et Artise töötajad lubasid Hollandi saatkonnale anda esilinastuse kõrval kasutada ka teist, väiksemat saali. Ki käest luba ei küsitud ja töötajad said saatkonna esindajate ees peapesu. /…/ Järgnes suurem tüli, mille järel
  6. septembril toimunud koosolekul tunnistas L K, et on lugenud eelneva teavituseta Tallinnfilmi töötajate e-posti. /…/
  7. jaanuaril otsustas K ootamatult koondada kümme aastat töötanud raamatupidaja T Pi, sest ta on liiga aeglane. /…/
  8. veebruaril lasi K lahti T Te.“ (I kd tl 142-145). Samuti ei saa antud artiklist teha järeldust selle kohta, et hageja oleks Tallinnfilmi töötjaid kiusanud. Töökiusamine tähendab korduvat ühe töötaja alandavat kohtlemist. Isegi kui pidada vallandamist alandavaks kohtlemiseks, ei nähtu artiklist, et tegemist oleks korduva pahatahtliku käitumisega. Töökiusamisena saaks käsitleda olukorda, kus ühe või mitme töötaja suhtes käitutakse korduvalt ebaõiglaseks, mis võib päädida tema valladamisega või muul viisil töölt lahkumisega. Hageja poolt 13.10.2015 L Mile, T Pile, T Rele ja T Tele saadetud e-kirjas märgib hageja, et uueks töökorralduse reegliks on see, et juhataja võib töötajate tööalaseid meile lugeda. Samuti märkis hageja antud e-kirjas, et vabandab töötajate ees kuna eeldas, et see oli varasemalt 11

(26)2-16-17699 töökorralduse eeskirjas olemas ning seetõttu ei maininud seda varem. (I kd tl 146). Hageja 23.09.2015 e-kirjas E A palub hageja suunata temale L Mi sisse- ja väljaminevad e-mailid ning palub sellest L Mi mitte teavitada. (I kd tl 147). Kohtu hinnangul ei saa töötajate töömeilide lugemist pidada töötajate kiusamiseks. Töömeilide lugemise näol ei ole tegemist töötajate alandava kohtlemisega. Seejuures tuleb märkida, et ehkki 23.09.2015 soovis hageja tööalaste e-kirjade lugemist pidada saladuses, saatis hageja hiljem töötajatele selgituse uue töökorraldusliku meetme kohta ning vabandas töötajate eest, et varem ei teavitanud töötajaid töömeilide tööalase kasutamise eesmärgist ja sellest, et juhataja võib neid lugeda. Kohtu hinnangul ei tõenda Tallinnfilmi 11.12.2015 vastuvõetud eelarve seda, et hagejal puudus vajadus raamatupidajaga töölepingu lõpetamiseks. Ehkki antud eelarves on arvestatud raamatupidaja töötasuga terve aasta lõikes (I kd tl 148-149), ei saa tööandja pahatahtlikkuseks pidada seda kui antud aasta kestel töötajaga tööleping lõpetatakse. Ebamõistlik oleks eeldada, et tööandja peab iga eelarvet koostades ette nägema mõne töötaja koondamise või muul alusel töölepingu lõpetamise vajadust. Kostja leiab, et T Te ootamatu vallandamine viitab samuti hageja kiuslikule ja pahatahtlikule käitumisele. Kostja väitel omas T T olulist rolli Tallinnfilmi kliendi- ja partnerlussuhete loomisel. Hispaania suursaadiku F G. C 25.02.2016 pöördumises on märgitud „Kirjutan Teile seoses ootamatute uudistega /…/ mille kohaselt alates
  1. veebruarist Pr T T ei tööta enam kinos Artis. See uudis tuli meie jaoks suure üllatusena, kuivõrd meid ei ole teavitatud meie kontaktisiku muutumisest kinos Artis.“ (I kd tl 150). Europa Cinemas programmijuht A T poolt Kultuuriministeeriumile 31.05.2016 saadetud pöördumises on märgitud „Tänasel päeval ei ole meil Europa Cinemas ametlikku kontaktisikut kinos Artis ning kedagi, kes oleks teadlik meie vajadustest, eesmärkidest ning ettevõtmistest“. (I kd tl 151). Kohus leiab, et asjaolu, kas T T omas olulist rolli Tallinnfilmis või mitte ei viita sellele, et tema vallandamine oleks käsitletav töökiusamisena. Nii nagu kohus eelnevalt märkis, tähendab töökiusamine korduvat ühe töötaja alandavat kohtlemist. Töökiusamisena ei saa käsitleda pelgalt ühte käitumisakti – väidetavalt ebaõigetel alustel töötaja vallandamist. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolset töökiusamist ka tunnistajate ütlused. Tsiviilasjas nr 2-16-18320 üle kuulatud tunnistaja L Mi ütluste kohaselt: „Septembris
  2. a oli töö maht suur. Tekkis probleem filmi „Viplala“ esilinastusega ja teise saaliga. 22.09.2015 olin kabinetis ja vastasin erinevatele broneeringutele ning mul oli isiklikus plaanis raske hetk. Minu juurde tuli L K seoses filmiga „Viplala“. Palusin tal ruumist lahkuda, ta tuli tagasi ja kõrgendatud hääletooniga ütles, et ta vallandab mu, sest selline käitumine on minu poolt lubamatu. Seda nägi pealt T R, kes ütles, et siis lahkub ka tema. L K läks teise töötaja juurde ja ütles, et L on detsembris töölt läinud. Sain selle päeva õhtul hoiatuse. Järgmisel päeval oli kohtumine Hollandi saatkonnaga ja selgitasin L K’ile eelmise päeva olukorda. Järgmisel nädalal saime teada, et ta on saanud juurdepääsu meie mailboksidele. See oli arvatavasti seotud selle intsidendiga. L K soovis muuta kinos toimivat süsteemi ja meile oli ta valdkonnaväline isik. Ta tegi struktuurilisi muudatusi kuid ei öelnud töötajatele, kuidas toimitakse edasi. Tema selgitused olid üldsõnalised või järsud. Tema fraas oli, et see on „Artist arendav eksperiment“. See mõjus kino töötajatele halvasti, oli pinge ja negatiivsus.“ (II kd tl 87). Tsiviilasjas nr 2-1618320 üle kuulatud tunnistaja T Re ütluste kohaselt: „Meile jäi mulje, et raamatupidaja koondamine oli läbi mõtlemata, sest polnud tehtud mingeid muudatusi töökorralduses. L K mind raamatupidaja koondamise plaanist ei teavitanud. Pärast seda ma korduvalt käisin tema juures aru pärimas edasise töökorralduse osas. L K vastas lühidalt, et see pole meie asi ja vaatame töö käigus.
  3. a septembris toimus intsident L M’iga, kus kaks prouat karjusid teineteise peale ja jutt läks L vallandamisele. See oli väga emotsionaalne olukord. Järgmisel päeval oli kohtumine Hollandi 12
(26)2-16-17699 saatkonnaga. Mul oli väga häbi, et L K tahtis mulle seal kohta kätte näidata. Oli tunne, nagu tema silmis olime lollid lapsed. /…/ Koosolek, mis toimus pärast filmi „Viplala“ kohtumist saatkonnaga, oli näha, et L K’il on midagi T T’e vastu, sest ta pöördus tema poole, et kui tema on kõige targem inimene siin, et las ta defineerib, kes on juhatuse liige. L K ütles koosolekul, et ta on lugenud ka meie elektronkirju ja ta ei lugenud T P’i kirju, sest teda ta usaldas.“ (II kd tl 88). Tsiviilasjas nr 2-16-18320 on vande all võetud seletus T Pilt, mille kohaselt: „Pöördepunktiks oli koosolek, kui L K avaldas, et ta on töötajate elektronkirju lugenud. Ta ütles, et mind ta usaldab ja minu kirju ta ei loe. Avaldasin talle arvamust, et see ei ole õige. Tundus, et ta otsib võimalust mind süüdistada. Ta nõudis minult infot, et mis raha ma olen T Re’le üle kandnud. Ta võttis minult kõik õigused pangas ära. Mina ei tohtinud enam makseid teha vaid neid ette valmistada. Soovisin saada kirjalikult L K’ilt, et kuidas edasine töökorraldus hakkab toimuma. Ta ütles, et ta teeb kõike ise. Siis sain ma hoiatuse. Otseselt ei ole ta mulle varasemalt etteheited töökohustuste täitmise osas teinud.“ (II kd tl 88). Tsiviilasjas nr 2-16-18320 üle kuulatud tunnistaja K P ütluste kohaselt: „23.09.2015 toimus kohtumine, kus oli kõik viimased detailid vaja läbi arutada. Kohtusin seal ka hagejaga (L K). See kohtumine jäi mulle negatiivses mõttes meelde, sest see erines varasematest tööalastest kohtumistest. Hageja, minu silmis põhjendamatult, süüdistas Tu ja Lt, et nemad on käitunud ebapädevalt. See oli sedavõrd tugev, et pidasin vajalikuks öelda, et minu poolt pole etteheiteid Artise töötajatele koostöö osas. Probleem tekkis sellest, et huvi filmi vastu oli ebatavaliselt suur. Hageja süüdistas oma töötajaid, et miks on lubatud kasutada teist saali. Minu arust oli seal ka situatsioon, et saatkond on justkui midagi valesti teinud.“ (II kd tl 8586). Tunnistaja L Mi, T Re ja K P ütlustest saab järeldada, et hageja käitumine oli ebameeldiv ning tunnistaja L Mi ja hageja vahel tekkis konflikt. Ebameeldivat käitumist ega konflikti tekitamist ei saa aga pidada töökiusamiseks. Lisaks nähtub tunnistajate ütlustest, et hageja usaldas osasid töötajaid rohkem ja teisi vähem. Töötaja mitteusaldamine ei ole samuti kohtu hinnangul töökiusamise alla liigitatav. Vande all seletuse andnud T Pi selgituste kohaselt võttis hageja temalt ära kõik õigused pangas. Töökorralduse reeglite muutmine (sealhulgas pangas õiguste äravõtmine) on vastavate õigustega juhtivas ametis oleva inimese õigus. Miski ei viita antud sellele, et tegemist oleks pelgalt kiusu pärast reeglite muutmisega. Tunnistajate P L, M S ja K Re tsiviilasjas nr 2-16-18320 antud ütlustest (II kd tl 85, 86-87) ei tuvasta kohus midagi, mis seonduks isegi kaudselt hageja käitumisega seoses võimaliku töökiusamisega. Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-18320 antud ütluste kohaselt: „Hollandi saatkonna koosolekule läksin seepärast, et näha, kas L ja T on suutelised koosolekul viisakalt käituda. Nad ei saanud aru, et iga üritusega kaasneb kulu ja meil ei olnud selliseid vahendeid. Hollandi saatkonna ürituse korraldamisel maksime meie kinni saalid. Kohtumisel ei näinud ma midagi ebaeetilist. Ma ütlesin Tule, et sellistel tingimustel Tallinnfilmis üritusi enam ei toimu. See tähendab seda, et makstakse vastavalt hinnakirjale. Ma ei halvustanud kedagi. Meeskond ei suutnud käituda vastavalt juhistele, sest pakuti asju, mille osas raha ei olnud. Pakuti teist saali ja fotograafi, mille eest pidi kino maksma. /…/ 18.01. koosolekul ütlesin, et raamatupidaja on koondatud, nõukoguga on läbi räägitud ja on võetud pakkumised. Siis saame ka eelarvetäitmised kätte tähtaegselt. Juba enne arvas nõukogu, et raamatupidamisteenuse peab sisse ostma. T P’i töö ei olnud eeskujulik. Läksin L M’i kabinetti, ta käskis mul ebaviisakal toonil lahkuda. L M ütles mulle, et ta läheb ära ja elektronkirjad on vastamata. /…/ Ma ei olnud igapäevaselt kinos ja ei tegelenud igapäevase töökiusuga. Töötajad kritiseerisid mind.“ (II kd tl 88-89). Hageja selgitused kinnitavad kohtu hinnangul seda, et hageja käitumist kiusamisena käsitleda on põhjendamatu. 13
(26)2-16-17699 Eelpooltoodud tõendid ei üksikult ega ka kogumis ei tõenda kohtu hinnangul seda, et hageja oleks Tallinnfilmi töötajaid kiusanud. Tegemist on olukorraga, kus ettevõtte juht üritab kehtestada uusi töökorralduslikke reegleid. Kas seda on õige teha läbi konfliktse käitumise on teine asi ning asjaolu, et selline käitumine ei meeldi osadele töötajatele on mõistetav, kuid see ei viita tööalasele kiusamisele.
  1. Kohus leiab, et lõigus 5 ei sisaldu faktiväidet selle kohta, et hageja sai Tallinnfilmi nõukogult korralduse „tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni“. Antud lõigus „See on viinud erinevate tõlgendusteni ning muutunud ohtlikuks tööriistaks juhatuse liikme käes, kelle otsused saavad olla põhjendatud kas isiklikust solvumisest või nõukogu korraldusest tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni.“ on viidatud, et üks alternatiivne põhjus hageja käitumisele saab olla nõukogu korraldus tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni. Tegemist on kohtu hinnangul oletusega, mitte ühe konkreetse alternatiiviga. Antud lausest ei saa järeldada, et selline korraldus oleks olemas. Asja lahendamisel omab tähtsust see, mida sai ja pidi lugema mõistlik lugeja konkreetsest lausest välja, s.t mida avaldaja tegelikult üldsusele avaldas (Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Kohtu hinnangul saab mõistlik lugeja antud lausest järeldada seda, et juhatuse liikme käitumisele otsitakse mingit põhjendust. Artikli avaldamise aluseks oleva pöördumise koostajate hinnangul võib selleks olla kaks erinevat põhjust, teadmata kumb neist on õige. Seega on tegemist hinnanguga hageja käitumisele.
  4. Kohtu hinnangul on lõigus 6 sisalduv faktiväide 1 – „hageja tegi
  5. veebruarile 2016 eelnenud viimaste nädalate jooksul otsuseid edaspidise plaanita ning need otsused tekitasid Tallinnfilmile otsest või võimalikku majanduslikku kahju“ hagejat halvustav. Eelneva plaanita otsuste tegemine viitab kohtu hinnangul sellele, et tegemist on ebaprofessionaalse ja oskamatu juhiga. Tavapäraselt peetakse sellist juhti halvaks juhiks, mistõttu sellele viitamine tähendab ka antud isiku halba valgusse seadmist.
  6. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et lõigus 6 sisalduv faktiväide 1 vastaks tervikuna tõele. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja otsused oleksid tekitanud Tallinnfilmile otsest või võimalikku majanduslikku kahju. Samas on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja tegi otsuseid edaspidise plaanita. Tunnistaja M S ütluste kohaselt „L K vallandas väga professionaalse programmijuhi T T’e. Pärast seda tekkis kaos, sest L K hakkas ise programmi juhtima. Ta ei vallanud seda teemat.“ (II kd tl 86-87). Tunnistaja L Mi ütluste kohaselt kaotati asutuse siseselt ära üks üksus – raamatupidamine. „Kõikide eritellimuste puhul teeme pöördumise hinnapakkumiste saamiseks. Nii suurt muutust pole varem olnud ja raske on öelda, kuidas sellisel juhul võetakse võrdlevaid pakkumisi. Küsisin L K’ilt, kas 700-800 eurot on ühe ettevõtte pakkumine raamatupidamise osas. Ei saanud juhatajalt vastuseid, kuidas hakkab kulgema meie töö. Ta ütles, et tegemist on eksperimendiga ja selgub töö käigus.“ (II kd tl 87). Tunnistaja K R kinnitab oma ütlustes, et „kui programmijuhti kinos Artises ei olnud, siis oli kinos suur segadus. Sain teada T T’e lahkumisest Artisest L K’ilt, kes pakkus mulle 500 eurot kinokava koostamise eest. See ei olnud minu tööülesanne ja ma ei olnud kursis asjaoludega. Ta pakkus seda mulle üheks nädalaks, kuni ta on leidnud uue lahenduse. /…/ T P oskas MARKUSE programmi sissekandeid teha. Kui T T lahkus, siis teda keegi asendada ei saanud.
  7. a projektid ei sujunud minu teada plaanipäraselt. T T’el oli kaks projekti käsil ja minu teada üks projektidest jäi tema lahkumise tõttu ära. T T’e lahkumise tagajärjel tekkis segadus, sest me ei teadnud, kas Iberofest toimub või mitte. /…/ Käimas oli ka kolmas projekt ning selle tarbeks oli vaja välja otsida filmid. Olin nõus selle projekti üle võtma. Kui lõpuks kava valmis sai, siis saalitöötajad olid hädas, sest polnud arvestatud saali sisseminekuid, ei olnud õigeid filmi pikkuseid arvestatud. Levitaja 14
(26)2-16-17699 oli pannud filmi pikkuse, kuid programmijuht alati täpsustab selle üle. See oli halvasti koostatud kava. Järgmise nädala kava oli üsna küsimärgi all. Hispaania saadik saatis Tallinnfilmile päringu, et kas festival toimub ja sellele pidi vastama L K. Tema ise ütles, et tema on õigustatud sellistele päringutele vastama. Minu teada ta ei vastanud, sest varsti tuli uus päring.“ (II kd tl 86). Tunnistaja T Re ütluste kohaselt „jäi mulje, et raamatupidaja koondamine oli läbi mõtlemata, sest polnud tehtud mingeid muudatusi töökorralduses. L K mind raamatupidaja koondamise plaanist ei teavitanud. Pärast seda ma korduvalt käisin tema juures aru pärimas edasise töökorralduse osas. L K vastas lühidalt, et see pole meie asi ja vaatame töö käigus.“ ( II kd tl 87-88). Kanal 2 filmiajakirjanik J N 05.03.2016 pöördumine Tallinnfilmi poole seoses kino Artis nädalakava puudumisega. Pöördumisele vastas hageja, et seoses uue programmijuhi otsimisega on osa tegevusi peatatud. (I kd tl 156). Hageja poolt vande all antud seletuse kohaselt „Ma vallandasin T T’e sellepärast, et ta läks puhkusele ilma avaldust esitamata. Ta pidi tööle tulema 29.
  1. Puhkusel olek ei saa pärssida kino tööd. Programmijuht suhtles levitajatega. Pärast seda hakkasin mina koostööpartneritega suhtlema. /…/ 18.
  2. koosolekul ütlesin, et raamatupidaja on koondatud, nõukoguga on läbi räägitud ja on võetud pakkumised. Siis saame ka eelarvetäitmised kätte tähtaegselt. Juba enne arvas nõukogu, et raamatupidamisteenuse peab sisse ostma. /…/ Otsused olid nõukoguga läbi räägitud ja need ei olnud teemad, mida arutada kino programmijuhtidega. Nõukoguga oli tööülesannete täitmises kinos kokku lepitud.“ (II kd tl 88-89). Hageja väide, et ta hakkas ise suhtlema levitajatega ei vasta kohtu hinnangul tegelikkusele kuna Europa Cinemas programmijuht A T poolt Kultuuriministeeriumile 31.05.2016 saadetud pöördumises on märgitud „Tänasel päeval ei ole meil Europa Cinemas ametlikku kontaktisikut kinos Artis ning kedagi, kes oleks teadlik meie vajadustest, eesmärkidest ning ettevõtmistest“. (I kd tl 151). Kohtu hinnangul järeldub tunnistajate ütlustest, et hageja otsused on olnud läbimõtlematud ning on tehtud edaspidise plaanita. Ehkki ettevõtte juhil on õigus teha ettevõttes ümberkorraldusi ja vallandada ning võtta tööle töötajaid, viitab programmijuhi ja raamatupidajaga töölepingu lõpetamine liigset kiirustamist, läbimõtlematust, emotsioonide ajel tegutsemist ja seega ka edaspidise plaani puudumist. Tõenditest nähtub, et projektide juhtimine ei sujunud enam, ettevõttes oli selles osas segadus. Raamatupidaja koondamise osas oli tunnistajate sõnul tegemist eksperimendiga, kuid millise, seda hageja ei osanud selgitada. 11.12.2015 Tallinnfilmi nõukogu koosolekul küll arutati võimalusi raamatupidamise paremaks korraldamiseks (I kd tl 176), kuid nagu tunnistajate ütlustest nähtub, kaasnes raamatupidaja koondamisega ikkagi segadus. Lisaks oli osa tegevusi peatatud nagu nähtub hageja enda vastusest filmiajakirjanik J N. Tõendatud ei ole, et hageja otsused oleksid kaasa toonud Tallinnfilmile majanduslikku või muud kahju. Kohus ei nõustu, et kostja poolt esitatud Eesti väärtfilmilevitajate 25.02.2016 kiri antud asjaolu tõendaks. Antud kirjas on märgitud, et väärtfilmilevitajad tunnevad muret kino Artis programmijuhi T Te ametist vabastamise pärast. Kirjas on märgitud, et „Meie kogemus on näidanud, et T Te näol on tegemist väga kõrge professionaalsusega spetsialistiga, kes tunneb väärtfilmide spetsiifikat ning on olnud suureks abiks väärtfilmide levi edendamisel kõikidele levitajatele Eestis. Tema ametist lahkumisega kannataks kogu levitajate tegevusvaldkond, kahjud oleks korvamatud.“ (I kd tl 152-153). Hispaania suursaadiku F G. C 25.02.2016 pöördumises tunneb Hispaania suursaadik T Te vallandamise tõttu muret projekti õnnestumise pärast. (I kd tl 150). Hispaania suursaadik saatis 01.03.2016 korduva päringu seoses projektiga. (I kd tl 154). Eesti väärtfilmilevitajate kirjast ega Hispaania suursaadiku pöördumisest ei nähtu kohtu hinnangul, et hageja otsus tekitaks Tallinnfilmile majanduslikku kahju. Europa Cinemas programmijuht A T poolt Kultuuriministeeriumile 31.05.2016 saadetud pöördumises on märgitud „Meil on kartus, et kinos Artis puuduvad olulised oskused ja teadmised, mille 15
(26)2-16-17699 puudumine võib põhjustada olulise kadu esmajoones Tallinna linnale, kuid ka meie võrgustikule ning üldistavalt öeldes ka tervele Euroopa kultuurile.“. (I kd tl 151). Antud kirjast ei saa kohus teha järeldust, et hageja käitumine põhjustaks mingisugust majanduslikku kahju Tallinnfilmile. Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali 30.03.2016 Tallinnfilmi nõukogule esitatud pöördumises on märgitud, et „ebaselgetel asjaoludel vallandatud programmijuht T T on olnud Kultuurkapitali hea partner ning tema vallandamisega seotud asjaolud on tekitanud kino Artise tegevuse osas avalikkuses mainekahju, mis on äärmiselt taunitav ning muutnud Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali ettevaatlikuks.“ (I kd tl 155). Kohtu hinnangul ei saa võimalikust mainekahjust järeldada üheselt otsest või võimalikku majanduslikku kahju.
  1. Kohtu hinnangul on ka lõigus 6 sisaldub faktiväide 2 – „hageja tellis endale müügiprogrammikoolituse teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga lõpeb
  2. aprillil 2016“ hagejat halvustav kuna see viitab hageja omakasupüüdlikele eesmärkidele. Kohtu hinnangul ei saa antud faktiväitest teha järeldust selle kohta, et väide viitaks hageja poolt Tallinnfilmile olulise kahju tekitamisele. Kohus nõustub hagejaga, et antud kontekstis tähendab sõna „tellima“ teenuse tasu eest ostmist. Koolituse tellimise all mõistetakse tavapäraselt lisaks tellimuse esitamisele ka rahalist väljaminekut, mis tasutakse koolitajale koolituse eest.
  3. Kohus leiab, et lõigus 6 sisaldub faktiväide 2 on tõene faktiväide. Hageja väitel oli tal MARKUS Software OÜ-ga kokkulepe, et hagejale osutatakse tasuta näpunäiteid kuidas tarkvara kasutada. Kohus ei nõustu, et tegemist oli tasuta teenuse osutamisega. MARKUS Software OÜ on esitanud Tallinnfilm OÜ-le 06.10.2016 arve nr 214876 summas 3 796,80 eurot selgitusega „Artis installatsioon ja koolitus. Koolitused. MCS Transfer to Cloud.“ (I kd tl 158). Töötunni raportist nähtub, et koolitused on aset leidnud 25.02.2016, 03.03.2016, 09.03.2016 ja 12.05.
  4. (I kd tl 157). Kohtu hinnangul ei saa asjaolust, et arve esitati alles 06.10.2016 järeldada, et tegemist oleks olnud tasuta koolitusega. Hagejal polnud koolitust tellides alust järeldada, et koolituse eest arvet ei esitata. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et koolitus telliti ajal kui hageja teadis enda töösuhte lõppemisest. Seega on eeltoodust tulenevalt kostja poolt avaldatud faktiväide õige.
  5. Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja pelgalt avaldas osade töötajate pöördumise, mistõttu kostja justkui ei peaks veenduma avaldatu tõele vastavuses. Avaldaja ei vastuta ebaõigete andmete avaldamise eest kui ta ei teadnud nende ebaõigsusest ega pidanudki teadma. Avaldaja ei vastuta kui ta andmeid piisava põhjalikkusega kontrollis. Teise isiku kohta faktiväidete avaldamise korral lasub andmete avaldajal kohustus kontrollida andmete tegelikkusele vastavust. Tegemist on käibekohustusega, mille sisu on avatud

§ 1047

lg-s 3.

§ 1047

lg 3 kohaselt ei loeta hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Mida tõsisem on isiku vastu esitatud väidete iseloom, seda tugevam peab olema faktiline aluspõhi (vt Ziembiński vs Poola, avaldus nr 46712/06, p-d 50-51). Kohtule esitatud kostja käsutuses olevatest ekirjadest ja pöördumistest ei saa teha järeldust, et kostja oleks piisava põhjalikkusega avaldatud väiteid kontrollinud. Kohtu hinnangul peab andeid kontrollima ka juhul kui andmed on saadud teiselt väljaandelt või infoagentuurilt. Samuti ei ole tegemist sõnasõnalise pöördumise teksti avaldamisega, vaid kostja on loonud selle põhjal artikli. 16

(26)2-16-17699
  1. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohtul puudub käesolevas asjas võimalus asuda faktiväidete ja väärtushinnangute kvalifitseerimisel tsiviilasjas nr 2-16-18320 tuvastatust teistsugusele seisukohale. Riigikohus on leidnud, et kuigi TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, tuleb kohtutel hinnata kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas (Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-14, p 11). Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi (TsMS § 272 jj) sisu hindamist (Riigikohtu
  4. novembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13, p 8). Kohtu hinnangul ei saa ühes tsiviilasjas esitatud tõendikogumi pinnalt tehtud järeldust faktiväite õigsuse või väärtushinnangu põhjendatuse osas võtta aluseks teises tsiviilasjas järelduste tegemisel. Kohus on andnud tsiviilasjas nr 2-16-18320 hinnangu, kas tegemist on tõese faktiväitega või kohase väärtushinnanguga. Kohus ei ole seotud teises asjas antud hinnangutega. Seega ei saa kohus ka käesolevas asjas lähtuda sellest, milliseid hinnanguid konkreetsete faktiväidete ja väärtushinnangute osas andis maakohus ja ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-
  7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt hageja nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.
  8. Kohus peab õiguslikult põhjendatuks hageja poolt soovitud teate avaldamise viisi. Ebaõigete andmete ümberlükkamine peab toimuma võimalikult samal kujul ja viisil kui toimus andmete avaldamine. Avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive. Väljendusvabadusele (sõnavabadusele) vastandub isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid, sh õigus aule ja heale nimele. (vt Riigikohtu 19.02.
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-21145-07, p 14). II Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
  10. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on ebaõigete faktiväidete avaldamine ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (

§ 1047

lg 1) ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (

§ 1045

lg 1 p 4 ja

§ 1046lg 1).

Kohus leidis eelnevalt, et kostja on avaldanud 2 ebaõiget faktiväidet. Hageja väitel on kostja avaldanud hageja suhtes 6 ebakohast väärtushinnangut.

  1. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on ühiskonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise (vt Riigikohtu 13.06.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6302, p 7). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). 17

(26)2-16-17699 53. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (

§ 1046

lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. (vt Riigikohtu 10.06.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14). Seega olukorras, kus avaldatakse teise isiku hinnangut, tuleb avaldajaks lugeda ikkagi seda isikut, kes avalikkusele antud hinnangu avaldas.
  2. Kostja väitel ei ole kostja poolt avaldatud hinnangud hageja au teotavad ega hagejat halvustavad, vaid kirjeldavad konkreetseid, hageja käitumisest põhjustatud tagajärgi. Hageja väitel avaldas kostja artiklis ebakohase väärtushinnangu, mille kohaselt oli T Te „vallandamine“ hageja poolt ootamatu ja see takistas tuntavalt Artise kino igapäevast tööd. Kohus leiab, et tegemist on kohase hinnanguga. Hispaania suursaadiku F G. C 25.02.2016 pöördumises on märgitud „Kirjutan Teile seoses ootamatute uudistega /…/ mille kohaselt alates
  3. veebruarist Pr T T ei tööta enam kinos Artis. See uudis tuli meie jaoks suure üllatusena, kuivõrd meid ei ole teavitatud meie kontaktisiku muutumisest kinos Artis.“ (I kd tl 150). Europa Cinemas programmijuht A T poolt Kultuuriministeeriumile 31.05.2016 saadetud pöördumises on märgitud „Tänasel päeval ei ole meil Europa Cinemas ametlikku kontaktisikut kinos Artis ning kedagi, kes oleks teadlik meie vajadustest, eesmärkidest ning ettevõtmistest“. (I kd tl 151). Eesti väärtfilmilevitajate 25.02.2016 kirjas on märgitud, et väärtfilmilevitajad tunnevad muret kino Artis programmijuhi T Te ametist vabastamise pärast. Kirjas on märgitud, et „Meie kogemus on näidanud, et T Te näol on tegemist väga kõrge professionaalsusega spetsialistiga, kes tunneb väärtfilmide spetsiifikat ning on olnud suureks abiks väärtfilmide levi edendamisel kõikidele levitajatele Eestis. Tema ametist lahkumisega kannataks kogu levitajate tegevusvaldkond, kahjud oleks korvamatud.“ (I kd tl 152-153). Hispaania suursaadiku F G. C 25.02.2016 pöördumises tunneb Hispaania suursaadik T Te vallandamise tõttu muret projekti õnnestumise pärast. (I kd tl 150). Tunnistaja K R kinnitab oma ütlustes, et „kui programmijuhti kinos Artises ei olnud, siis oli kinos suur segadus. Sain teada T T’e lahkumisest Artisest L K’ilt, kes pakkus mulle 500 eurot kinokava koostamise eest. See ei olnud minu tööülesanne ja ma ei olnud kursis asjaoludega. Ta pakkus seda mulle üheks nädalaks, kuni ta on leidnud uue lahenduse. /…/ T P oskas MARKUSE programmi sissekandeid teha. Kui T T lahkus, siis teda keegi asendada ei saanud.
  4. a projektid ei sujunud minu teada plaanipäraselt. T T’el oli kaks projekti käsil ja minu teada üks projektidest jäi tema lahkumise tõttu ära. T T’e lahkumise tagajärjel tekkis segadus, sest me ei teadnud, kas Iberofest toimub või mitte. /…/ Käimas oli ka kolmas projekt ning selle tarbeks oli vaja välja otsida filmid. Olin nõus selle projekti üle võtma. Kui lõpuks kava valmis sai, siis saalitöötajad olid hädas, sest polnud arvestatud saali sisseminekuid, ei olnud õigeid filmi pikkuseid arvestatud. Levitaja oli pannud filmi pikkuse, kuid programmijuht alati täpsustab selle üle. See oli halvasti koostatud kava. Järgmise nädala kava oli üsna küsimärgi all. Hispaania saadik saatis Tallinnfilmile päringu, et kas festival toimub ja sellele pidi vastama L K. Tema ise ütles, et tema on õigustatud sellistele päringutele vastama. Minu teada ta ei vastanud, sest varsti tuli uus päring.“ (II kd tl 86). Tunnistaja M S ütluste kohaselt vallandas L K väga professionaalse programmijuhi T T’e. Tunnistaja sõnul „Pärast seda tekkis kaos, sest L K hakkas ise programmi juhtima. Ta ei vallanud seda teemat.“ (II kd tl 86-87). Hageja poolt vande all antud seletuse kohaselt toimis kino ka pärast T T’e lahkumist. (II kd tl 88-89). Eelpooltoodud tõenditest nähtub, et T Te vallandamise näol oli tegemist ootamatu sündmusega. Kohus ei nõustu, et pärast T Te lahkumist oleks Tallinnfilmis töö toiminud endiselt nagu väidab hageja, vaid olukord oli selline, kus 18

(26)2-16-17699 projektide toimimine oli takistatud. Tunnistaja K Re kinnitusel jäi üks projektidest ära seetõttu, et T Tt enam ei olnud. Olemasolevaid projekte viidi T Te puudumise tõttu läbi suurte raskustega ning planeerimisel tekkisid vaLrvestused. Samuti tundis muret projekti õnnestumise osas Hispaania suursaadik. Europa Cinemas programmijuht A T kinnitab, et Tallinfilmis polnud enam kontaktisikut. Projektide ärajäämine, projektide puudustega teostamine ja kontaktide puudumine viitab kohtu hinnangul üheselt sellele, et T Te lahkumine takistas Tallinnfilmi igapäevast tööd. Lisaks põhjustas hageja käitumine kino Artis koostööpartnerites usaldamatust. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole hagejat halvustava hinnanguga, vaid kirjeldab konkreetseid, hageja käitumisest põhjustatud tagajärgi. 55. Hageja leiab, et lõigus 2 sisaldub ebakohane väärtushinnang, mille kohaselt eelnes T Te „vallandamisele“ terve hulk hageja arusaamatuid ja ebapädevaid otsuseid, mis andsid alust kahelda hageja kompetentsuses. Kohtu hinnangul ei saa artiklist „Artise töötajad mässavad juhi vastu“ (I kd tl 14-16) järeldada, milliseid otsuseid on artikli autor silmas pidanud. Kostja arvates andis sellekohase hinnangu andmiseks aluse hageja tegevus seoses töötajate e-kirjade endale suunamises, raamatupidaja koondamises ning sellele eelnevalt raamatupidajale hoiatuse tegemises majanduskulude hüvitamisega seonduvalt. Hageja poolt 13.10.2015 L Mile, T Pile, T Rele ja T Tele saadetud e-kirjas märgib hageja, et uueks töökorralduse reegliks on see, et juhataja võib töötajate tööalaseid meile lugeda. (I kd tl 146). Tunnistaja T Pi ütluste kohaselt avaldas L K koosolekul, et ta on töötajate elektronkirju lugenud. „Ta ütles, et mind ta usaldab ja minu kirju ta ei loe.“ (II kd tl 88). Kohtu hinnangul viitab hageja poolne eelnev vastava teavituseta töötajate töömeilide lugemine ja ilma põhjuseta ka pärast töötajate teavitamist töömeilide lugemine viitab hageja ebakompetentsusele antud küsimuses. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Kohtu hinnangul võib tööandja eeldada, et tööülesannete kasutamiseks töötajale võimaldatud e-posti aadressi kasutatakse tööalase kirjavahetuse jaoks ja seda oleks tööandja õigustatud teatud juhtudel kontrollima. Seda juhul kui on tegemist piisava kahtlusega töökohustuste rikkumise osas ning kirjavahetuse kontrollimine on vajalik ja sobiv sellise eesmärgi saavutamiseks. Tunnistaja L Mi ütluste kohaselt kaotati asutuse siseselt ära üks üksus – raamatupidamine. „Kõikide eritellimuste puhul teeme pöördumise hinnapakkumiste saamiseks. Nii suurt muutust pole varem olnud ja raske on öelda, kuidas sellisel juhul võetakse võrdlevaid pakkumisi. Küsisin L K’ilt, kas 700-800 eurot on ühe ettevõtte pakkumine raamatupidamise osas. Ei saanud juhatajalt vastuseid, kuidas hakkab kulgema meie töö. Ta ütles, et tegemist on eksperimendiga ja selgub töö käigus. Ei saanud teada, mis töö lõiku ta väljapoole maja suunab. Enne seda kohtuvaidlust pole näinud ühtegi pakkumist kinole raamatupidamise osutamiseks.“ (II kd tl 87). Tunnistaja T R kinnitab oma ütlustes, et „Minu teada ei muudetud eeskirju majasiseselt pärast raamatupidaja koondamist. Meile jäi mulje, et raamatupidaja koondamine oli läbi mõtlemata, sest polnud tehtud mingeid muudatusi töökorralduses. L K mind raamatupidaja koondamise plaanist ei teavitanud. Pärast seda ma korduvalt käisin tema juures aru pärimas edasise töökorralduse osas. L K vastas lühidalt, et see pole meie asi ja vaatame töö käigus.“ (II kd tl 87-88). Kohus leidis eelnevalt, et hageja tegi otsuseid ilma eelneva plaanita. Kohus peab põhjendatuks töötajatel tekkinud arvamust selle kohta, et raamatupidaja koondamine oli arusaamatu. Hageja ei selgitanud töötajatele kuidas hakkab raamatupidamine ilma raamatupidajata toimima. Töötajatele võis põhjendatult jääda mulje sellest, et hageja tegutses eelneva plaanita kui kinnitas, et töö käigus alles selgub tegelik töökorraldus. Raamatupidaja 19
(26)2-16-17699 puudumine tekitas segadust, mida kinnitavad tunnistaja L Mi ütlused – „Segadust oli kassas ja kohvikus. Igapäevaseid pisiasju ilmnes palju. Raamatupidaja kadumine süsteemist oli keeruline. Töö maht ja detaile oli palju. Näiteks saime Autorite Ühingult teate, et miks me pole esitanud arveid.“ (II kd tl 87). Samuti tekitas töötajates segadust majanduskulude hüvitamisega seonduv, kuna hageja tegi hoiatuse raamatupidajale kehtiva korra alusel töötajale avansilise makse tegemise pärast. Tunnistaja T Pi ütluste kohaselt oli ta enne koondamist kinos raamatupidaja. „Tegin tavaraamatupidaja tööd. Minu peale jäi ka sisendite tegemine, et arvutada levitajatele makstavaid summasid. Tegin ka teisi aruandeid, nt EAÜ aruanne ja Euroopa cinemas. Selliseid aruandeid ei koosta raamatupidamisfirmad. Andmeid tuli kokku viia, et andmed teha raamatupidamisandmeteks. Kui T R soovis avanssi, u 100 eurot, siis see kulu kanti talle üle ja ta esitas selle kohta aruande. Kuu lõpus esitatud aruande allkirjastas L K. Mina eeldasin, et ta peab sellise korraldusega kursis olema, meil oli sellest ka juttu ning ta oli neid allkirjastanud.“ (II kd tl 88). Eelnevast tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et lõigus 2 sisaldub kohane väärtushinnang, mille kohaselt eelnes T Te „vallandamisele“ hulk hageja arusaamatuid ja ebapädevaid otsuseid, mis andsid alust kahelda hageja kompetentsuses.
  1. Hageja väitel sisaldub lõigus 3 ebakohane väärtushinnang, mille kohaselt hageja sisuliselt ei juhtinud Tallinnfilmi
  2. veebruarile 2016 eelnenud aasta jooksul ning tegi otsuseid isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel. Kohtu hinnangul ei ole hinnang selle kohta, et hageja poleks Tallinnfilmi juhtinud, põhjendatud. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei saa teha järeldust nagu poleks hageja ettevõtet sisuliselt juhtinud. 11.12.2015 Tallinnfilmi nõukogu koosolekul andis hageja ülevaate
  3. a eelarvest ja tegevuskavast, mis nõukogu poolt kinnitati. Hageja andis samuti ülevaate piletitulu süsteemi muudatustest, mis nõukogu poolt heaks kiideti. Samuti andis hageja ülevaate raamatupidamises seni tehtust. (I kd tl 176). Eesti Filmi Instituudi (EFI) 03.02.2016 koosoleku protokollist nr 169 nähtub, et kinokülastuste arv suurenes
  4. aastal võrreldes varasema aastaga 25 000 võrra ja EFI nõukogu tunnustab Tallinnfilmi juhti eduka aasta puhul. (I kd tl 185-186). Nimetatud tõenditest nähtub, et hageja juhtis Tallinnfilmi tööd
  5. aastal tulemuslikult. Asjaolu, et hageja tegi osaliselt arusaamatuid otsuseid, mis olid ka tehtud ilma eelneva plaanita, ei tähenda seda, et hageja poleks üldse sisuliselt aasta jooksul Tallinnfilmi juhtinud.
  6. Samas on põhjendatud hinnang selle kohta, et hageja tegi juhtimisotsuseid isiklike sümpaatiate ja emotsioonide pinnalt. Kohus leidis eelnevalt, et hageja otsused on olnud läbimõtlematud ning on tehtud ilma edaspidise plaanita. Seejuures tuleb arvetada hageja käitumist ettevõttes. Tunnistaja K P ütluste kohaselt süüdistas hageja põhjendamatult Tu ja Lt, et nemad on käitunud ebapädevalt. „Hageja süüdistas oma töötajaid, et miks on lubatud kasutada teist saali. Minu arust oli seal ka situatsioon, et saatkond on justkui midagi valesti teinud.“ (II kd tl 85-86). Tunnistaja K Re hinnangul oli pärast T Te lahkumist õhkkond väga ebameeldiv. (II kd tl 86). Tunnistaja L Mi sõnul tuli hageja tema seoses filmiga „Viplala“. „Palusin tal ruumist lahkuda, ta tuli tagasi ja kõrgendatud hääletooniga ütles, et ta vallandab mu, sest selline käitumine on minu poolt lubamatu. Seda nägi pealt T R, kes ütles, et siis lahkub ka tema. L K läks teise töötaja juurde ja ütles, et L on detsembris töölt läinud. Sain selle päeva õhtul hoiatuse. Järgmisel nädalal saime teada, et ta on saanud juurdepääsu meie mailboksidele. See oli arvatavasti seotud selle intsidendiga.“ (II kd tl 87). Tunnistaja T Re ütluste kohaselt toimus
  7. a septembris intsident L M’iga, kus kaks prouat karjusid teineteise peale ja jutt läks L vallandamisele. (II kd tl 87-88). Tunnistaja T Pi ütluste kohaselt oli pöördepunktiks koosolek, kui L K avaldas, et ta on töötajate elektronkirju lugenud. „Ta ütles, et mind ta usaldab ja minu kirju ta ei loe. Avaldasin talle arvamust, et see ei ole õige. Tundus, et ta otsib võimalust mind süüdistada. Ta nõudis minult infot, et mis raha ma olen T Re’le üle kandnud. Ta võttis minult kõik õigused pangas ära. Mina ei tohtinud enam makseid teha vaid 20
(26)2-16-17699 neid ette valmistada. Soovisin saada kirjalikult L K’ilt, et kuidas edasine töökorraldus hakkab toimuma. Ta ütles, et ta teeb kõike ise. Siis sain ma hoiatuse.“ (II kd tl 88). Kohtu hinnangul järeldub nimetatud tunnistajate ütlustest, et hageja käitus paljuski emotsioonide ajel. Sellele viitab üheselt töötajate kergekäeline süüdistamine, alusetute hoiatuste tegemine ja mõtlematute vallandamisähvarduste tegemine. Töötaja palvele ruumist lahkuda vallandamise ähvardamisega reageerimine ei jäta ruumi mingiks teistsuguseks järelduseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hinnang ka selle kohta, et hageja tegi raamatupidaja koondamise, programmijuhi vallandamise ja töötajate töömeilide endale suunamise otsustuse isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel. Seega kokkuvõtteks leiab kohus, et lõigus 3 sisaldub ebakohane väärtushinnang selle kohta, et hageja sisuliselt ei juhtinud Tallinnfilmi
  1. veebruarile 2016 eelnenud aasta jooksul, kuid sisaldub kohane hinnang selle kohta, et hageja tegi otsuseid isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel.
  2. Hageja leiab, et lõigus 4 sisaldub ebakohane väärtushinnang, mille kohaselt ei saanud hageja kolme Tallinnfilmis töötatud aasta jooksul aru kino töökorralduse põhimõtetest ega viinud end kurssi organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega. Kostja esitas antud väärtushinnangu kohasuse tõendamiseks 26.11.2015 hageja poolt T Pile saadetud hoiatuse, milles hageja hoiatab T Pi seoses sellega, et T P on omaalgatuslikult kandnud Tallinnfilm OÜ kontolt juhataja nõusolekuta 100 eurot T Rele. Samas hoiatuses võtab hageja raamatupidajalt T Pilt ära pangas Tallinfilm OÜ maksete tegemise õiguse. (I kd tl 161). Samuti esitas kostja majanduskulude aruanded, mille kohaselt on hageja kinnitanud 04.12.2013 aruande ja 27.03.2014 aruande, milles on märgitud T Rele makstud avansilised maksed. (I kd tl 162-163). T Pi ütluste kohaselt oli majandamiskulude hüvitamise kord määratud majasiseselt umbes
  3. a. Tunnistaja kinnitab, et „Kui T R soovis avanssi, u 100 eurot, siis see kulu kanti talle üle ja ta esitas selle kohta aruande. Kuu lõpus esitatud aruande allkirjastas L K. Mina eeldasin, et ta peab sellise korraldusega kursis olema, meil oli sellest ka juttu ning ta oli neid allkirjastanud.“ (II kd tl 88). Antud tõenditega on tuvastatud, et hageja tegi T Pile hoiatuse avansilise makse tegemise eest olukorras, kus vastav kord oli ettevõttes varasemalt kehtestatud ja aastaid toiminud. Kohtu hinnangul on hageja poolsest ebaõigetel alustel tehtud hoiatusest aga liiga kaugeleulatuv teha järeldust selle kohta, et hageja ei saanud kolme Tallinnfilmis töötatud aasta jooksul aru kino töökorralduse põhimõtetest ega viinud end kurssi organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega. Eelnevalt leidis kohus, et hageja juhtis Tallinnfilmi tööd tulemuslikult, millest ei saa kuidagi teha järeldust, et hageja poleks oma tööpõhimõtetest aru saanud. Seega leiab kohus, et lõigus 4 sisaldub ebakohane väärtushinnang.
  4. Hageja leiab, et lõigus 5 sisaldub ebakohane väärtushinnang, mille kohaselt said hageja otsused Tallinnfilmi juhatuse liikmena ühe alternatiivina kahest olla põhjendatud isiklikust solvumisest. Kohus leidis eelnevalt, et ka lause järgnev osa sisaldab endas väärtushinnangut. Lause tervikuna on järgnev - „See on viinud erinevate tõlgendusteni ning muutunud ohtlikuks tööriistaks juhatuse liikme käes, kelle otsused saavad olla põhjendatud kas isiklikust solvumisest või nõukogu korraldusest tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni.“ Kohus leidis eelnevalt, et hageja otsused on olnud kohati läbimõtlematud ning on tehtud ilma edaspidise plaanita. Samuti leidis kohus eelnevalt, et hageja tegi kohati otsuseid isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel. Otsuste tegemisel emotsionaalsusse kaldumisel on põhjendatult alust järeldada, et üheks sellise otsuse motiiviks võib olla ka isiklik solvumine kellegi peale. Olukorras aga kus otsuseid tehakse ilma edaspidise plaanita on, juhul kui isiklikud 21
(26)2-16-17699 emotsioonid otsuse tegemisel kõrvale jätta, võimalik anda hageja käitumisele ka selline seletus, et hagejal esineb soov ettevõte likvideerida. Oletus selle kohta, et nõukogult on vastav korraldus saadud ei olegi antud olukorras üldsegi utoopiline. Seega on kohtu hinnangul ka lõigus 5 sisalduvad väärtushinnangud tervikuna kohased.
  1. Hageja leiab, et lõigus 6 sisaldub ebakohane väärtushinnang, mille kohaselt ohustasid hageja poolt
  2. veebruarile 2016 eelnenud viimaste nädalate jooksul Tallinnfilmi juhatuse liikmena tehtud otsused Artise kino mainet ning selliste otsuste hulka kuulus põhjendamatult suure töötasu pakkumine inimestele, kes pidid ära tegema T Te töö. Eesti väärtfilmilevitajate 25.02.2016 kirjas on märgitud, et väärtfilmilevitajad tunnevad muret kino Artis programmijuhi T Te ametist vabastamise pärast. Kirjas on märgitud, et „Tema ametist lahkumisega kannataks kogu levitajate tegevusvaldkond, kahjud oleks korvamatud.“ (I kd tl 152-153). Hispaania suursaadiku F G. C 25.02.2016 pöördumises tunneb Hispaania suursaadik T Te vallandamise tõttu muret projekti õnnestumise pärast. (I kd tl 150). Tunnistajate ütluste kohaselt tekkisidki probleemid projektide läbiviimisel. Europa Cinemas programmijuht A T poolt Kultuuriministeeriumile 31.05.2016 saadetud pöördumises on märgitud „Meil on kartus, et kinos Artis puuduvad olulised oskused ja teadmised, mille puudumine võib põhjustada olulise kadu esmajoones Tallinna linnale, kuid ka meie võrgustikule ning üldistavalt öeldes ka tervele Euroopa kultuurile.“. (I kd tl 151). Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali 30.03.2016 Tallinnfilmi nõukogule esitatud pöördumises on märgitud, et „ebaselgetel asjaoludel vallandatud programmijuht T T on olnud Kultuurkapitali hea partner ning tema vallandamisega seotud asjaolud on tekitanud kino Artise tegevuse osas avalikkuses mainekahju, mis on äärmiselt taunitav ning muutnud Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali ettevaatlikuks.“ (I kd tl 155). Kohus leiab, et nimetatud tõendid on piisavad järeldamaks, et hageja tegevuse tõttu on Tallinnfilmi maine olnud ohustatud. Tunnistaja K Re ütluste kohaselt sai ta hagejalt teada T Te lahkumisest Artisest ning hageja pakkus talle 500 eurot kinokava koostamise eest. Tunnistaja sõnul ei olnud see tema tööülesanne ja ta ei olnud kursis asjaoludega. „Ta pakkus seda mulle üheks nädalaks, kuni ta on leidnud uue lahenduse. 500 eurot tasu u kahe tunni töö eest oli suurem kui minu igakuine töötasu kahe päeva eest nädalas. Arvestades programmijuhi palka siis see on peaaegu pool programmijuhi palgast, mis oli ehk alla 1000 euro bruto.“ (II kd tl 86). Hageja vande all antud seletuse kohaselt pakkus ta K Rele lisatööd ja 500 eurot oli kuu tasu, nelja nädala programmi eest. Hageja sõnul pidi ta filmid programmi sisestama, mis on umbes 2 tunni töö. (II kd tl 8889). Kohtu hinnangul võib küll tunnistaja K Re ütlustest teha järelduse, et 500 eurot kinokava koostamise eest on ebaproportsionaalselt suur töötasu, kui võtta aluseks programmijuhi töötasu 1000 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kui suur oli tegelikult programmijuhi töötasu ja milliseid tööülesandeid pidi programmijuht tegema. Seega ei saa kohus järeldust töötasu ebaproportsionaalsuse osas teha. Samas isegi kui see oleks liigne töötasu ei saaks sellest koheselt järeldada Tallinnfilmi maine ohtu seadmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lõigus 6 sisaldub kohane väärtushinnang, mille kohaselt ohustasid hageja poolt
  3. veebruarile 2016 eelnenud viimaste nädalate jooksul Tallinnfilmi juhatuse liikmena tehtud otsused Artise kino mainet. Samas sisaldub antud lõigus ebaõige hinnang, et selliste otsuste hulka kuulus põhjendamatult suure töötasu pakkumine inimestele, kes pidid ära tegema T Te töö. Kohus leiab, et liigse töötasu pakkumine on antud kontekstis hagejat halvustav. Artiklis on lõigus 6 „Viimaste nädalate otsused on Tallinnfilmi töötajate kinnitusel tehtud edaspidise plaanita, need ohustavad Artise kino mainet ning tekitavad otsest või võimalikku majanduslikku kahju. Viimaste hulka kuuluvad põhjendamatult suure töötasu pakkumine inimestele, kes 22
(26)2-16-17699 peaksid ära tegema vallandatud programmijuhi vähese töö, ning endale müügiprogrammikoolituse tellimine, teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga lõpeb
  1. aprillil.“ seostatud hageja poolt suure töötasu pakkumist ka võimaliku majandusliku kahju tekkimisega ning lisaks on seda kõrvutatud enda isiklikes huvides koolituse tellimisega. Sellest konktekstist saab keskmine lugeja järeldada, et hageja on omakasupüüdlik ja riigi rahaga korratult ümberkäiv isik.
  2. Kostja leiab, et kuna hageja oli Kultuuriministeeriumi valitsusalas, avalik-õiguslikes huvides toimiva äriühingu juhatuse liige, siis pidi hageja avalikkuse kõrgendatud tähelepanuga ka arvestama, võttes arvesse asjaolu, et meedia kajastas juba hageja tööLsumist Tallinnfilmi juhatajaks. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 20). Sõltuvalt oma tegevuse iseloomust ja ulatusest võivad avaliku elu tegelased olla erinevad ja sellest tulenevalt võib erinev olla ka avalikkuse põhjendatud huvi määr nende eraelu vastu. (vt Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Lisaks võib kohtu hinnangul avalikkuse põhjendatud huvi erinev määr tuleneda sellest, mille tõttu on isik avalikkuse huvi tähelepanu alla sattunud ja kas see õigustab avalikkuse huvi ka teiste antud isiku elusfääride osas. Riigikohus on leidnud, et näiteks loomeinimeste puhul on avalikkusel põhjendatud huvi antud isiku loometegevuse vastu, mitte aga tema eraelu vastu (vt Riigikohtu 26.06.
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1813, p 15). Kohtu hinnangul on hageja näol tegemist avaliku elu tegelasega, kes peab seetõttu taluma suuremat tähelepanu ja kriitikat. Kohus nõustub kostjaga, et selliseks järelduseks annab aluse Kultuuriministeeriumi valitsusalas, avalik-õiguslikes huvides toimiva äriühingu juhatuse liikmeks olek. Tegemist ei ole artikliga hageja eraelust, vaid tema tööst seoses Tallinnfilmi juhtimisega. Tallinnfilmi tegevus läbi kino Artise tegevuse on olnud jätkuvalt avalikkuse tähelepanu all. Lisaks on hageja tööLsumist meedia varasemalt kajastanud, millest tulenevalt on hageja pidanud arvestama, et tema tegevust seoses Tallinnfilmi juhina võidakse meedias ka jätkuvalt kajastada.
  8. Kohus leiab, et vaatamata avaliku tegelase määratlusele vastavusele, ei pea hageja taluma ebakohaseid väärtushinnanguid selle kohta, et hageja ei saanud kolme Tallinnfilmis töötatud aasta jooksul aru kino töökorralduse põhimõtetest ega viinud end kurssi organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega ning et hageja sisuliselt Tallinnfilmi ühe aasta jooksul enne
  9. veebruari 2016 ei juhtinud. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt Riigikohtu 07.05.
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6198). Tegemist on ettevõtte juhina töötava või töötanud isiku au ja nime eriti teotavate hinnagutega kuna viitab, et hageja on täielikult oma ametisse sobimatu, juhina oskamatu ja ebapädev ning on sellesse ametisse ekslikult määratud. Talumiskohustusega on hõlmatud aga hinnang selle kohta, et hageja tasus liigset töötasu töötajale kuna see ole hagejat äärmiselt halvustav.
  11. Hageja väitel kostja ei kuulanud enne artikli avaldamist hagejat ära, millega rikkus EAEK punkti 4.
  12. Samuti jättes artiklis sisalduvad väited kontrollimata, rikkus kostja jämedalt EAEK punkti 3.
  13. Kostja leiab, et kuivõrd EAEK sisaldab ainult korporatiivseid käitumisnorme, mille on kehtestanud Eesti Ajalehtede Liit oma liikmetele, siis ei saa käesoleval juhul hageja deliktiõiguslik nõue sellele tugineda. 23
(26)2-16-17699 Kohus nõustub hagejaga, et kohtupraktikas arvestatakse ka EAEK normidega meediaalaste vaidluste lahendamisel. Käitumisnormidena kehtivad need ajakirjandusele ja ajakirjandusväline isik saab nendele tugineda. Ehkki tegemist ei ole iseseisva nõude alusega, aitavad EAEK käitumisnormid sisustada ajakirjanduse hoolsuskohustust informatsiooni avaldamisel ja seoses sellega ka aitavad määratleda rikkumise ulatust. Kohtu hinnangul on kostja jätnud artiklis sisalduvad ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud kontrollimata. Samuti ei kuulanud kostja hagejat enne artikli avaldamist ära.
  1. Ajakirjandusel lasub põhjendatud huvi ja ülesanne kajastada Tallinnfilmis toimuvat igakülgselt. Tallinnfilm OÜ on Eesti Filmi Instituudi tütarettevõte, mille tegevus on olnud pidevalt meedia tähelepanu keskmes. Samas tuleb sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austada ja arvestada teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgima seadust (vt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-138-02, p 9). Kostja ei ole eeltoodust tulenevalt osaliselt antud põhiseaduslikku nõuet täitnud.
  4. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Juhul kui kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, on kostjal põhimõtteliselt alati hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustus (vt Riigikohtu 04.10.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja. Kostjal on võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saaks kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. (vt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Hageja väitel tuleb arvestada, et: kostjapoolsed rikkumised olid arvukad ja läbivad; kostja rikkus jämedalt EAEK punkte 3.5 ja 4.2; kostja ei ole lõpetanud EAEK-d rikkuvat praktikat hoolimata sellest, et Pressinõukogu on nende tegevust selles osas korduvalt tauninud; kostja jättis artiklis sisaldunud väited täielikult kontrollimata, tuginedes üksnes kolmandate isikute paljasõnalistele väidetele; Postimees on Eesti suurima lugejaskonnaga väljaanne; kostja tulud seoses Postimehe väljaandmisega on märkimisväärselt suured –
  4. aastal 6,083 miljonit eurot. Kostja väitel ei ole hageja ära näidanud, kuidas konkreetselt just kostja poolt avaldatud artikli avaldamine hagejale kannatusi on põhjustanud. Kostja avaldatud artikkel põhines ainult ja läbivalt kolme kino Artise töötaja avalikul kirjal, mille adressaadiks oli muuhulgas ka Kultuuriministeerium. Kõik Kultuuriministeeriumile saadetud kirjad on avalikus dokumendiregistris kõigile kättesaadavad, täpselt nagu seda on ka ligipääs ajakirja veebiväljaandele. Kostja majandusaasta aruanne ei peegelda kostja teenitud kasu hageja seotud nõuetega
  5. AS Postimees Grupp
  6. a majandusaasta aruande kohaselt oli
  7. a kasumiks 499 000 eurot ja
  8. a kahjumiks 1 133 000 eurot. Samas müügitulu suurenes, vastavalt 13 906 000 eurot ja 14 427 000 eurot. Ajalehtede kirjastamisest tulenev müügitulu moodutas kogu müügitulust 42,16%. Tehtud on investeeringuid 170 000 euro ulatuses,
  9. a töötajate arv suureneb ca 60-70%, edasiselt on plaanis investeeringuid online meedia osas. (I kd tl 3258). Seega on kostja puhul tegemist toimiva ja areneva äriühinguga. Kohus saab mittevaralise kahju 24

(26)2-16-17699 hüvitise suuruse kindlaksmääramisel seda arvesse võtta. Majanduslikult paremas positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna tagasihoidlik hüvitis ei pruugi antud isikut motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma.
  1. Kohus tuvastas käesolevas lahendis hageja järgmiste isiklike õiguste rikkumise – kahe ebaõige faktiväite avaldamise ja kahe ebakohase väärtushinnangu avaldamise. Ehkki tegemist on mitmete rikkumistega, ei ole kõigi puhul tegemist äärmiselt raskete isiku õiguste rikkumistega ega vulgaarsete väljenditega. Kohus leidis eelnevalt, et väärtushinnangud selle kohta, et hageja ei saanud kolme Tallinnfilmis töötatud aasta jooksul aru kino töökorralduse põhimõtetest ega viinud end kurssi organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega ning et hageja poleks sisuliselt Tallinnfilmi ühe aasta jooksul enne
  2. veebruari 2016 juhtinud, tähendavad rasket isikuõiguse rikkumist. Samuti peab kohus raskeks rikkumiseks kostja poolt avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Ebaõige töökiusamisele viitamine ja ettevõttele kahju tekitamisele viitamine on kohtu hinnangul oluline isiku au teotamine. Mittevaralise kahju suurust mõjutavaks on ka asjaolu, et ajaleht „Postimees“ on üks Eesti suurima lugejaskonnaga väljaandeid. Lisaks on kahju hüvitist suurendavaks asjaoluks kostja hea majanduslik seis, millest tulenevalt peab mittevaralise kahju hüvitis samuti motiveerima edaspidistest rikkumistest hoiduma.
  3. Samas tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel arvesse võtta seda, et kostja peab omal kulul ebaõiged faktiväited ümber lükkama, millega on osaliselt kostja poolt tekitatud ebaõiglus kõrvaldatud.
  4. Mittevaralise kahju hüvitise suurust vähendavaks asjaoluks on ka see, et antud juhul ei saa järeldada, et kostja rikkumised oleksid hagejale põhjustanud raskeid tervislikke tagajärgi. Kohtu hinnangul ei tõenda hagejale väljastatud haigusleht perioodil 07.03.2016 kuni 05.04.2016 ja perioodil 06.04.2016 kuni 21.04.2016 (I kd tl 188) seda, et hageja poolt haiguslehe võtmise põhjus oli vaidlusalusest artiklist põhjustatud tervisehäire.
  5. Kohus peab arvesse võtma ka kostja käitumist pärast rikkumist. Kostja on hagi esitamise ajaks artikli hageja palvel oma veebikeskkonnast eemaldanud. Samas tuleb seejuures arvesse võtta, et artikkel oli veebis avaldatud ligikaudu pool aastat. Paberväljaandes on artikkel kättesaadav käesoleva ajani.
  6. Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 09.04.2008 otsus nr 3-2-1-19-08, p 13, 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 20, 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 26). Arvestades senist kohtupraktikat on isikuõiguse rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks tavapäraselt olnud 1000-5000 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58990). Kohus leiab, et käesolevas asjas võiks mittevaralise kahju hüvitis jääda 1000 euro suurusse, kuid kostja puhul tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta ka tema majanduslikku seisundit ja vajadust mõjutada teda hoiduma edasisest kahju tekitamisest.

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 27). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kahjuhüvitist tuleb suurendada 1800 euroni. III 25

(26)2-16-17699 Varalise kahju hüvitamise nõue
  1. Hageja väitel pidi hageja oma õiguste kaitseks esitama kostjale nõude. Hageja kasutas nõudekirja koostamiseks advokaadibüroo pakutavat õigusteenust. Nõudekirja koostamise ja nõudekirjale esitatud kostja vastuse analüüsimise eest tasus hageja advokaadibüroole kokku 540 eurot. Kostja väitel hageja ei esitanud kostjale vastulauset, vaid pöördus kohe advokaadibüroo poole. Vastulause esitamise õigus on lihtne ja odav õiguskaitsevahend, mida isikul on võimalik kasutada professionaalse õigusabita.
  2. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.

Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29). Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-113810, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus

§ 128

lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16;
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12411, p 16). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole kostjale vastulauset esitanud. Kohus leiab, et antud olukorras oleks hageja saanud enda õigusi kõigepealt kaitsta ka ilma professionaalse õigusabita. Vastulause esitamise õigus on lihtne õiguskaitsevahend. Selleks ei pea koostama keerulist juriidilist teksti. Vastulause rahuldamata jätmisel saanuks hageja kohtusse pöörduda. Seega ei ole olnud hageja poolt õigusabi kasutamine kostjale nõude esitamiseks vajalik, mistõttu jätab kohus hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jääksid poolte menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud/rahuldamata osale teise poole kanda kooskõlas TsMS § 163 lg
  6. Kuna kohus rahuldas hageja nõude kahe ebaõige faktiväite osas ja jättis rahuldamata kolme faktiväite osas ning kohus leidis, et kuuest väärtushinnangust kolm on ebakohased ning hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alust ei ole, on sisuliselt hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osad võrdsed, mistõttu tuleb poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 26

(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.